3-14-52488/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

28. 10. 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52488 Haldusasi

Menetlusosalised

A. T. esialgse õiguskaitse taotlus

Kaebaja – A. T. Eeldatav vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. T. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Edastada käesolev kohtumäärus taotlejale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 17.10.2014 A.T. esialgse õiguskaitse taotlus (tl 1). Taotluse kohaselt on A.T. saanud 17.10.2014 Tallinna Vangla käskkirja, mille kohaselt teda karistatakse 20 päeva pikkuse kartserikaristusega vanglas keelatud eseme (mälukaart) omamise eest. Mälukaart leiti läbiotsimisel peidetuna tema vormijaki sisse. Taotleja palub halduskohut „kohustada Tallinna Vanglat peatama minu kohta jõustunud käskkirja minu karistamise kohta kuni asjaolude selgitamiseni“. Taotleja väitel soovib ta käskkirja vaidlustada ja vajab esialgset õiguskaitset seetõttu, et käskkirja vaidlustamine võtab aega.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lõikele 1 tuginedes jättis kohus 20.10.2014 kohtumäärusega (tl 5–6) taotluse käiguta. Kohus andis taotluse esitajale 5-päevase tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks, Tallinna Vangla 17.10.2014 käskkirja esitamiseks, taotluse täpsustamiseks ning teatamiseks, kas kaebaja on esitanud vaide).

3. Kohus palus 20.10.2014 kohtunõudega (tl 4) Tallinna Vanglal esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse suhtes ning teatada kohtule, kas A.T. distsiplinaarkorras karistamiseks eelnevalt kirjeldatud asjaoludel on antud käskkiri ning selle olemasolul edastada kohtule käskkirja koopia. Käskkirja olemasolu korral tuli kohtule ka teatada, kas Tallinna Vangla on asunud käskkirja täitma ning kas A.T. on esitanud vanglale käskkirja peale vaide.

4. Tallinna Vangla leiab 23.10. 2014 vastuses kohtunõudele (tl 14–15), et taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla on seisukohal, et kuigi õigusvastaselt määratud kartserikaristuse täideviimisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus distsiplinaarkaristust ei saagi täita. HKMS § 249 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Võib juhtuda, et kaheksa kuuga ei läbi käesolev kohtuvaidlus kõiki kohtuastmeid. Kui kohus kohaldaks A.T. poolt soovitud viisil esialgset õiguskaitset ja kohtuvaidlus kestaks kauem kui kaheksa kuud distsiplinaarkaristuse määramisest, ei oleks Tallinna Vanglal üldse võimalik A.T.le määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata ja seda ka juhul, kui kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et vaidlusaluse haldusaktiga on A.T.t karistatud õiguspäraselt. Selline olukord oleks aga selgelt vastuolus avaliku huviga. Selleks, et kinnipeetavale distsipliinirikkumise eest mõistetud karistus oleks mõjus ja täidaks oma eesmärki, tuleb kinnipidamisasutuses igale distsipliinirikkumisele reageerida vahetult.

Tallinna Vangla on kohtule esitanud ka kõnealuse käskkirja ja distsiplinaarasja materjalid (tl 16–27). Vastusest nähtuvalt on A.T. esitanud vanglale ka vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale (vangla on selle vastu võtnud 20.10.2014).

5. A.T. esitas 27.10.2014 kohtu 20.10.2014 määrusega nõutud dokumendid, sh riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (tl 42) ning täpsustas taotluse nõuet. Taotleja palub, et kohus peataks käskkirja täitmise, millega talle määrati distsiplinaarkaristus.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lg-st 5 tulenevalt võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist.

Asja materjalidest nähtuvalt on taotleja dateerinud nii taotluse halduskohtule ( tl 1) kui ka vaide Tallinna Vanglale (tl 25 ja 34) 17.10.2014. Kohtule esitatud vaide koopial on vanglaametniku märge „Võttis vastu: 20.10.2014“ ja allkiri.

Kohus peab esitatud taotlust HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 tähenduses õigeaegselt esitatuks ja seega lubatavaks. Kuigi esialgne taotlus jõudis halduskohtusse 17.10.2014, st enne kui Tallinna Vangla on vastu võtnud taotleja vaide, siis ajaks, mil taotleja kõrvaldas taotlusest kohtumääruse alusel puudused (27.10.2014), oli ta esitanud ka juba vaide. Pealegi ei ole kohtule teada, kas ja miks ei olnud taotleja 17.10.2014 kuupäeva kandvat vaiet vanglaametnikul võimalik vastu võtta varem kui 20.10.2014. Taotluse lubatavuse hindamisel tuleb siinkohal arvestada ka esialgse õiguskaitse menetluse kiireloomulist olemust.

7. HKMS § 251 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti täitmise. Taotleja soovib, et peatataks Tallinna Vangla 17.10.2014 käskkirja nr 1309 (tl 16–17 ja 29– 30) täitmine. Selle käskkirjaga määrati taotlejale Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.32 rikkumise eest distsiplinaarkaristus.

8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

Kohus möönab, et kartserikaristust määrava haldusakti täitmisele pööramisega luuakse tagajärg, mida pole pärast kohtumenetluse tulemusena käskkirja tühistamist võimalik tagasi täita, st isiku õiguste kaitse pärast kohtumenetlust on raskendatud. Alusetu kartserikaristuse puhul on tegemist alusetu vabaduse võtmisega, mille korral on kohaseks õiguskaitsevõimaluseks kahju hüvitamine (nt Riigikohtu 13.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-84-10). Kohtupraktika kohaselt võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine olla asjaoludest sõltuvalt õigustatav, kui tagajärgi on võimalik hüvitada rahaliselt (3-12-655). Alusetult vabaduse võtmise tagajärgi kahju hüvitamisega küll ei kõrvaldata, kuid riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt on võimalik alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju heastamine. Samuti on distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamise korral välistatud selle karistuse arvestamine nö korduvuse hindamisel mõnes järgmises distsiplinaarmenetluses. Seega ei ole ka praegusel juhul kohtuotsuse jõustumise korral kaebaja õiguste kaitse välistatud.

9. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 tuleb kohtul esialgse õiguskaitse taotlust lahendades hinnata kaebuse perspektiivi. Praeguses asjas on taotlejal käsil kohustuslik vaidemenetlus Tallinna Vanglas, kus ta on taotlenud karistamiskäskkirja kehtetuks tunnistamist (tl 25 ja 34). Halduskohtusse saab käskkirja peale tühistamiskaebuse esitada alles siis, kui vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (VangS § 11 lg 5).

Kohus peab taotluse lahendamisel hindama kaebuse perspektiivi (HKMS § 249 lg 3) Õiguskirjanduse ja kohtupraktika kohaselt võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätta kaebuse ilmse perspektiivituse korral (Riigikohtu 26.06.2006 määrus haldusasjas nr 3-3-1-54-06, p 12).

10. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal teadaoleva informatsiooni põhjal ei pea kohus Tallinna Vangla 17.10.2014 käskkirja nr 1309 vaidlustamist perspektiivikaks ega näe eduväljavaateid käskkirja tühistamise taotluse rahuldamiseks. Kohtule esitatud distsiplinaarasja materjalide (tl 18–26) pinnalt ei pea kohus veenvaks taotleja seletust, et mälukaardi (keelatud ese vanglas) peitis tema vormijaki sisse kaaskinnipeetav A. P., kes on teo omaks võtnud (22.09.2014) päev enne Tallinna Vanglast vabanemist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on vastuolised taotleja esmane reaktsioon mälukaardi leidmisel (18.09.2014) ja kirjalikes seletustes 22.09.2014 väljendatu. Läbiotsimise käigus mälukaardi leidmisel oli taotleja juuresviibinud vanglaametnike ütluste kohaselt rahulikult meelestatud ega kommenteerinud olukorda, nagu mööndes teoga vahelejäämist (distsiplinaarmenetluse protokoll, tl 16 ja pöördel). Hilisemates kirjalikes seletustes aga märgib ta, et jakk läks kambrikaaslase omaga vahetusse ning leitud mälukaart kuulus hoopis kinnipeetav A. P.le (tl 22). A. P. on distsiplinaarmenetluses andnud selgituse (tl 22 pöördel), et mälukaart, mis läbiotsimisel ära võeti, kuulus talle ning ta ise peitis selle A.T. jaki sisse.

Haldusakti tühistamise perspektiivi hinnates on kohus seisukohal, et kaebaja vastuoluline lähenemine juhtumile (esialgne rahulik kommentaarideta suhtumine ning hilisema versiooni esitamine jakkide segaminiminekust) ei veena selles, et kaebajale ei kuulunud keelatud ese (mälukaart), mille omamise eest teda karistati. A. P. omaksvõttu ja selgitusi tema väidetavast rollist juhtumis ei saa pidada usaldusväärseks – vanglast vabanenud isikuna ei olnud ta enam vangla distsiplinaarvõimu mõjusfääris ning võis tagajärgi kartmata sellist teavet esitada.

11. Kaebuse eduväljavaateid vähendab ka asjaolu, et taotlejat karistati samasuguse teo eest juba kolmandat korda (käskkirja põhjendused, tl 17). Ühelt poolt veenab see kohut, et süüksarvatud tegu on toime pandud, teisalt aga selles, et tegemist on proportsionaalse karistusega ning ka karistuse valik ei pruugi kaasa tuua käskkirja tühistamist. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt on Tallinna Vangla põhjendanud nii oma järeldusi teo toimepaneku ja taotleja süü osas, kui ka karistuse valikul.

12. Kohus peab arvestama ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kergekäeline kohaldamine distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmise peatamisel võib luua olukorra, kus kohtumenetluse lõppedes ei ole võimalik enam ka õiguspäraselt määratud karistust täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Isegi juhul, kui kohtumenetlus lõpeb varem kui kaheksa kuu jooksul, takistab käskkirja täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks karistusega kohese mõju avaldamist (VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe). Neile aspektidele osutas oma vastuses kohtunõudele ka Tallinna Vangla.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise käesolevas asjas tingib ka avaliku huvi olemasolu – nii vangla sisemise julgeoleku ja korrakohase toimise huvides kui ka laiema avalikkuse jaoks väljaspool vanglat on oluline, et vangistuse täideviimine toimuks eesmärgipäraselt ning distsiplinaarmeetmeid oleks võimalik rakendada tõhusalt ja eesmärgipäraselt viisil, mis tagaks nende mõju konkreetse kinnipeetava käitumisele ja üldpreventiivse toime.

13. Eelnevale tuginedes tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik