3-14-51082/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51082 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt avalduste registreerimisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus, Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta A. Maksimovi 26.08.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus muutmata. 2. Jätta A. Maksimovi 15.09.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 3. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 02.06.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 2), milles märkis, et pöördub kohtusse kaebusega Tartu Vangla vastu, kuna puudub direktorile ja administratsioonile adresseeritud avalduste registreerimise raamat. 2. Tartu Halduskohtu 25.06.2014. a määrusega (tl 6-7) jäeti kaebaja kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. 3. 08.07.2014 kohtusse saabunud vastuses (tl 13) märkis kaebaja, et sai halduskohtu 25.06.2014. a määruse kätte, kuid kohtu seisukoht jäi talle arusaamatuks ning kohtu nõudmised on täitmata, sest tal puudub kaitsja.

4. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 17-18) tagastas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel A. Maksimovi kaebuse Tartu Vangla vastu seonduvalt avalduste registreerimisega. Kaebaja sai halduskohtu 25.06.2014. a määruse kätte 04.07.2014 ning tal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 14.07.2014. Kaebaja sõnul polnud ta nõudmisi täitnud, sest tal puudus kaitsja. Kohus leidis, et arvestades kaebaja esialgset kaebust ja 08.07.2014 kohtusse saabunud vastust, ei ole A. Maksimovi kaebus kohtus menetletav, sest kaebaja ei ole täpsustanud, millise nõude ta seonduvalt Tartu Vangla tegevusega kohtule esitab ega selgitanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas kaebajale, mida tuleb kaebuses vastavalt HKMS § 38 lg-le 1 märkida, kuid kaebaja ei ole sellest juhindunud. Lisaks ei ole kaebaja esitanud kohtule andmeid selle kohta, et ta oleks kaebuselt tasunud riigilõivu ega menetlusabi taotlust. Kuna kohus ei saa kaebaja eest kaebuse nõuet formuleerida ja kaebust sisustada, siis asus kohus seisukohale, et A. Maksimovi kaebus ei ole esitatud kujul menetletav. Kohtu hinnangul oli kaebaja võimeline ise kohtumäärusele vastama, mistõttu viited kaitsja puudumisele ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust riigi õigusabi korras endale esindaja määramiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. 26.08.2014 saabus kohtusse kaebaja määruskaebus (tl 24). Kaebaja väidab, et ta ei tea HKMS § 37-39, tal pole kaitsjat ja ta ootab kaitsjat. Kaebaja palus end vabastada ka riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal pole vahendeid. 6. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 29-29p) jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning käiguta kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrusele (resolutsiooni p 2), andes kaebajale 10-päevase tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 3). Kohus mõistis kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul on eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kaebaja ei ole varasemalt käesoleva menetluse kestel riigi õigusabi taotlenud. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 7. 15.09.2014 saabus kohtusse kaebaja määruskaebus (tl 36), milles kaebaja viitab sellele, et ta ei ole siiani saanud kohtult kaitsjat. Ta märgib, et peab kohtu vastust formaalseks ja ootab kaitsjat, kuna see annab õiguse reaalselt läbi vaadata kaebuste sisu. 8. Tartu Halduskohus 01.10.2014. a määrusega (tl 43-44) vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse peale, võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrusele, jättis kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse peale rahuldamata, võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale, jättis kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ning edastas määruskaebused läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 2

9. Ringkonnakohus käsitleb esmalt Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse peale esitatud määruskaebust (I), seejärel Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebust (II) ning viimasena lahendab kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (III). I 10. Ringkonnakohus leiab, et 26.08.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. 11. Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. Kaebajale on halduskohtu poolt 25.06.2014. a määruses selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebajale anti vastavalt määruse resolutsiooni p-le 2 puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest, mis on piisavalt pikk aeg. Kaebaja on 08.07.2014 kohtusse saabunud vastuses märkinud, et talle jääb 25.06.2014. a määruses kohtu poolt selgitatu arusaamatuks ja kohtu nõudmised on täitmata, kuna tal puudub kaitsja. Seega ei ole kaebaja puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Arvestades kaebaja poolt varasemalt esitatud kaebuste hulka, saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Halduskohtumenetluses ei kehti ka eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Kohus on õigesti märkinud, et ei saa kaebaja asemel kaebuse nõuet formuleerida ja kaebust sisustada. Seega toimis halduskohus õigesti, kui A. Maksimovi kaebuse tagastas. 12. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse muutmata. II 13. Ringkonnakohus leiab, et 15.09.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb jätta rahuldamata. 14. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p 1 osas. Kuigi määruskaebuses ei ole määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1. 15. Kohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Kaebaja on võrdsuse põhimõtte rikkumise all tõenäoliselt silmas pidanud seda, et ilma esindajata on ta vastustajaga võrreldes ebasoodsamas seisundis. Kaebaja seisukoht pole põhjendatud, kuna Tartu Halduskohus on antud asjas tegutsenud uurimisprintsiibi ja selgitamiskohustusega kooskõlas. 3 3

III 16. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rahulolematusele riigi õigusabi andmata jätmisega on 15.09.2014 esitatud määruskaebusest väljaloetav kaebaja jätkuv soov esindaja saamiseks halduskohtumenetluses riigi kulul. Seega tuleb ringkonnakohtul lahendada kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. 17. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erineva astme kohtutele. Seega puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. 18. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 4