1-14-6068/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1- -6068 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi XX süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08. septembri 2014 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav

XX, ik: XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses

1 päeva. l l Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 08. septembri 2014 aasta kohtuotsus kriminaalasjas nr Jätta 1- -6068

XX süüdistuses KarS § 424 järgi muutmata.

2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. juhtis 14.06.2014 kella 01.33 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 108B juures XX

mootorsõidukit BMW 735I, riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 0,92 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,83 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 4 p 1 nõudeid XX . Seega pani XX tahtlikult toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas

XX süüdi KarS § 424 järgi ning karistas 7(seitse) kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu ja 10 päeva vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 4

(neli) kuud ja 20 (kakskümmend päeva) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel luges kantuks 1 päeva eelvangistust (14.06.2014) ning kandmisele kuuluvaks 4 kuud ja 19 päeva vangistust. Kohaldas KarS § 73 sätteid ja määras 3(kolme) aastase katseaja.

KarS § 78 p 1 alusel luges katseaja kulgemise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva. Tõkendi, elukohast lahkumise keelu, tühistas pärast kohtuotsuse jõustumist.

Lisakaristusena KarS - § 50 lg 1 p 1 alusel võttis XX lt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustas XX loovutama juhiloa Maanteeametile 5

(viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

APELLATSIOON:

3. Apellant vaidlustab kohtuotsuse osaliselt, so osas, millega maakohus karistas

XX lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks.

Apellant on seisukohal, et maakohus jättis kohtuistuistungil uuritud tõenditest hindamata selle, kui rängalt mõjub juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest süüdistatavale h milline mõju kaasneb sellega tema lähikondlastele. , s

Kaitsja esitab

XX kohtuistungil antud ütlused ja märgib, et nendest tulenevalt eeldab elukorralduslikult juhtimisõiguse puudumine elukoha vahetust Tallinna, mis aga töökaotuse puhul on materiaalsete vahendite puudumise tõttu võimatu.

XX aitab oma vanemaid ja vanavanemaid, muuhulgas viies neid vajalikku meditsiiniasutusse ravile või arsti juurde. Sama vajab ka elukaaslane, kellel on tuvastatud raske puue 80%-lise töövõimekaotusega. Lisaks laste igapäevane aitamine jõudmaks ilma olulise ajaressursita täitma kooli/eelkoolikohustust, vajadusel ka arsti juurde.

XX on oma lähikondlaste seas ainus, kes omab õigust juhtida mootorsõidukit.

Apellant möönab, et lähedaste suhtlusringkonnas sisuliselt puudub normaalne alternatiiv hädavajalikuks ja operatiivseks transpordiks. Maakohus on pidanud eeltoodud sõite mugavuseks ja heaoluks, millega apellant ei nõustu. Eelnevalt nimetatud sõidud on primaarsed ja hädavajalikud, mille tegemata jätmisega võivad kaasneda pöördumatud tagajärjed. (nt elukaaslase või teiste lähikondlaste haigusest tulenevalt vajadus pöördu sse või ka lihtsalt arsti juurde) da EMO-

Seega juhtimisõiguse äravõtmisega karistatakse eelkõige just lähikondlasti. XX

Tuleb tõdeda, et süüdistaval on esinenud liiklusalaseid eksimusi, kuid ta ei oma kehtivaid karistusi. Samuti on tema viimasest eksimusest möödunud rohkem kui kolm aastat ning kõik eksimused tervikuna on ajaliselt kandunud ühte – nn eelnevasse eluperioodi. Oluline on ka asjaolu, et pea kõik eksimused on aegunud, millest johtuvalt nende arvestamine käesolevas menetluses on vastuolus isiku põhiõigustega. on teinud eelnevast õiged järeldused, sealjuures on kandnud XX

kõik karistused, tehes seda viivitamatult suisa otsuse tegemise päeval. Just korrektsus karistuse kandmisel annab alust eeldada, et peale pikemat vahet juhtunud eksimus on nimelt juhuaga mitte harjumussüütegu.

Süüdistavat karistati põhikaristusena vabaduskaotusliku karistusena, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata. Kaitsja hinnangul mõjutab reaalse vabaduse kaotuse oht isikut piisavalt, et katseajal mitte toime panna uus süütegu. Ka ei ole XX oma eelneval katseajal toime pannud tegusid, mis annaks aluse pöörata karistus täitmisele. Eeltoodust kogumine saab tõsikindlalt väita, et puudub reaalne oht vähemalt katseajal uute süütegude toimepanemis Järelikult ei esine ka ele. vajadust kohaldada lisakaristust eesmärgil, kui ühiskonna turvalisuse tagamisena.

Apellandile jääb Maakohtu otsusest selgusetuks, kas ja kuidas on lisakaristuse mõistmisel arvestatud kergendavate asjaoludega. Kergendavate asjaoludega arvestamisel on kohtul õigus vähendada karistusmäära, sh lisakaristusmäära.

Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 apellant palub tühistada Harju Maakohtu 08. septembri 2014.a. otsus osas, millega lt võeti XX-

lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Teha uus otsus, millega jätta XX osas lisakaristus kohaldamata. Juhul, kui kohus siiski ei nõustu osas lisakaristuse kohaldamata jätmisega, XX palub apellant seda vähenda olulisel määral.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

4. Harju Maakohtu poolt XX`le mõistetud lisakaristus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega ning vastab ka süüdimõistetu isikule. Kohus on üksikasjalikult ja veenvalt põhjendanud, miks on lisakaristuse kohaldamine vajalik. äide, et V XX vajab juhtimisõigust seoses töö ja perekonnaliikmete eest hoolitsemisega, ei kaalu üles asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit joobes olekus ning oli sellega ohtlik nii teiste liiklejate kui ka enda elule ja tervisele. Nimetatud asjaoludega tulnuks XX`l arvestada enne alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asumist, praeguses olukorras ei saa need asjaolud olla kindlasti mõjuvateks põhjendusteks kohtule lisakaristuse kohaldamisest loobumiseks.

Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1- -

26 10 muuhulgas märkinud, et võimalik töökoha kaotus ei saa olla juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, vaid arvestada tuleb konkreetselt isiku süü suurusega. Harju Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks ei saa

XX süü suurust hinnata väikeseks ning prokurör nõustu nimetatud seisukohaga täielikult. b

Arvestades asjaolu, et

XX näol on tegemist korduvalt alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud isikuga, kellelt on juba ka varem mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, ei ole põhjendatud ka niigi miinimumi lähedase lisakaristuse vähendamine.

Palub jätta Harju Maakohtu 08.09.2014.a otsus kriminaalasjas nr 1-14-6068 muutmata ja kaitsja Alar Salu apellatsioon rahuldamata XX

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsusega ja . esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad.

6. Kaitsja poolt on vaidlustatud maakohtu otsust vaid KarS § 50 kohaldamise osas.

Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on maakohus -le lisakaristuse XX

kohaldamist piisavalt ja selgelt põhistanud ning apellatsiooni väited maakohtu põhistatud järeldusi ei kummuta. Apellatsioonis esitatud lisakaristuse kohaldamata jätmise põhiargumendid on analoogsed juba kaitsja poolt maakohtus esitatutega ning kohus on nendele ka otsuses vastanud. Nii on maakohus juba põhistanud miks antud juhul lisakaristuse kohaldamise osas tuleb juhinduda Riigikohtu korduvates lahendites antud juhistest ning kohtupraktikas omaksvõetud lisakaristuse kohaldamise alustest ning miks ei seata antud kuriteo puhul esikohale süüdistatava või tema pereliikmete heaolu.

Siinjuures kolleegium nõustub täielikult maakohtuga selles, et eelkõige oli süüdistatava kohustus mõelda kuriteo toimepanemise tagajärgedele ning enda

oma lähedaste võimalustele eluga toime tulla. Kõik kaitsja poolt inimeste

apellatsioonis esitatud väited pereliikmete tervislikust olukorrast olid

süüdistatavale teada, kuid neile vaatamata juhtis ta sõidukit joobeseisundis

,

saades aru ja teades, et selline käitumine võib kaasa tuua karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ning elulised kitsendused

pereliikmetele. Kuna nimetatud asjaolud ei mõjutanud süüdistatavat loobuma liiklusalase kuriteo toimepanemisest ei leevenda need ka kuigivõrd karistuse mõistmisel arvestatava süü suurust. t

Riigikohus on juba ka maakohtu poolt viidatud lahendis nr 3-1-1-122-13 sedastanud, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist kuid arvestada saab ka isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolu d, mis si muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Maakohus on arvestanud, et oli varem analoogse kuriteo toime pannud ning XX

ka eelnevalt oli temalt lühiajaliselt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolu annab aluse, uuesti alkoholijoobes juhtimise eest karistamisel, lisakaristuse kohaldamiseks kuna selline käitumine näitab, et põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Kaitsja on apellatsioonis tõdenud, et süüdistataval on esinenud liiklusalaseid rikkumisi, kuid pea kõik eksimused on aegunud. Kolleegium peab siinkohal vajalikuks osutada, et Harju Maakohtu 29.09.2010 aasta otsusega tunnistati XX süüdi ja karistati KarS § 424 järgi ehk siis mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kohus karistas teda rahalise karistusega ning kohaldas KarS § 73 sätteid, määrates 3 aastase katseaja. Vastavalt Karistusregistri

6 kustutatakse karistusandmed kui seaduse § 24 lg 1 p

rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. 2010 aasta septembri otsusega katseajaks määratud 3

aastat 2013 septembris lõppes ja karistusandmete kustutamise tähtajaks on eeltoodust tulenevalt 2016 september.

Seega on tegemist kehtiva kriminaalkaristusega, mistõttu sellega arvestamine karistuse mõistmisel on kooskõlas seadusega.

7. Kaitsja on alternatiivselt taotlenud ka mõistetud lisakaristuse tähtaja lühendamist.

KarS § 50 lg 1 p 1 kehtestab, et liiklusalase kuriteo korral võib süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuni kolmeks aastaks.

Maakohus on - XX lt võtnud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 4 kuuks.

Kohtukolleegium leiab, et 4 kuuline sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on kooskõlas nii süü suurusega kui ka isikuandmetega. Nimelt on eelmise kohtuotsusega - XX lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 2 kuuks. Kuna selline lisakaristuse kandmine ei mõjutanud teda loobuma sõiduauto joobes juhtimisest, siis on seaduslik uue, analoogse kuriteo toimepanemise eest, vaid kahe kuu võrra pikema lisakaristuse kohaldamine. Seda enam, et mõistetud lisakaristuse tähtaeg on ligilähedane seaduses ettenähtud miinimumtähtajale.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 08. septembri 2014 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Ivi Kesküla Meelika Aava Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)