3-14-52055/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-52055 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 8. septembri 2014. a käskkirja nr 6-3/1399-D õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksandr Streltsov esitas 9. septembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Viru Vangla 8. septembri 2014. a käskkirja nr 6-3/1399-D õigusvastsus, kuna nimetatud käskkirja alusel viibis A. Streltsov väidetavalt üheksa ööpäeva alusetult kartseris. Põhjendatud huvina tuvastamisnõude esitamisel märkis kaebaja hilisema hüvitamisnõude esitamise soovi Viru Vangla vastu. 2. Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajal asjas ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruse kohaselt võib HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Viru Vangla käskkirja näol on tegemist haldusaktiga, mille vaidlustamiseks on tõhusaim õiguskaitsevahend tühistamisnõude esitamine. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib mõningat liiki nõuete lahendamiseks olla ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus. Pärast kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemist on isikul võimalik kaebusega halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul lahendi teatavakstegemisest arvates (HKMS § 47 lg 2). Tühistamisnõude osas tuleneb kohustusliku vaidemenetluse

läbimise kohustus vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5. Kuna kaebaja vaidlustas 8. septembri 2014. a käskkirja, ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajaks möödunud veel haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud vaide esitamise tähtaeg. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldub kohus alusetult tema õigusi kaitsmast ning diskrimineerib teda rahvuse alusel. Kaebajal on õigus pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja vaidlustab Viru Vangla 8. septembri 2014. a käskkirja, millega kaebajat alusetult distsiplinaarkorras karistati. Kaebaja ei näe tarvidust pöörduda oma õiguste kaitseks vangla poole, kes tema õigusi rikkus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määruse esitatud põhjendustega ega pea neid seetõttu vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud järelduste muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 5. Ringkonnakohus ei leia, et käesoleval juhul oleks kaebajat diskrimineeritud ja tema õiguste kohtulik kaitse välistatud. Kuna kaebaja on vaidlustanud haldusakti, on halduskohus õigustatult märkinud, et väidetavalt õigusvastase haldusakti õiguslike järelmite kõrvaldamiseks on kõige tõhusam õiguskaitsevahend tühistamiskaebuse esitamine, kuna selle läbivaatamise käigus tuvastab kohus nii või teisiti ka haldusakti õigusvastasuse või -pärasuse. Samas eeldab tühistamisnõude halduskohtule esitamine kohustusliku vaidemenetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-le 5, samas kui tuvastamisnõude osas ei ole kohustuslikku vaidemenetlust ette nähtud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2009. a määrus nr 3-3-1-70-09, p 11). Teisalt on kohtupraktikas leitud, et kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimise kohustus ei riku kohtusse pöördumise garantiid, kui sealjuures on arvestatud sellega, et vastav menetlus on mõistliku pikkusega ning isikule on hiljem tagatud kohtusse pöördumise võimalus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. märtsi 2004. a määrus nr 3-4-1-5-04, p 22). Nimetatud põhimõtete vastu ei ole antud juhul eksitud. 6. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebaja ei näe antud juhul vajadust haldusorgani poole pöörduda ja vaidemenetlust läbida, on ka vaidemenetluse funktsiooniks isiku õiguste kaitse. Samuti võimaldab vaidemenetluse algatamine isiku poolt haldusorganil oma tegevuse üle kontrolli teostada ning vajadusel oma tegevust korrigeerida, mistõttu on võimalik, et positiivse vaidemenetluse tulemi korral puudub isikul vajadus kohtusse pöördumiseks, mis ühtlasi vähendab ka kohtute töökoormust. 7. Kuigi käesoleval juhul ei ole välistatud, et isikul on võimalik oma õigusi tulevikus kaitsta ka kahju hüvitamise nõude esitamisega Viru Vangla vastu, tuleb siingi tähele panna kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimise kohustust tulenevalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatust. 8. Kuna isik ei ole käesoleval juhul kasutanud tõhusaimat õiguskaitsevahendist, vaid on ennatlikult pöördunud kohtusse tuvastamisnõudega, on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2

2 p 1 alusel õiguspärane, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. septembri 2014. a määrus muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3