1-14-4574/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-14-4574

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoobr 2014 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-14-4574 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Inga Kaljus tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne F.R ’i tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu F.R, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja vandeadvokaat

Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. F.R

Rahuldada vandeadvokaat

F.R Eduard Bulattšik’u taotlus ja määrata tema poolt

58,08 ’ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 48,40 9,68 eurot, ning käibemaks eurot).

Välja mõista ’ F.R ilt kriminaalmenetluse kulud: 58,08

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

F.R’il tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700027493 ning selgitus „F.R 1-14-4574 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.10.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava F.R-i lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

F.R i Viru Maakohtu 15.07.2014 kohtuotsusega 199 lg 2 p tunnistati süüd KarS § 7,8,9 karistati 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 järgi ja KarS § 64 lg 1, § 65 lg , § 68 lg 1 kuud 29 päeva ja lõpp . Karistuse kandmise algus 08.01.2014 06.08.2015.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.10.2014.

Kinnipidamisasutusest F.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetaval .

on üks kehtiv distsiplinaarkaristus sigarettide valdamise eest Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on tema vanematele kuuluva 3-toalise, heas korras, korteriga. Vanemad on andnud kinnipeetava enda juurde nõusoleku elama asumiseks, samuti lubanud teda materiaalselt ning moraalselt toetada. Isik on lõpetanud 9 klassi, hiljem töö juures omandanud keevitaja kutsetunnistuse. Käesoleval hetkel on omandanud

riigikeele A1 taseme, jätkab õpinguid A2 tasemel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub.

Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, sh elukaaslane. Isik tarvitas enda sõnul 2001 2004 iga päev heroiini, 2013 läbis sõltuvusravi ja enam ei tarvita. Isik tahab muutuda - ja saab aru, et ikumide tarvitama hakkamisest ning usub, et narkootikumid kõik sai alguse narkoot ei saa enam talle probleemiks. Meditsiiniosakonna andmete kohselt põeb kroonilist haigust, kuid

vaatamata sellele . Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue on töövõimeline

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 50%. Uue vägivalla

komponendiga kuriteo Ohtlikkus toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. seisneb varavastastes kuritegudes nii eraisikute kui ka firmade suhtes kui F.R on

halb majanduslik olukord ja ta eltoodust Viru jätkab narkootikumide tarvitamist. Lähtuvalt e Vangla toetab F.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab

korteris xx xx ja xx xx, kes töötavad ning on nõus F.R vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole F.R

kindlat töökohta, töökogemused on vähesed. Karistusregistri andmetel on F.R

kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu

saamise eesmärgil. Kaks viimast tingimisi mõistetud vangistust ebaõnnestusid, kuna F.R

jätkas kuritegude sooritamist katseajal.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine leiab, et ei ole õigustatud. Süüdimõistetu varasem elukäik ja

toimepandud kuritegude arvukus viitavad tema

ohtlikkusele. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Ka vanglas ei ole

kinnipeetav karistuse kandmisel korralikult käitunud, millest annab tunnistust üks kehtiv

distsiplinaarkaristus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega

ning alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral,

viimati Viru Maakohtu 26.09.2008 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda,

ning pannes katseajal ning vahetult pärast katseaja lõppu toime uusi varavastaseid kuritegusid

(kokku 8 raskendavatel asjaoludel vargust), st ta on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal

3(5)

viisil. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega

kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks

eluks. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord ühe aasta jooksul suudab katseaja

läbida nõuetekohaselt.

Kaitsja on seisukohal, et isikut võib enne tähtaega vabastada ja ta seda taotleb. Süüdimõistetu on läbinud võõrutusravi, mistõttu narkoainete tarvitamine on nüüd ebatõenäoline. Vanemad toetavad poega ja seega on uue toimepanemise risk madal.

F.R selgitas, et ta palub vabastada, sest ta soovib alustada seadusekuulekat elu.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning

arvestades prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne ku arvamust, leiab, et F.R

tähtaega vangistusest kinnipeetava ennetähtaegne vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumist kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu lõpetanud üldhariduskoolis 9 klassi. Seejärel käis 4 aastat tehnikumis, kuid ei on teinud ära lõpupraktikat. Hiljem, töö juures, on saanud keevitaja kutsetunnistuse.

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ja vanglakaristust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda

kasutamata; mis on toime pandud grupi poolt; mis on toime pandud sissetungimisega; mis on toime pandud süstemaatiliselt ja kelmuse eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal ta pani toime uue kuriteo.

Käesoleval hetkel kannab isik karistust grupi poolt toime pandud varguste eest, mis on toime

pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toimunud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 16- perioodil 2010-2013 pani 21) nähtub, et

süüdimõistetu – süüdistuses on kokku 12 episoodi. Süüdimõistetult on toime mitmeid varguseid välja mõistetud tsiviilhagi summas eurot. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikut on 7292,25 12-l korral karistatud liiklusseaduse alusel, 4-l korral NPALS § 151 järgi (narkootikumidega seotud

süütegu), 1 l korral väheväärtusliku asja varguse -l korral avaliku korra rikkumise, 2- eest. Viru

Vangla iseloomustuse kohaselt on muutumatuks, sest tegemist on kuritegude dünaamika jäänud jätkuvalt varavastaste süütegudega.

Kohus leiab, et kuna isik on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma

käitumist muuta seaduskuulekamaks (pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest ed

nähtub, et süüdimõistetu on suhteliselt lühikese aja jooksul toime pannud mitmeid erinevaid

varguseid, mis on toimunud sissetungimisega. Varguste toimepanemisel ei ole isik valinud vahendeid – isik on ebaseaduslikult valdusesse tunginud luku südamiku lõhkumise teel, lakke augu

tegemise teel, ukse lõhkumisega, läbi avatud akna, katuse eterniidi lõhkumise teel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks

vabaduses õiguskuulekalt elama.

4(5) Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses omandanud riigikeele A1 taseme ja jätkab A2 taseme omandamist.

Vangistuse ajal osaleb ta kunstiringi töös. Samas esineb isikul on distsiplinaarkaristus. Ühtlasi vangla hindab isiku käitumist vangistuse ajal heana ja kohus sellega nõustub.

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 07.06.2016.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva korteriga. Lähedastest on isikul perekond, kuhu kuuluvad vanemad ja

elukaaslane. Vanemad on nõus süüdimõistetut vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama.

Vabanemisel puudub isikule g . Kohus loeb positiivseks asjaolu, et aranteeritud töökoht

kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik vanemate näol, mida tuleb arvestada kui ja elukaaslase asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades F.R-i po maatiliselt olt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani süste toime grupiviisilisi vargusi), korduvaid karistusi (isik on kaheksal korral karistatud varavastaste

kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kaheksal korral karistatud isiku puhul, kes on kolmel korral

määratud kriminaalhooldusele, kuid on katseajal toime pannud uue kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks keskmise e s määras madal. Kuna isik on jätkanud

kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistuse , leiab kohus, et ga

kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Vangla esitatud

materjalidest nähtub, et isik on varasemalt pannud järjepidevalt varguseid toime oma narkosõltuvuse rahuldamiseks. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on ka

katseajal toime pannud uue kuriteo, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud. Ometigi pani isik katseajal toime uue kuriteo. Isik tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik osaleb kinnipidamisasutuses kunstiringi töös ja õpib

riigikeele A2 tasemel, olles eelnevalt vangistuses omandanud A1 taseme. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine.

Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste –

omandiõigust. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses

viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses

hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kuigi isik väidab, et

on läbinud narkosõltuvusest vabanemiseks sundravi 40 päeva jooksul, ei ole see kohtu jaoks veenev argument, sest isiku varasem käitumine näitab tema tahtejõuetust.

Kinnipeetav 06.08.2015 miseks on veel natuk alla aasta. Kohus a karistusaeg lõpeb , ärakand e ühe

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi

ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik ning lähedas . Olenemata kindla elukoha olemasolust te

toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku

puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid

sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada

stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht ja varasemalt on tal esinenud probleeme katseajal töösse suhtumisega.

5(5)

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91-06 p 8.1). Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus),

näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid (vanlga sise-eeskirjad).

Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud

alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi

mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu F.R-i

temale Viru Maakohtu 15.07.2014 vangistuse kandmisest kohtuotsustega mõistetud enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik