3-14-52561/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-14-52561/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 1
Full text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Halduskohus
Kohtunik Ülle Polluks
Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2014 Jõhvi kohtumaja
Haldusasja number 3-14-52561
Haldusasi
M.B kaebus Viru Vangla toimingule (seoses karistusaja arvestamisega)
Edasikaebamise kord
1. Tagastada kaebus, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 2. Kohtumäärus saata teadmiseks kaebuse esitajale
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, määruse kätte toimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse esitaja M.B on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingule (seoses karistusaja arvestamisega). Kaebaja esitas 06.10.2014 taotluse, et Viru Vangla arvestaks Viru Maakohtu kriminaalasjas nr 1-12-9578 jõustunud määrusest tulenevate karistuse kuupäevadega. Viru Vangla ei muutnud kaebaja karistusaja alguseks 08.01.2014 kuupäeva ja ei teinud uusi arvutusi tingimisi enne tähtaega vabastamise kuupäevades. Viru Vangla jättis 15.10.2014 kirjaga kaebaja 06.10.2014 taotluse rahuldamata, mispeale esitas kaebaja kaebuse halduskohtule. Kaebaja tahe on suunatud sellele, et halduskohus selgitaks, millisest hetkest hakkas kaebajale määratud vanglakaristuse kandmise aeg kulgema, kas 08.01.2014 või 13.08.2014. Kinnipeetav ja Viru Vangla on erineval seisukohal karistuse kandmise aja alguse ja lõpu suhtes. Karistuse kandmise alguse hetk omab tähtsust esmalt karistuse täitmisele pööramisel, mis on kriminaalmenetluse instituut, kuid ebaselgusega nimetatud küsimuses võib kaasneda küsitavusi ka vangistuse täideviimise ajal, näiteks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaja arvutamisel. Vaidluse all olev küsimus puudutab kohtulahendi sisu
2 selgitamist. Selle käigus ei sekku lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörav maakohtu täitmiskohtunik haldusmenetlusse. KrMS § 431 sätestab, et KrMS §-des 424–428¹ ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kuna vastav erikord puudub, tuleneb maakohtu pädevus kohtulahendi täitmisega seonduva küsimuse lahendamiseks KrMS §-st 431. Kohtule esitatud avaldus tuleb omakorda KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendada määrusega. Riigikohtu erikogu 03.10.2012 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-4-2-12 on Riigikohus leidnud, et tulenevalt KrMS § 431 on karistuse kandmise alguse aja arvestamise küsimuse lahendamiseks pädev maakohus. Halduskohus leiab, et käeolevas asjas on kaebuse esitaja eesmärgiks karistusaja kulgema hakkamise hetke ja karistusaja lõppemise aja ebaselguse lahendamine. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Riigikohtu Erikogu 03.10.2012 kohtumäärusest nr. 3-3-4-2-12 on halduskohus seisukohal, et kaebaja esitatud kaebuse läbivaatamiseks on pädev maakohus, mitte halduskohus. Kirjeldatust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele (HKMS § 121 lg1 p 1).
(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik