3-14-51900/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51900 Määruse kuupäev

28. oktoober 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 27.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis ei ole loetav ja mille tõlkimine on seetõttu võimatu.

2. Tartu Halduskohtu 23.09.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, eelkõige kaebuse selge ja loetava käekirjaga esitamiseks. Samuti selgitas kohus A. Maksimovile, et HKMS § 38 lg 1 pdest 5-10 tuleneb, et kaebuses märgitakse kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37; vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik; kaebuse faktiline põhjendus; tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist või toimingust; kas kaebaja soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. A. Maksimovil tuli kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või esitada menetlusabi taotlus.

3. A. Maksimov esitas 09.10.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles kinnitas, et sai 23.09.2014 kohtumääruse nr 3-14-51900. Kaebaja palub kohtul anda kaitsja.

Kohtu seisukoht

4. Kaebaja ei ole kohtu poolt nõutud puudusi käesolevas haldusasjas kõrvaldanud. Kohus kordab nii 23.09.2014 määruses kui ka kaebajaga seonduvate varasemate kohtuasjade määrustes märgitut, et halduskohus ei saa kaebust ise sisustada haldusorgani vastuse pinnalt ning kaebaja peab ise kaebuses selgesõnaliselt märkima, millega ta rahul ei ole ja millised tagajärjed talle väidetavalt saabusid. Samuti on kaebajal kohustus esitada selge ja loetava käekirjaga kaebus, eriti veel olukorras, kus kaebus ei ole eesti keelne ning kohus peab seda tõlkima. Kohtul puudub kohustus ja ka võimalus sisustada kaebust kohtueelse menetluse materjalide pinnalt, kui kaebaja ei ole ise olnud piisavalt hoolas, et selgitada oma kaebuse nõuet ja põhjendusi kaebuses. Liiatigi on käesolevas asjas kaebusele lisatud ainult vastus teabenõudele, mis ei sisalda asja tehiolusid määras, et nendest oleks võimalik välja selgitada kaebuse eesmärki. Kaebajale on selgitatud halduskohtumenetluse reegleid 2014. aastal kohtu poolt peaaegu kahesajas haldusasjas. Samuti ei ole kaebaja analoogselt teiste asjadega esitanud käesolevas asjas riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ega esitanud käesolevas haldusasjas kohtule riigilõivust vabastamise taotlust.

5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Tartu Halduskohus andis 23.09.2014 määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kätte toimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 23.09.2014 määruse koos tõlkega kätte 06.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 07.10.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 16.10.2014.

Kaebaja ei ole esitanud kohtule loetavat kaebust käesolevas haldusasjas. Samuti ei ole kaebaja 09.10.2014 kohtule esitatud pöördumises puudusi kõrvaldanud, kuna on piirdunud kahe sõnalisena väljendatult kaitsja nõudmisega. Pöördumise lakoonilisest sisust ei nähtu kaebuse nõue ja alus, vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Nende faktiliste asjaolude väljatoomiseks ei ole tarvis esindaja õigusabi. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-10 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust ega nõuet ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

7. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

9. A. Maksimov on oma 09.10.2014 kohtule esitatud pöördumises palunud kohtul anda kaitsja. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud soovi kaitsja saamiseks selliselt, et kaebaja on taotlenud õigusabi riigi kulul ning, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik