1-14-3372/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoobril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-3372 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

E.M-i

süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav E.M

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord – Tartu

Maakohtu 04.10.2011. a otsusega KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõista E.M-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, suurendades mõistetud 6

kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 04.10.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse võrra.

2

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 8 kuu 28 päeva pikkune vangistus 536 (viissada kolmkümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata E.M-ile kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (üksteist) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 13. novembril 2014. a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KarS § 83 lg 3 p 3 alusel konfiskeerida Aleksander Laurile kuuluv mootorsõiduk Honda

Civic registreerimismärgiga XXX (VIN kood XXXX). Sõiduk on antud vastutavale hoiule E.M-ile ja asub aadressil XXXX.

Jätta mootorsõiduk Honda Civic registreerimismärgiga XXX (VIN kood XXXX, mis on Tartu Maakohtu 07.10.2013. aasta kohtumäärusega arestitud, konfiskeerimise tagamiseks aresti alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha

532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot senti, joobeseisundi tuvastamise kulu (neliteist) 50 14

eurot, tunnistaja sõidukulu (kuus) eurot senti ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia 6 37

tegemise kulu (üks) euro. 1

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud (nelisada kaheksa) eurot riigi kanda. 408

3

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et E.M on õigus menetluskulud summas viissada 553 (

viiskümmend kolm) eurot senti tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest. 87 ühe aasta jooksul

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või

EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal).

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida

maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse

teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist

on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul,

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

E.M-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selle, et tema 17.09.2013. a kella

20.20 paiku juhtis Tartumaal Tartu vallas Toolamaa külas mootorsõidukit Honda Civic reg. nrga XXX, olles alkoholijoobes. SA TÜK Psühhiaatriakliinikus leiti verest etanooli 3,87+/-0,07 mg/g, K=2, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani E.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

4

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.M-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.10.2011. a otsusega mõistetud karistuse 3 kuu vangistuse ärakandmata osa 2 kuu 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja 69 alusel asendada E.M-ile mõistetud 8 kuu 28 päeva pikkune vangistus 536 tunni üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et isik on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks.

KarS § 83 lg 1 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend sõiduauto Honda Civic

registreerimismärgiga XXX, mis on konfiskeerimise vältimiseks võõrandatud 27.09.2013. a kolmandale isikule Aleksandr Laurile. Tartu Maakohtu 07.10.2013. a määrusega on sõiduauto

Honda Civic arestitud konfiskeerimise tagamiseks. Sõiduauto asub E.M-i elukohas

aadressil XXX. Kolmas isik Aleksandr Laur on andnud nõusoleku mootorsõiduki konfiskeerimiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.M on sõlminud

kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.M süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Aleksandr Laur on menetlusse kaasatud kolmanda isikuna ja on andnud nõusoleku sõiduauto Honda Civic registreerimismärgiga XXX (VIN kood XXX, konfiskeerimiseks.

Kohus on seisukohal, et nimetatud sõiduauto tuleb konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 3 p 3 alusel, kuna Aleksandr Laur oli teadlik, etsõiduauto Honda Civic võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.

E.M on andnud allkirja selle kohta, et kohustub sõiduautot Honda Civic registreerimismärgiga XXX, hoidma oma elukohas ning andma selle konfiskeerimise puhul üle sõiduki asukoha järgsele maavalitsusele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 216 eurot ja määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 192 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot,

5

kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1 euro, tunnistaja sõidukulu 6.37 eurot,

samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude (määratud kaitsja tasu)

määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

E.M-ile on määratud töövõimekaotus 40%. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 146

eurot kuus, tema hooldada on kõrges eas vanemad. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine E.M-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja jätta kaitsjatasu riigi kanda. Vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib E.M-ile tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu

tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik