1-13-11472/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistuse ud

täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määrat kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu ei allu kohustusele ilmuda registreerimisele ja ei ole küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetuseks.

D.M tunnistati Viru Maakohtu 18.12.2013

kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata ja D.M kohustati 18 kuu pikkuse katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud -6 kontrollnõudeid.

Kriminaalhoolduse algus 18.12.2013 7.06.2015. ja lõpp 1

KrMS § 427 vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu

2 kohaselt, lg

saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt

kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik oma määrusega.

KarS § ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal

kohustusi kohus või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhool

dusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-11472 Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoobril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 17.10.2014

erakorraline ettekanne D.M-ile Viru Maakohtu

18.12.2013 use kohtuotsusega mõistetud karist täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

D.M, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx

2

D.M selgitas kohtus, et faktid, mis on toodud taotluses, Ta sai oma veast kõik on õiged. aru, et elukoha vahetamise puhul tuleks ametnikku konkreetsemalt informeerida ja küsida luba. Ta

palub arvestada, et tal on töökoht, pere ja väike laps ja ta soovils jätkata kriminaalhooldusega. Järgmine registreerimine on 30.10.2014.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ta rahuldamata. on liialt ennatlik ja tuleb jät

Materjalidest nähtub, et on selgitatud kriminaalhooldusaluse õigused ja D.M-ile kohustused, mis on tema poolt allkirjastatud 09.01.2014 (t.l.72).

Registreerimislehest (t.l. 5 D.M ei ole ilmunud registreerimistele 02.10.2014, 9) on näha, et 08.10.2014, 13.10.2014.

16.10.2014 antud seletuses põhjendas D.M 02.10.2014, 08.10.2014 ja 13.10.2014

registreerimistele mitteilmumist sellega, et tal oli jalg kipsis. Ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku, kuna sel ajal puudus tal

kõneaeg. (t.l.74)

Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus D.M lisaks ka temale määratud kohustust küsida elukoha vahetamiseks luba.

18.09.2014 toimus registreerimine, mille käigus teavitas süüdimõistetu, et plaanib vahetada elukohta.

Kriminaalhooldusametnik teostas 09.10.2014 kodukülastuse aadressil xxx. Antud aadressil keegi ust ei avanud. Naabrite sõnul ei olevat süüdimõistetut mõnda aega näha olnud. (t.l.73)

16.10.2014 toimunud registreerimisel selgitas süüdimõistetu, et tal ei olnud võimalik tulla registreerimisele teavitama ametnikku elukoha vahetusest, kuna tal puudusid kargud, jalg oli kipsis ja ei olnud kõneaega. (t.l.75)

Ühtlasi leiab kriminaalhooldusametnik, et süüdimõistetu on jätnud pooleli sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening ja sooritanud katseajal uue väärteo. Seetõttu näitab süüdimõistetu oma käitumisega,

et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevalt määratud karistustest vastavasisulisi järeldusi teinud.

Vaatamata täiendava kohustuse tuvastatud rikkumisele leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine tervikuna krim tema poolt toimepandud rikkumise. inaalhoolduse kestel kaalub üle

Esmalt selgitab kohus, et kriminaalhooldusaluse poolt sotsiaalabiprogrammi pooleli jätmine ja

väärteo toimepanemine ei kvalifitseeru kriminaalhooldusnõuete ega kohustuste

rikkumisteks

käesolevas asjas. Väär on kriminaalhooldusametniku seisukoht, mille kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega . Vastavalt Viru Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsusele ei KarS § 75 mõistes

ole süüdimõistetule pandud täiendavaid kohustusi KarS § 75 lg 2 järgi. Süüdimõistetule on

määratud ainult kontrollnõuded KarS § 75 lg 1 alusel. Seega ei ole asjakohane väide, et

sotsi

aalabiprogrammi poolelijätmine ja väärteo toimepanemine on süüdimõistetu poolt kohustuse rikkumine.

Teiseks leiab kohus, et 02.10.2014, 08.10.2014, 13.10.2014 on süüdimõistetu küll faktiliselt rikkunud registreerimiskohustust, kuid õiguslikus mõttes ei tule seda kvalifitseerida kontrollnõude rikkumisena. Tuleb hinnata, kas rikkumistel on mõjuv põhjus. Asja materjalidest nähtub, et D.M viibis 29.09.2014-14.10.2014 haiguslehel nr. xx xx 28002910, mille on väljastanud perearst

(t.l.77). Süüdimõistetu on 16.10.2014 antud seletuses (t.l.74) selgitanud, et tal puudus kõneaeg,

mistõttu polnud tal võimalik teavitada kriminaalhooldusametnikku. Kohus leiab, et kriminaalhooldusalune on jätnud küll lt võib registreerimiselt puudumisest teavitamata, kuid elulise olla võimalik, et isikul puudus kõneaeg, mis takistas tal helistamast.

Kolmandaks peab kohus vajalikuks tähelepanu pöörata asjaolule, et süüdimõistetu on rikkunud

faktiliselt kohustust, teavitada kriminaalhooldusametnikku elukoha vahetusest. Samas on ta

3

teavitamiskohustuse täitnud esimesel võimalusel, s.o 16.10.2014 e pärast haiguslehe lõppu.

Kriminaalhooldusaluse omakäelisest selgitusest (t.l.75) nähtub, et ta ei saanud varasemalt kriminaalhooldusametnikku teavitada, sest tal ei olnud karke, jalg oli kipsis ja puudus . kõneaeg

Arvestades seda, et süüdimõistetu rikkumine on vabandatav haiguslehel viibimisega, ei ole põ käesoleval ajal erakorralise ettekande rahuldam saatmine hjendatud ine ja D.M-i vanglasse kandmata karistuse kandmiseks. Arvestada tuleb fakti, et isik oli kahe nädala pikkuse

perioodi jooksul haiguslehel, mille käigus esines isikul regitreerimiskohustuse formaalne

rikkumine, mis iseenesest ei ole siiski konkreetsel juhtumil aluseks karistuse täitmisele

pööramiseks. Kuigi kriminaalhooldusametniku ettekanne on sisult faktide poolest õige, leiab kohus, et käesoleval ajal oleks karistuse täitmisele pööramine ebaotstarbekas, sest isiku rikkumised

ei ole olnud sedavõrd rängad, et karistus tuleks täitmisele pöörata. Isiku tervis ja selle ravimine kaalub käesoleval juhul rikkumised üles – seda enam, et isik on esitanud mõjuvad põhjused ja seda

tõendavad dokumendid rikkumiste vabandamiseks.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata otstarbekuse kaalutlusel võttes arvesse kõiki kriminaalhooldusega kaasnenud positiivseid momente ja seda, et isik on motiveeritud edaspidi täitma kohusetundlikul kontrollnõudeid ja kohustusi. t

Juhindudes KrMS § 432 kohtunik

M ä ä r a s:

Jätta kr mõistetud karistuse iminaalhooldusametniku Marit Puuseppa taotlus D.M-ile täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik