Legislator Case Law & Legislation
3-14-50393/29 AI generated

3-14-50393/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50393/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 28.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-2p), milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2. Kaebaja palus

Legislator headnote

AI generated

3-14-50393/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 28.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-2p), milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2. Kaebaja palus

Keywords

AI generated
grounds of challenge authorization to sue cause of action vat fraud investigation pleas in law proof of legal aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

27.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50393

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta

osaliselt määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse p-s 20 toodud

põhjendustega.

3. Jätta kaebaja 26.08.2014. a taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 28.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-2p), milles märkis, et ta

on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2. Kaebaja palus

kohtul vastu võtta kaebus 50 kahju hüvitamise taotlusega vastavalt 100 eurot iga taotluse eest.

Kahju suuruseks märkis A. Maksimov 5000 eurot. Kaebaja märkis, et taotlused on esitatud

jaanuaris ja taotlustele on esitatud vaid üks vastus, mis tundub imelik 50 taotluse puhul.

A. Maksimov märkis, et näeb sellises tegevuses vastamise seaduse, vangistusseaduse ja Eesti

Vabariigi Põhiseaduse rikkumist ja palus kohtul enda äranägemisel määrata kahjusumma

juhindudes õiglasest hüvitamisest. A. Maksimov palus kohtul vaadata kaebus läbi TsMS § 350

lg 1 alusel menetluskonverentsi teel ja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puuduvad

sissetulek, töö ning vahendid arveldusarvel. Veel märkis kaebaja, et valvuri A. Rõžikovi süül

ei saa ta kätte K-Raha ning ta teatas sellest kontaktisikule, kes lubas kohtule teada anda

A. Maksimovi maksejõuetusest.

2. Tartu Halduskohus jättis 14.05.2014. a määrusega (tl 54-54p) A. Maksimovi kaebuse

käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates.

Halduskohtu hinnangul on A. Maksimov esitanud kohtule hüvitamiskaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et

kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või

toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati,

milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava

õigusvastase tegevusega saabunud. Ühtlasi märkis halduskohus, et kaebajal tuleb vastavalt

HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid,

viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Veel selgitas

halduskohus, et A. Maksimovil tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse

seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed saabusid või milles varaline kahju väljendus. Lisaks

osutas kohus, et kaebajal tuleb täpsustada kahju hüvitise suurust ning juhul, kui kaebuse

täpsustusega taotletakse konkreetse summa väljamõistmist, tuleb kaebajal selgitada

kahjusumma kujunemist.

3. A. Maksimov esitas 20.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 59), milles ta märgib,

et kohus nõuab tõendeid, mis võivad olla ainult kaitsjal, kuid kohus seda teades teadlikult ei

võimalda abi riigi kulul, piirates sellega menetlusosaliste õigusi ning rikkudes Eesti Vabariigi

põhiseadust.

4. Tartu Halduskohus tagastas 30.05.2014. a määrusega (tl 62-62p) A. Maksimovi kaebuse.

Halduskohus märkis, et kaebajale on halduskohtu poolt 14.05.2014. a määruses selgitatud,

millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav ja

antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on

märkinud, et kaebaja on määruse venekeelse tõlke kätte saanud 19.05.2014 (tl 58) ning

10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 29.05.2014. Kuna A. Maksimov ei ole

kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei

saanud halduskohus kaebaja kaebust menetlusse võtta. Veel selgitas halduskohus, et A.

Maksimov ei ole 20.05.2014. a pöördumises täpsustanud, milline vangla tegevus on kaebajale

kahju põhjustanud. Halduskohus selgitas, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust

sisustama kohtueelsete dokumentide pinnalt. Halduskohus selgitas, et kaebaja ei ole talle

antud tähtaja jooksul täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi.

Halduskohus märkis, et kuivõrd kaebaja ei täpsustanud kaebuse nõude alust, millega seoses

nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus

käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt

tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit

ning kohut, ei pidanud halduskohus vajalikuks anda A. Maksimovile täiendavat tähtaega

nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

5. A. Maksimov esitas 04.06.2014 määruskaebuse (tl 68) Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a

määruse peale, milles märgib, et ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna talle ei ole

võimaldatud kaitsjat. Veel märkis A. Maksimov, et rikutud on Eesti Vabariigi põhiseadust,

vangla ei anna isegi paberit A4 ja käib lõpmatu kirjavahetus.

6. Tartu Halduskohus jättis 25.06.2014. a määrusega (tl 72-72p) käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest

alates. Halduskohus osutas, et kaebaja peab välja tooma, millise taotluse ta ringkonnakohtule

seoses Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrusega esitab.

7. A. Maksimov esitas 10.07.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 77), millest ta

märkis, et ei saa ilma kaitsjata aru juriidilistest terminitest ning kohus peab suhtlema

kaitsjaga, aga mitte kirjaoskamatu inimesega, kellel pole vahendeid.

8. Tartu Halduskohus keeldus 18.08.2014. a määrusega (tl 81-81p) menetlusse võtmast

A. Maksimovi määruskaebust 30.05.2014. a määrusele HKMS § 187 lg 4 ning

HKMS § 206 lg 1 alusel. Halduskohus selgitas, et andis 25.06.2014. a määrusega kaebajale

määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus on märkinud, et A. Maksimov on määruse venekeelse tõlke kätte saanud

02.07.2014 ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 14.07.2014. Halduskohus

selgitas, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja määruskaebuse puudusi

kõrvaldanud, s.o täpsustanud ringkonnakohtule esitatavat taotlust ega esitanud faktilisi ja

õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tulenevalt ta leiab, et vaidlustatav määrus on

õigusvastane. Halduskohus lisas, et ilma kaebaja taotluseta ei ole kohtul võimalik

määruskaebust menetleda. Halduskohus märkis, et samuti ei ole kaebaja tasunud riigilõivu

ega esitanud käesolevas haldusasjas riigilõivust vabastamise taotlust seoses määruskaebuse

esitamisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. A. Maksimov esitas 26.08.2014 määruskaebuse (tl 88-89p) Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määruse peale, milles ta märkis, et ei ole nõus kohtute arvamusega, kuna nende

seisukoht keerleb riigilõivu tasumise ümber, ehkki on olemas informatsioon kaebaja

maksejõuetuse kohta. A. Maksimov märkis, et kohus on korduvalt saanud K-Raha, kus on

kirjas, et ei ole sissetulekut. A. Maksimov viitas, et siiani ei ole antud kaitsjat ja sellega sunnib

kohus uuesti kaebust esitama HKMS § 206 lg 1 ja § 187 lg 2 alusel. A. Maksimov selgitas, et

tal ei ole seadusi, halduskohtumenetluse seadustikku ega paberit ja seejuures räägitakse

menetlusosaliste võrdsusest. Kaebaja märkis, et ootab kaitsjat ning selgitas, et parem on

lahendada kaebus ühekorraga kui pidada kaua kirjavahetust. Veel viitas A. Maksimov, et

rikkumisi on tulnud juurde aina rohkem, kuna vangla pani kinni Vene telekanalid ning suvel

on kambrites sooja 30 kraadi. Lisaks selgitas kaebaja, et toitlustamine 1,3 euro eest päevas on

näljas hoidmine.

10. Tartu Halduskohus jättis 23.09.2014. a määrusega (tl 94-94p) A. Maksimovi

määruskaebuse käiguta, juhindudes HKMS § 206 lg 1 kolmandast lausest ning § 187 lg-st 4.

Halduskohus märkis, et RLS § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 205 lg 1 p 5 sätestab, et määruskaebuses märgitakse

andmed riigilõivu tasumise kohta. Halduskohus viitas, et A. Maksimov ei ole märkinud

andmeid riigilõivu tasumise kohta ega esitanud menetlusabi taotlust. Halduskohus selgitas, et

kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada

kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohus viitas, et

A. Maksimov on määruskaebuses märkinud, et talle ei väljastata vanglas isikuarve

väljavõtteid. Halduskohus selgitas, et niisugusel juhul saab kohus nõuda isikuarve väljavõtte

vangla käest ise, kuid kohus ei saa isikut riigilõivu tasumisest vabastada juhul, kui ta ise

selgesõnaliselt ei taotle enda riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

11. A. Maksimov esitas 02.10.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 99), milles palus

kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei ole sissetulekut, tööd ega vahendeid.

12. Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega (tl 108-109) vabastas A. Maksimovi

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määruse peale rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega

Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a

määruse üle, millega halduskohus keeldus menetlusse võtmast ja tagastas A.

Maksimovi 04.06.2014. a määruskaebuse.

14. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas 26.08.2014. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a määruse peale on õigesti menetlusse võetud (I) ning võtab

seisukoha kaebaja esitatud riigi õigusabi taotluse kohta (II). Seejärel lahendab

ringkonnakohus 26.08.2014 esitatud määruskaebuse (III).

I

15. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

16. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et kaebaja

ei ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe,

et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse. Halduskohus on

16.10.2014. a määrusega kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastanud.

Seega on Tartu Halduskohus 16.10.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse õigesti

menetlusse võtnud.

17. 26.08.2014. a määruskaebuses halduskohtule märgib kaebaja, et talle ei ole siiani

antud kaitsjat ja ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina

saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus ei ole oma

16.10.2014. a määruses antud taotlust käsitlenud. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse

menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude

kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus võtab A. Maksimovi riigi

õigusabi taotluse osas seisukoha alljärgnevalt (II).

II

18. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb A. Maksimovi määruskaebuses märgitut tõlgendada

taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1

p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Maksimovi määruskaebus on ringkonnakohtule

arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja

võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi

õigusabi taotlus rahuldamata.

III

19. Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrusest nähtuvalt keeldus halduskohus menetlusse

võtmast A. Maksimovi määruskaebust halduskohtu 30.05.2014. a määruse peale ja tagastas

määruskaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud 25.06.2014. a määrusega antud tähtajaks

määruskaebuse puudusi ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja

pikendamiseks. Halduskohus on järginud HKMS § 187 lg-s 4 sätestatut, jättes 25.06.2014. a

määrusega A. Maksimovi määruskaebuse käiguta põhjusel, et see ei vastanud

HKMS § 205 lgs 1 sätestatud nõuetele ja tasumata oli määruskaebuse esitamisel tasumisele

kuuluv riigilõiv ning andis kaebajale 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus

selgitas määruses, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb A. Maksimovil

täpsustada, millises ulatuses halduskohtu 30.05.2014. a määrust vaidlustatakse, missugust

lahendit taotletakse ning mis põhjustel kaebaja leiab, et vaidlustatud määrus on ebaõige.

20. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise (tl 76) kohaselt sai A. Maksimov 25.06.2014. a

määruse kätte 02.07.2014. Seega puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema

03.07.2014 ja 10 päeva möödus 14.07.2014. Halduskohus leidis, et kuni käesoleva määruse

tegemiseni ei ole A. Maksimov puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud ringkonnakohtule

esitatavat taotlust ega esitanud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tulenevalt

ta leiab, et vaidlustatav määrus on õigusvastane, ja ilma kaebaja taotluseta ei ole kohtul

võimalik määruskaebust menetleda. Ringkonnakohus ei nõustu, et kaebaja ei ole esitanud

taotlust ringkonnakohtule. A. Maksimov on 04.06.2014. a määruskaebuses märkinud, et ta ei

ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et

ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse. Halduskohus on

18.08.2014. a määrust tehes jätnud eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta.

21. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega. Halduskohus märkis, et

A. Maksimov ei ole esitanud faktilisi ja ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest

tulenevalt ta leiab, et vaidlustatav määrus on õigusvastane ning kaebaja ei ole tasunud

riigilõivu ega esitanud käesolevas haldusasjas riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust

seoses määruskaebuse esitamisega. Kuna A. Maksimov ei kõrvaldanud 25.06.2014. a

määrusega antud tähtajaks esinenud puudust, s.o ei esitanud faktilisi ja ja õiguslikke väiteid

asjaolude kohta, millest tulenevalt ta leiab, et vaidlustatav määrus on õigusvastane, ei tasunud

riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust, siis on halduskohus õigustatult 18.08.2014. a

määrusega tagastanud kaebaja määruskaebuse halduskohtu 30.05.2014. a määruse

tühistamiseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et arvestades asjaolu, et kaebaja on

esitanud korduvalt halduskohtusse määruskaebusi, siis on A. Maksimov teadlik, et kohtu

tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot RLS § 571 lg 6

alusel või esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks,

kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks.

22. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. A. Maksimov väitel

ei ole tal seadusi ega paberit ning seejuures räägitakse menetlusosaliste võrdsusest. Veel

selgitab A. Maksimov, et ta ei saa kohtu põhjendustest aru. Ringkonnakohtu hinnangul viitab

kaebaja sellele, et teda on koheldud ebavõrdselt. HKMS § 2 lg 6 nõuab, et kohus tagaks

menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja

põhjendamiseks, teiste menetlusosaliste seisukohtadele vastuvaidlemiseks või nende

toetamiseks. Halduskohtumenetluses tuleb saavutada poolte sisuline võrdsus. Sisulise

võrdsuse tagavad eeskätt uurimispõhimõte ja sellest tulenev halduskohtu selgitamiskohustus

ning tõendite kogumisel abistamise kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Maksimovile

korduvalt erinevates haldusasjades selgitatud tema õigusi ning võimalusi

halduskohtumenetluses, sealhulgas võimalust esitada taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord märkida, et arvestades asjaolu, et kaebaja on

eelnevalt kohtumenetluses korduvalt osalenud, taotlusi esitanud ning edasikaebeõigust

kasutanud, siis on halduskohtu selgitamiskohustus A. Maksimovi suhtes täidetud. Eeltoodust

järelduvalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Maksimovit ei ole koheldud ebavõrdselt.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited seonduvalt vanglas näidatavate

telekanalitega, toitlustamisega ning kambrites valitseva temperatuuriga suvisel ajal ei ole

antud asjas asjakohased, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.

23. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus 26.08.2014. a määruskaebuse rahuldamata

ning Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt

määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse p-s 20 toodud põhjendustega ning

jätab A. Maksimovi 26.08.2014. a taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel