3-12-57/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-57 Haldusasi T.L. kaebus Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kohustada Narva Linnavalitsust jätkama kaebajaga teenistussuhet ning kahju hüvitamiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.05.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja T.L. Vastustaja Narva Linnavalitsus esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann

RESOLUTSIOON

1. T.L. apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2013. a otsus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so hiljemalt 26. novembrini 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva linnapea 19.08.2008. a käskkirjaga nr 168-k võeti T.L. määratud ajaks teenistusse ja nimetati Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori kohusetäitja ametikohale alates 21.08.2008 ajutiselt kuni A.N. naasmiseni või ametist vabastamiseni.

2. Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti 03.01.2012. a käskkirjaga nr 1-k vabastati A.N. alates 31.12.2011 teenistusest Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti kommunaalosakonna juhataja ametikohalt seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.

3. Narva linnapea 03.01.2012. a käskkirjaga nr 80 vabastati T.L. Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori kohusetäitja teenistusest 01.01.2012 seoses ametitähtaja lõppemisega, maksti välja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 6 kalendripäeva eest ja teostati T.L. ega lõpparvestus kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

4. T.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kohustada Narva Linnavalitsust jätkama kaebajaga teenistussuhet ning kahju hüvitamiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse kohaselt oli kaebaja määratud direktori ametikohale asendajana kuni asendatava naasmiseni või ametist vabastamiseni, s.t kohusetäitja seni, kuni konkursikomisjoni otsuses märgitud isik ametisse astub. Vastustaja on ise kohtuasjas nr 2-11-2694 kaebajale kui ametis olevale asendajale viidanud. Üldjuhul vabastatakse ametnik teenistustähtaja saabumisel. ATS § 21 lg-st 3 ei tulene, et olukorras, kus ajutiselt äraolev ametnik vabastatakse ametikohalt, vabastatakse sellega seoses ka asendaja. Kaebajale kui asendajale ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks. Kaebajaga teenistussuhte lõpetamise käskkirjas on märgitud, et teenistussuhe on lõpetatud tagantjärgi alates 01.01.2012, kuid 01.01.2012 ei antud välja käskkirja, millega A.N. oleks teenistusest vabastatud. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja peatada Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 kehtivus ja täitmine ning kohustada vastustajat jätkama kaebajaga teenistussuhet Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori asendaja ametikohal kohtuvaidluses lõpplahendi jõustumiseni.

5. Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrusega rahuldati T.L. e esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatati Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 kehtivus ja täitmine ning kohustati Narva Linnavalitsust jätkama kaebajaga teenistussuhet Linnavaraja Majandusameti direktori kohusetäitja ametikohal kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31.12.2012. a määrusega Narva Linnavalitsuse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määruse peale osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määruse osas, millega peatati Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 täitmine. Ülejäänud osas jäeti Tartu Halduskohtu 11.01.2012. a määrus muutmata.

7. Halduskohtu kohtuistungil selgitas kaebaja, et sai 05.05.2013 kätte käskkirja, millega tema teenistussuhe lõpetatakse koondamise tõttu, kuna Linnavaraja Majandusamet on likvideeritud. Seoses nimetatud asjaoluga täpsustas kaebaja oma nõudeid ning soovib 03.01.2012. a käskkirja nr 80 õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses.

HALDUSKOHTU LAHEND

8. Tartu Halduskohus jättis 31.05.2013. a otsusega T.L. e kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt vabastati T.L. Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori kohusetäitja teenistusest alates 01.01.2012 ATS § 113 lg 2 alusel seoses ametitähtaja lõppemisega õiguspäraselt. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja oli nimetatud ametisse A.N. i asendajana konkreetselt määratud ajaks, s.t A.N. i naasmiseni või ametist vabastamiseni, siis lõppes A.N. i vabastamisega teenistusest ka kaebaja teenistustähtaeg. Kaebaja on eiranud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, kuna tegelikult ta ei olnud ametisse nimetatud Narva Linnavalitsuse

Linnavaraja Majandusameti direktori asendajana, vaid ta nimetati asendajaks ameti kommunaalosakonna juhataja ametisse direktori ülesannetes. Seega on kaebaja alusetult väitnud, et ta oli määratud Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti direktori ametikohale asendajana ehk ameti direktori asendajaks. Kaebajal ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust ameti direktori ametikohale ega oma ametipositsiooni jätkuvusele pärast A.N. i vabastamist. Kuna T.L. e kaebus tugineb ebaõigele eeldusele, et kaebaja on ameti direktori asendaja, on kaebus alusetu ja perspektiivitu ning esitatud kohustamisnõuet ei ole ilmselgelt võimalik täita. ATS § 21 lg 2 p 1 mõistes on asendaja, ATS § 21 lg 2 p 2 kohusetäitja kui ka puuduva ametniku ülesannete täitmine ATS § 64 lg 1 p 2, lg 3 ja lg 5 järgi selgelt eristatavad ning erinevate õiguslike aluste ja eesmärkidega võimalused selleks, et teatud ametiülesanded saaksid täidetud. Kaebaja ei ole ka A.N. i kaudu õiguslikult ameti direktori ametikohaga seotud. Vastustajal ei ole võimalik kaebajale pakkuda vastavalt ATS § 21 lg-le 3 ameti direktori ametikohta, sest kaebaja ei ole asendanud ameti direktorit, vaid ameti kommunaalmajanduse osakonna juhatajata A.N. it. Vastustaja järgis ATS §-i 123 ja vabastas A.N. i õiguspäraselt 03.01.2012. a käskkirjaga teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast alates 31.12.2011. Muuhulgas on kaebaja ise märkinud, et kui A.N. teenistusest vabastatakse, siis ATS § 113 lg

1 ja 2 alusel vabastatakse teenistusest ka kaebaja. Vastavalt HKMS § 108 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. T.L. esitas Tartu Halduskohtu 31.05.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti ATS v.r § 113 lg-t 1, § 64 lg 1 p-i 2 ja § 21 lg 2 p-i 1 nende koostoimes ning jättis kohaldamata ATS v.r § 21 lg-d 1 ja 3. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja võeti tööle puuduva ametniku ülesannete täitja asendajaks, ei tulene seadusest ja on seadusega vastuolus. Juhul kui ATS v.r § 21 lg-s 2 antud asjaolusid ei esinenud, kuulub kohaldamisele ATS v.r § 21 lg 1 ning teenistussuhe tuleb lugeda tähtajatuks. T.L. e teenistusse võtmise käskkiri koostati vigaselt, kuna sellist ametikohta nagu direktori kohusetäitja ametikoht pole kunagi olnud. Tegemist oli ametiasutuse direktori ametikohaga. Kohusetäitja ja asendaja ei ole sünonüümid. Kohusetäitja saab olla konkursi korras ametisse nimetataval ametnikul (ATS v.r § 21 lg 2 p 2). Asendaja võetakse teenistusse mittevabale ametikohale (ATS v.r § 21 lg 2 p 1). Linna ametiasutuse juhi, direktori ametikoht pole ATS v.r mõistes konkursi korras täidetav ametikoht. Ametiasutuse juhi ametikoht oli kaebaja teenistusse võtmisel vaba. T.L. e kui ametiasutuse direktori funktsioone täitva ametniku teenistusse võtmisega langesid ära ATS § 64 lg 1 p 2 kohaldamiseeldused. Kaebaja lisab apellatsioonkaebusele tõendina linnapea 26.02.2009.a. vastuskirja nr 1-27/507 väljatrüki linnavalitsuse dokumendiregistrist. Dokumendi olemasolu ei olnud menetluse ajal halduskohtus kaebajale teada, mistõttu ei olnud kaebajal asjakohast võimalust esitada tõend halduskohtus. Kui ringkonnakohus leiab, et T.L. võeti teenistusse kommunaalmajanduse osakonna juhataja A.N. i asendajana, tulnuks talle A.N. i teenistusest vabastamisel pakkuda ATS v.r § 21 lg 3 alusel kommunaalmajanduse osakonna juhataja ametikohta. Vastustaja seda ei teinud. Kui ringkonnakohus leiab, et ATS v.r § 21 lg 1 p 2 on kohaldatav ka omavalitsusametnike suhtes, tuleb arvestada, et kui T.L. oleks võetud teenistusse direktori ametikohale kuni konkursikomisjoni otsuses märgitud isiku ametisse astumiseni, ei oleks A.N. iga kommunaalmajandusosakonna juhataja ametikohalt teenistussuhte lõpetamine avaldanud mõju T.L. e teenistussuhte jätkuvusele. Vastustaja, vabastades koos A.N. iga teenistusest ka T.L. e, toimis õigusvastaselt.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS), ATS-st, Narva linna põhimäärusest ning Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti põhimäärusest tulenevalt puudub linnapeal õiguspädevus ainuisikuliselt võtta ja vabastada teenistusest Narva linna ametiasutuse juhte. Kaebaja teenistusest vabastamise õigus oli linnavalitsusel, mitte linnapeal. Halduskohus nimetatud asjaolule tähelepanu ei juhtinud. Õigusvastase teenistusest vabastamise eest hüvitise maksmise nõue kuulub ATS v.r § 135 lg 2 alusel rahuldamisele. Arusaamatu on halduskohtu meelevaldne arusaam, et kaebaja olevat kinnitanud, et kui A.N. teenistusest vabastatakse, siis vastavalt ATS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel vabastatakse teenistusest ka kaebaja. Kaebaja pole kunagi väitnud, et tema teenistusest vabastamine on olnud või toimunud õiguspäraselt. Kuigi kaebaja esindaja märkis halduskohtu istungil hüvitise suuruseks kolme kuu keskmise palga, kuulub kohaldamisele mitte ATS § 105 lg 1, vaid ATS v.r § 135 lg 2, kuna enne 01.04.2013 tekkinud teenistusvaidlustes kuulub kohaldamisele kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seadus, s.t seadusest tulenevalt juhul, kui kaebaja loobub teenistusse ennistamisest, kuulub väljamõistmisele kaebaja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis. Ka Riigikohus on 10.04.2013. a otsuses nr 3-3-1-14-13 kohaldanud õigusvaidluse tekkimise ajal kehtinud õigust, välistades sel moel seaduse ebasoodsa tagasiulatuva mõju. Kui ringkonnakohus asub siiski teistsugusele seisukohale ning soovib kohaldada 01.04.2013. a jõustunud avaliku teenistuse seadust hüvitise miinimummääras, tugineb kaebaja vahetult põhiseadusele (mh PS § 3, § 10, § 15, § 25 ja § 32) ning palub jätta kohaldamata ATS § 105 põhiseadusvastasuse motiivil. Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusega. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab küll menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid halduskohtumenetluses on haldusorgani õigusabikulude vastaspoolelt väljamõistmist oluliselt piiratud. Tegemist on menetlusõigusliku rikkumisega. Linnaametniku teenistusest vabastamine ei ole väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust ning menetluskulude väljamõistmine kaebajalt pole võimalik ka siis, kui otsus tehakse kaebaja kahjuks.

10. Vastustaja Narva Linnavalitsus palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta T.L. e apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtu istungil soovis kaebaja nõuete muutmist. Halduskohus ei võtnud kaebaja nõuete muutmise taotluse kohta seisukohta ei kohtuistungil ega kohtuotsuses. Seetõttu tuleb menetluses käsitleda kaebaja nõudeid kujul, mis on esitatud kaebuses halduskohtule. Kaebaja väide, et tema teenistussuhte oleks pidanud lugema tähtajatuks, on ebaõige ja alusetu. Tegemist on uue ja ootamatu vastuväitega, mis on esitatud esmakordselt apellatsioonkaebuses ning on seega vastuolus HKMS § 198 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3. Ükski õiguslik ega faktiline asjaolu ei ole kaebuse esitamisest kuni apellatsioonkaebuse esitamiseni vaidlustatud käskkirja osas muutunud. Täiesti uus on apellatsioonkaebuses sisalduv vastuväide, et linnapeal puudus väidetavalt pädevus kaebaja teenistusest vabastamiseks. Tegemist on alusetu, pahauskse, hilinemisega esitatud ning samuti sisuliselt ebaõige väitega. Kõik kaebaja uued vastuväited tuleb jätta tähelepanuta ja arvestamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse lisana ka uue tõendi, mis on vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohatu ega oma tõenduslikku väärtust. Samuti on see esitatud hilinenult ning tuleb jätta tähelepanuta. Apellatsioonkaebus on esitatud tuginedes ebaõigele eeldusele, et kaebaja ametist vabastamine toimus õigusvastaselt. Kaebaja on ise läbivalt teadlik olnud, et tema teenistustähtaeg on seotud just A.N. i teenistusse naasmisega või teenistusest vabastamisega. Seega ei tekkinud kaebajale ebaselgust, et tema teenistussuhe on ajutine ja seotud konkreetselt A.N. iga kui isikuga, keda kaebaja asendas. Ainuüksi seetõttu on alusetud apellatsioonkaebuses esitatud väited teenistussuhte tähtajatuse osas.

Apellatsioonkaebuse väide nagu võetaks ATS § 21 lg-st 1 tuleneva põhimõtte alusel ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, antud juhul ei kohaldu, kuna kohaldub ATS § 21 lg 2 p-s 1 sätestatud erand. Kaebaja väide, et tema teenistusse võtmise käskkiri koostati vigaselt, on meelevaldne ja ebaõige ning pole asjakohane. Käskkirjaga sooviti kaebaja võtta teenistusse A.N. i asendajana ning sellisel viisil ametniku teenistusse võtmine oli kooskõlas sel ajal kehtinud ATS-i regulatsiooniga. Kaebaja väide, et kohusetäitja saab olla vaid konkursi korras ametisse nimetataval ametnikul, ei puutu asjasse. Narva Linnavaraja Majandusameti põhimäärus ei sätesta, et ameti direktori ametikoht konkursi korras täidetaks. Väide, et ATS § 64 lg 1 p 2 kohaldamine koos ATS § 21 lg 2 p-ga 1 on väär ning võimatu, ei ole korrektne. Viidatud sätteid ei ole kohaldatud korraga ühe isiku suhtes. A.N. võeti ATS §

64 lg 1 p 2 alusel teenistusse. ATS § 21 lg 2 p-i 1 kohaldati aga kaebaja suhtes, kes võeti määratud ajaks teenistusse puuduva ametniku ülesandeid täitva ametniku asendajana. Kaebaja esitatud käsitlus, et talle tulnuks A.N. i teenistusest vabastamisel pakkuda ATS §

21 lg 3 kohaselt ameti juhataja ametikohta, ei ole õige. Kaebaja asendas A.N. it vaid nendes ülesannetes, mis olid A.N. ile määratud vastustaja 16.02.2006. a käskkirjaga nr 16 ATS § 64 alusel. Sellest tulenevalt polnud vastustajal võimalik jätkata kaebajaga teenistussuhet ameti juhataja ametikohal, kuna ta pole sellisel positsioonil kunagi ametis olnud. Seetõttu on ATS § 21 lg-le 3 viitamine asjasse puutumatu. Nõustuda ei saa kaebaja väitega nagu kuuluks vastustaja poolt tasumisele kaebaja õigusvastase teenistusest vabastamise hüvitisena kaebaja kuue kuu ametipalgale vastav rahasumma. Kaebaja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna tegemist on nõudega, mida esimese astme kohus aktsepteerinud ei ole. Lisaks on hüvitisnõude välistamine põhjendatud hüvitise nõude eelduste puudumisega. Kaebaja ise on apellatsioonkaebuses esile toonud, et ATS § 135 lg 3 kohaldamise eeldusteks on teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ning ametisse ennistamisest loobumine. Kumbki neist eeldustest pole käesoleval juhtumil täidetud. Vaidlus menetluskulude väljamõistmise üle on sisutu, kuivõrd vastustaja ei esitanud esimeses kohtuastmes avaldust ega kuludokumente menetluskulu väljamõistmiseks kaebajalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31.05.2013. a otsus tuleb tühistada ja haldusasi saata Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist.

12. HKMS § 199 lg 2 p 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks, kui kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Nagu nähtub kaebaja halduskohtule esitatud kaebusest (tl 2-6), on kaebaja nõudnud Narva Linnavalitsuse 03.01.2012. a käskkirja nr 80 tühistamist, Narva Linnavalitsuse kohustamist jätkama kaebajaga teenistussuhet ja kaebaja kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu väljamõistmist. 07.05.2012 toimunud kohtuistungil soovis kaebaja esindaja muuta taotlust ja soovis vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise ametipalga ulatuses (tl 87-89, 91-94).

13. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja esindaja esitas taotluse kaebuse muutmiseks enne kohtuvaidluste algust. Kehtiva HKMS regulatsiooni puhul ei ole nõutav teiste menetlusosaliste nõusolek kaebuse muutmiseks, kuid nähtuvalt kohtuistungi protokollist oma nad saanud oma seisukoha esitada. Kaebuse muutmise avalduse saamisel tuleb kohtul kontrollida, kas kaebus oleks muudetud kujul menetletav ning hinnata, kas muutmine on otstarbekas. Seega on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, mille langetamisel on määrav, kas kaebaja poolt soovitav õiguskaitsevahend on sobiv algse kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Ainult kaebajal on võimalik otsustada selle üle, millist kaebust ta soovib esitada. Halduskohus oleks pidanud kaebuse muutmise taotluse saamisel kohtuistungil neid asjaolusid kontrollima ning tegema otsustuse, kas kaebuse muutmine tuleb vastu võtta või mitte. Praegusel momendil ei nähtu protokollist, et halduskohus oleks üldse vastu võtnud oma otsustuse kaebuse muutmise lubatavuse või mittelubatavuse kohta. Seega jäi menetlusosalistele arusaamatuks, millist kaebust üldse arutatakse, kas halduskohtule esitatud kaebust või muudetud kujul kaebust ja seega puudus neil ka võimalus oma seisukohtade avaldamiseks selles osas. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse muutmise kohta otsuse mittelangetamine on selline menetlusnormide oluline rikkumine, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluse käigus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et halduskohus on ka oma otsuses märkinud, et kaebaja esitas kaebuse muutmise taotluse, kuid ka seal ei ole ta toonud põhjendusi, miks ta ei pidanud kaebuse muutmist lubatavaks ja lahendas kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebust. Seega kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata halduskohtule uueks arutamiseks. Kuna ringkonnakohus tühistab otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu, siis ei ole vajalik anda oma seisukohta apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi