3-14-51795/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51795

Haldusasi

Indrek Kivi kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 350

eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamis-

tingimustega Tartu arestimajas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Kivi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Indrek Kivi

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja viibis ajavahemikel 13.09.2013–18.09.2013 ja 26.04.2014–

28.04.2014 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu arestimajas.

2.

09.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile

kahjunõude seoses Tartu arestimaja inimväärikust alandavate tingimustega.

3. Politsei- ja Piirivalveamet vastas 08.08.2014. a kirjaga (tl 4−4p) määruskaebuse esitaja

09.07.2014. a kahjunõudele, milles selgitab, et puudub alus määruskaebuse esitajale

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

4.

17.08.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2−3p) Politsei-

ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 350 eurot.

Kaebuse kohaselt olid Tartu arestimajas, kus ta viibis 13.09.2013–18.09.2013 ja 26.04.2014–

28.04.2014, inimväärikust alandavad tingimused. Määruskaebuse esitaja viitab kaebuses

päevavalguse ja akna puudumisele kambris; laua, tooli ja sooja vee puudumisele; kambri

vähesele pinnale; mustale padjale ja madratsile ning ventilatsiooni puudulikkusele. Kaebusele

on lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 5).

5. Tartu Halduskohus jättis 12.09.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse

kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, andes määruskaebuse esitajale

tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot.

Tulenevalt riigilõivuseaduse § 571 lg-st 2 kuulub kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv

summas 15 eurot. Nähtuvalt määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõttest ja

neljale pangale esitatud päringute vastustest kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta

(17.04.2014–16.08.2014) on määruskaebuse esitaja halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatav kahekordne keskmine kuusissetulek 32,50 eurot ((65

– 0)/4*2), millest on arvestatud maha seaduse alusel tehtavad kinnipidamised. Seega ei ületa

haldusasjas tasumisele kuuluv riigilõiv määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist

kuusissetulekut ning vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ei ole võimalik talle menetlusabi anda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6.

18.09.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 31−32p) Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a

määruse peale.

Määruskaebuse kohaselt viibib määruskaebuse esitaja vahistatuna Tartu Vanglas, ta ei tööta

ning tal puuduvad sissetulekud, millest riigilõivu tasuda. Tema invaliidist ema on talle ühel

korral saatnud 30 eurot hügieenitarvete ostmiseks ja telefonikaardi laadimiseks ning

töökaaslane on saatnud 35 eurot, et ta saaks endale vajalikke asju osta. Regulaarset

sissetulekut määruskaebuse esitajal pole. Paaril korral viie kuu jooksul talle kantud raha ei saa

veel pidada tema sissetulekuks, kuna ta ei saa kedagi sundida talle raha saatma.

Määruskaebuse esitaja sõnul toodi ta Tartu Vanglasse 16.05.2014 ning halduskohus on

perioodi 17.04.2014−16.08.2014 kohta arvesse võtnud valesid andmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

8. Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise

piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on

kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et antud juhul esineb määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 ps 1

sätestatud menetlusabi andmise piirang. Halduskohus on õigesti võtnud arvesse

määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtet ning vabaduses viibimise aja osas pangakontodelt

nähtuvaid andmeid määruskaebuse esitaja majandusliku seisu kohta.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus on tema

maksevõimelisuse hindamisel võtnud perioodi 17.04.2014−16.08.2014 kohta arvesse valesid

andmeid. Määruskaebuse esitaja on esitanud halduskohtule kaebuse koos selle eest tasumisele

kuuluvast riigilõivust vabastamise taotlusega 17.08.2014. Seega on halduskohus õigesti

leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt tuli määruskaebuse esitaja maksevõimelisuse

hindamisel võtta arvesse tema sissetulekuid ja väljaminekuid nelja kuu jooksul enne taotluse

esitamist, so perioodil 17.04.2014−16.08.2014. Kui kohtule sai selgeks, et määruskaebuse

esitaja ei ole terve selle perioodi vältel viibinud Tartu Vanglas, palus ta andmeid

määruskaebuse esitaja majandusliku seisu kohta ka krediidiasutustelt. Kuigi pankadelt saadud

andmete (tl 15−26) kohaselt puudusid määruskaebuse esitajal sel perioodil sissetulekud,

nähtub Tartu Vangla isikukonto väljavõttest, et määruskaebuse esitajal on olnud sissetulekuid

vanglas viibimise ajal. Neid sissetulekuid sai ja pidi halduskohus ka arvesse võtma.

10. Määruskaebuse esitaja sõnul on kohtu poolt arvesse võetud summad olnud ühekordsed

laekumised ning ta ei saa kedagi sundida ka tulevikus talle raha saatma. Ringkonnakohus

selgitab, et kohtupraktika kohaselt tuleb kinnipidamisasutuses viibiva isiku sissetulekutena

arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul tema vanglasisesele isikuarvele

tehtud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt

lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud

summad) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-

12). Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu

kontrollimiseks arvesse võtta ka määruskaebuse esitaja kontole vaatlusalusel perioodil

laekunud summasid isikute poolt, kes määruskaebuse esitaja väitel ei tee talle regulaarseid

ülekandeid, kuna neid rahalisi vahendeid oli tal võimalik kasutada seaduses ette nähtud

riigilõivu tasumiseks. Kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest,

kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused

riigilõivu tasumiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et määruskaebuse

esitajat ei saa antud haldusasja asjaoludel pidada maksejõuetuks isikuks, ning tema

menetlusabi korras riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud. Juhul, kui määruskaebuse

esitaja soovib tema kaebuse läbivaatamist, tuleb tal tasuda seaduses ette nähtud riigilõiv.

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.09.2014. a määrus

muutmata.

Tiina Pappel

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/