1-14-7749/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2014 Tartu, (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7749

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. septembri 2014

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomägi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 18.09.2014 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt oli J. Reinomägi ajavahemikul 2011-2013 Soomes vangistuses. 2013. aastal

saadeti ta riigist välja. Mõni aeg tagasi tuli tema elukoha aadressile Soome kõrgema kohtu

kiri, millega temale tagastati tähtajaliselt tõlkimiseks tema poolt varem kohtule esitatud

eestikeelsed kaitseõigust puudutavad pöördumised. J. Reinomägi selgitab, et olles Soomes

vangistuses ei tagatud temale õigust, et ta saaks oma pöördumised esitada kaitsja vahendusel.

Seepärast oli ta sunnitud esitama need eesti keeles. J. Reinomägi taotleb maakohtult

õigusalast nõustamist, sest leiab, et Soome kohtul ei olnud õigust nõuda tõlkeid temalt.

Tõlkimise kohustusega seoses võidakse Soome kõrgemas kohtus langetada tema süüdistuse

suhtes ebaõige kohtulahend.

2. Maakohus 22.09.2014 määrusega jättis J. Reinomäe taotluse rahuldamata, märkides

järgmist.

2.1

Käesolevast taotlusest nähtub, et J. Reinomägi soovib saada õigusalast nõustamist

seoses väidetava kohtuvaidlusega Soome Vabariigis. Taotlusele ei ole lisatud põhjendusi, miks

on riigi õigusabi saamine vajalik taotleja õiguste kaitseks ning milline on asjast taotlejale

tulenev võimalik kasu. Samuti ei selgu, millise kohtuasjaga oli tegemist ning millised on

väidetavad taotlused, mille tõlkimist nõutakse.

2.2

Viru Maakohus, viidates Euroopa Nõukogu direktiivi nr 2003/8/EÜ artiklile 7, leidis, et

kui J. Reinomägi on esitanud Soome kohtule dokumendid/taotlused, peab Soome Vabariigi

kohus võimaldama ka nende tõlkimise.

2.3

Kohtu hinnangul ei selgu esitatud taotlusest konkreetsed asjaolud, mis annaksid aluse

riigi õigusabi andmiseks. Puuduvad andmed, mis annaksid võimaluse kontrollida väidete

tegelikkusele vastavust. Ühtlasi jääb arusaamatuks, miks on taotlus esitatud maakohtule

viitega asjaolule, et Soome Vabariigi kohus andis dokumentide tõlkimiseks aega kuni

30.09.2014. See näitab, et taotluse esitaja suhtub oma pöördumisse ükskõikselt, kuna taotluse

esitamisel tuleb arvestada ka mõistliku ajaga, mis kulub asja menetlemisele.

2.4

Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kuna taotluses esitatud põhjendused jäävad

ebamääraseks, tuleb see jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 2 ja 12 alusel, kuna taotlejal ei

saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ja taotlejale asjast võimalik tulenev kasu

on ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Reinomägi, taotledes selle tühistamist ja määruse tegemist,

millega tagataks tema subjektiivsed õigused Soome kohtu toimingute osas.

3.1

J. Reinomägi selgitab, et ta soovis õigusalast nõustamist seoses Soomes tema suhtes

läbiviidava kriminaalmenetlusega. Enda kaitseõiguse teostamiseks esitas ta kohtule

pöördumised, kuid kohus tagastas need ja andis dokumentide tõlkimiseks temale aega kuni

30.09.2014. Ühtlasi märgiti, et kui ta ei esita määratud ajaks tõlkeid, jäävad pöördumised

tähelepanuta.

3.2

J. Reinomägi, viidates Riigikohtu määrustele nr 3-3-4-6-14 ja 3-3-4-8-14, märgib, et kui

kohus leidis tema taotluse olema esitatud puudustega, siis tulnuks see jätta käiguta ning

selgitada välja taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Nimelt märkis kohus, et ta pole

lisanud esiteks põhjendusi, miks on riigi õigusabi saamine vajalik tema õiguste kaitseks ning

milline on asjast temale võimalik tulenev kasu ja teiseks ei selgu tema taotlusest konkreetsed

asjaolud, mis annaksid aluse riigi õigusabi andmiseks. Samas leiab J. Reinomägi, et kuna

kohus jättis tema taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 2 ja 12 alusel, siis pidid vajalikud

asjaolud olema selged.

3.3

Kohtu väitega justkui puuduks temal õigus või ei saa temal olla õigust, mille

kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, J. Reinomägi ei nõustu. Kui temale on Soome kohus esitanud

tõlkimiseks tema kaitseõigusi puudutavad dokumendid ja tal puudub õigus seda teha või tal ei

saa olla õigust seda teha, siis järelikult on Soome kohus temale dokumentide esitamisega

sooritanud tema kui süüdistatava suhtes õigusvastasuse ning temal on konventsiooni artikkel

13 kohaselt õigus rikkumise osas kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit. Artikli 1 kohaselt on

Eesti riik kohustatud tagama temale nimetatud õiguse. Seega pole asjakohane väita, et tal ei

saa olla õigusi, mille kaitsmiseks ta õigusabi soovib.

3.4

J. Reinomägi leiab, et kui ta pole, nii nagu kohus väidab, taotluses välja toonud seda,

mis on temale asjast tulenev võimalik kasu, siis jääb arusaamatuks, kust võtab kohus, et RÕS

§ 7 lg 1 p 12 alusel on temale asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes riigi

eeldatavate kuludega õigusabile. Samuti, oma taotluses tõi ta välja, et on hetkel vangistatu

Eestis ja tal puuduvad võimalused oma õigusi kaitsta ja ka seda, et tõlkimise kohustusega

seoses võidakse Soome kohtus langetada tema süüdistuse suhtes ebaõige kohtulahend.

Vaidlusalusest kohtumääruset võib järeldada, et õiglase kohtulahendi saavutamine Soome

kohtu poolt on ebamõistlikult väike kasu võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

Millised aga võivad riigi eeldatavad kulud õigusabile olla, kohtulahendist ei tulene.

3.5

Asjakohatuks peab J. Reinomägi kohtumääruses toodud etteheidet selles, nagu tema

suhtuks oma pöördumisse ükskõikselt, kuna taotluse esitamisel tuleb arvestada ka mõistliku

ajaga, mis kulub asja menetlemisele. Oma taotluses ta viitab ju aga sellele, et Soome kohus on

pöördumised lähetanud tema kodusele aadressile, mitte vanglasse, kus ta viibib.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja J. Reinomäe määruskaebusega, leiab,

et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud argumendid selle

tühistamiseks alust ei anna. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

5. RÕS § 4 lg 2 kohaselt antakse riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule seoses

menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle

otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui käesoleva seaduse 7. peatükis ei ole ette nähtud

teisiti. Viidatud peatükk reguleerib riigi õigusabi andmist rahvusvahelistes vaidlustes seoses

tsiviilasjade menetlemisega ja Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega.

6. Ringkonnakohus selgitabki siinkohal järgmist.

On asjakohane ja piiriüleste vaidluste põhimõttest tulenev, et õigusabi annab või selle

andmisest keeldub see liikmesriik, kus asub asja läbivaatav kohus või kus kohtuotsus kuulub

täitmisele. See kehtib nii siis, kui kohus arutab asja sisuliselt kui ka siis, kui ta peab

kõigepealt otsustama pädevuse antud asjas. Käesoleval juhul soovib J. Reinomägi riigi

õigusabi määramist aga just seoses kriminaalasjaga, mida väidetavalt menetleb Soomes asuv

kohus ja millise abi andmine kuulub seega ka sealse vastava kohtu pädevusse.

7. Teiseks nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et J. Reinomäe taotlus on liialt

üldsõnaline. Selles puudub igasugune teave väidetavast kriminaalasjast ja selle

menetlusstaadiumist. Selgusetuks jääb, millised omakäelised pöördumised J. Reinomägi

sealsele kohtule esitas ja millistel argumentidel kohus need temale tagastas. Kaheldavaks jääb

seegi, kas J. Reinomägi on õigusabi andmise või siis dokumentide tõlkimise taotluse esitanud

ka tema kriminaalasja menetlevale kohtule ja kui, siis miks kohus on sellest keeldunud.

Asjaolule, et isik on õigusabi andmist taotlenud ka sealselt kohtult, viitab märge J. Reinomäe

taotluses, mille kohaselt ei tagatud temale seal õigust pöördumiste esitamiseks kaitsja

vahendusel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud argumendiga, et maakohus

oleks taotluses esinevate ebaselguste esinemisel pidanud neid n-ö tühimikke asuma täitma ise.

J. Reinomäel endal on olemas vajalik teave nii oma kriminaalasja, seda arutava kohtu kui

temale tagastatud pöördumiste kohta. Vaatamata sellele on ta oma taotluses teinud vaid

üldsõnalise viite väidetavale kriminaalasjale. Kuigi maakohus on isikule tema taotluse

ebamäärasust selgitanud, ei ole J. Reinomägi ka oma määruskaebuses täpsemaid andmeid

avaldanud.

8. Eeltoodud asjaoludel ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ja RÕS § 4 lg-st

2, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau