3-14-50459/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50459 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 27.10.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi G-E. R. kaebus Tartu Vangla 10.02.2014 käskkirja nr 6-2/151 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja G-E. R. ; Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta G-E. R. kaebus haldusasjas 3-14-50459 rahuldamata. Saata kaebajale vastustaja täiendav vastus kaebusele (03.10.2014). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 26.11.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Kinnipeetav G-E. R.t (R. ) on karistatud 10.02.2014 distsiplinaarkorras Tartu Vangla inspektorkontaktisik Veronika Romanenkova poolt koostatud käskkirjaga nr 6-2/151, millega on otsustatud karistada G-E. R. kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p.

1.6.3 nõuete süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt on karistuse täitmisele pööramine edasi lükatud 6 kuud tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käskkirja kohaselt karistuse täitmisele pööramise edasilükkamine annab kinnipeetavale võimaluse oma käitumist muuta ning näidata, et on oma teost aru saanud.

Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on G-E. R. 10.01.2014 kella 8.10 paiku eelvangistuse eluhoone 12. sektsiooni kambris 3141 hommikuse loenduse ajal toime pannud distsipliinirikkumise, olles käitunud vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakalt. G.-E. R. on esitanud 13.02.2014 Tartu Vanglale vaide 10.02.2014 käskkirja nr 6-2/151 peale.

Tartu Vangla on vaideotsusega 13.03.2014 nr 1-11/73-2 „Kinnipeetav G-E. R. vaie Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Veronika Romanenkova 10.02.2014 käskkirja nr 6-2/151 kehtetuks tunnistamiseks“ jätnud G-E. R. vaide täies ulatuses rahuldamata.

G-E. R. on 07.04.2014 pöördunud kaebusega kohtu poole. Kohus on kaebuse kohtumäärusega 29.04.2014 menetlusse võtnud. Kaebuselt on tasutud ka riigilõiv.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

G-E. R. on esitanud kohtule kaebuse, mille taotleb Tartu Vangla 10.02.2014 käskkirja nr 6- 2/151 tühistamist. Kaebaja on märkinud, et talle määratud distsiplinaarkaristus ei ole õiguspärane, kuna ta pole süüliselt käitunud. Kaebaja on märkinud, et vahejuhtum on aset leidnud 10.01.2014 hommikuse loenduse ajal, kui kaebajale manustati ravimeid ning vanglatöötaja palus avada suu, et veenduda tableti allaneelemises. Kaebaja on märkinud, et ta püüdis käituda eeskujulikult ja abistavalt ning küsis valvur K. Sarvelt, et äkki peaks ka püksid alla laskma. Kaebaja on märkinud, et soovis esitatud küsimusega ennetada edaspidiseid korraldusi, kuid loenduse juures viibiv julgeolekutöötaja K. Vähi andis kaebajale korralduse kirjutada juhtunu kohta seletus, kuna tegemist on olnud vanglateenistuse ametniku suhtes ebaviisaka käitumisega.

Kaebaja on märkinud, et esitas protokollile vastuväited, kuna kaebajale jäi arusaamatuks milles teda süüdistatakse ning kirjutas juhtunu kohta seletused. Kaebaja märgib, et tema vastuväidetega ei ole arvestatud. Kaebaja märgib, et teda on süüdistatud ka kõrge hääletooni kasutamises, mis on väga suhteline ja määratlemata ning kaebajale süüks pandud rikkumine on valesti tõlgendatud ning karistust ei saa määrata ka ilma loata rääkimise eest. Kaebaja märgib, et edaspidi ei julge enam midagi küsida ja kui toimid valesti, järgneb jälle karistus. Kaebaja märgib, et menetleja oleks pidanud seletuse võtma ka tema kambrikaaslaselt. Menetlus ei olnud sõltumatu ega erapooletu. Vaideotsuse koostas sama ametnik, kelle käskkirja on kaebaja vaidlustanud.

Kaebuse täienduses (04.08.2014) märgib kaebaja, et küsimus, mis ta esitas 10.01.2014 hommikuse loenduse ajal, ei olnud esitatud üleolevalt ning ei olnud ebaviisakas, kuna vanglas antakse korraldusi pükste (pealispüksid) alla laskmiseks, et kontrollida väidetavate vigastuste avastamist. Kaebaja on avaldanud ka rahulolematust julgeolekuametnike töö osas. Kaebusega palutake tühistada Tartu Vangla 10.02.2014 käskkiri nr 6-2/151.

Tartu Vangla vastused, seisukohad ja taotlused

Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja märgib, et distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud G-E. R. distsipliinirikkumine selles, et kaebaja on 10.01.2014 kella 8.10 paiku hommikuse loenduse ajal pannud toime distsipliinirikkumise, mis seisnes vanglateenistuse ametniku solvamises. Kaebaja on toime pannud Tartu Vangla kodukord p. 1.6.3 sätete rikkumise, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega ja teiste kinnipeetavatega ja vanglat külastavate isikutega viisakas.

Vastustaja märgib, et kaebaja poolt välja toodud põhjendused enda vabanduseks on otsitud ja ennastõigustavad. Vastustaja ei nõustu asjaoluga, et kaebaja on abivalmis ja hooliv esitades võimalikku edasist korraldust ennetava küsimuse. Kaebaja küsimus, et äkki peaks ka püksid alla laskma kui kontrolliti tableti manustamist, ei saa kuidagi kaasa aidata tableti manustamise kontrollimisel. Samuti ei kuulu ametnike poolt antav korraldus pükste alla laskmiseks mitte loenduse vaid läbiotsimise juurde.

Vangla on märkinud, et kaebajat on õigesti karistatud distsiplinaarkorras kodukord p. 1.6.3 sätestatud süülise rikkumise eest. Käskkiri on õiguspärane ning vangla palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastuse täienduses (03.10.2014) on vangla märkinud , et kaebaja poolt avaldatud 03.08.2014 seisukohad ja arvamused ning tema poolt lisatud materjalid on asjakohatud.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

2.G-E. R. on karistatud Tartu Vangla käskkirjaga 10.02.2014 nr 6-2/151 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ ja karistatud kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks Tartu Vangla kodukord p. 1.6.3 sätte süülise rikkumise eest. Karistuse täitmisele pööramine on otsustatud edasi lükata 6 kuud tingimusel, et kinnipeetav ei pane toime katseajal uut distsipliinirikkumist. Tartu Vangla kodukord p. 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavatega ja vanglat külastavate isikutega viisakas.

3.G.-E. R. distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 10.01.2014 hommikuse loenduse ajal kella 8.10 paiku viibides eeluuritavate eluhoone 12. sektsioonis kambris nr 1314 ei käitunud kaebaja vanglateenistuse ametnikuga viisakalt, mis väljendus selles, et saanud tableti manustamise kontrollimiseks korralduse avada suu, mida kaebaja ka tegi, kuid vastas selle peale, et äkki lasen püksid ka alla.

4.Kohus nõustub vanglaga, et kui korraldusele avada suu ravimi manustamise kontrollimiseks vastab kinnipeetav, et äkki pean ka püksid alla laskma, on tegu ilmselge ebaviisaka ja üleoleva käitumisega. Nii ettekande koostajad (ettekanne 109 ja109A) kui ka distsiplinaarkaristuse määraja on asunud seisukohale, et kaebaja poolt esitatud küsimus oli ebaviisakas ja kõnetoon üleolev. Vangla on rõhutanud, et küsimuse ebaviisakusele viitab ka lause ülesehitus, mis algas sõnaga äkki, mis välistab võimaluse, et kaebaja on oma abi pakkunud asja kiiremaks lahendamiseks.

Samas nähtub asja materjalidest, et ettekande koostajaks (ettekanne 109, tl 19) on julgeolekuosakonna naisspetsialist, kes on andnud korralduse kaebajale peale tableti manustamist suu avamiseks ning kellele kaebaja vastas, et äkki lasen ka püksid alla. Vangla on märkinud, et kaebaja oli teadlik, et loenduse ajal ei toimu läbiotsimist, mille käigus võib kinnipeetavat läbi otsida samast soost ametnik, seega on ilmselge, et pükste allalaskmiseks puudus vajadus, kuna läbiotsimist ei korraldatud ning naisametniku juuresolekul ei saa anda korraldust meeskinnipeetavale pükste allalaskmiseks. Eeltooduga on tõendatud veelkord, et kaebaja näitas vanglaametniku suhtes ebaviisakat ja üleolevat suhtumist. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja poolt toodud põhjendused enda poolt esitatud küsimuse äkki lasen püksid ka alla põhjendamiseks ja selle esitatud hääletooni kohta on otsitud ja ennastõigustavad.

5.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat mitmel korral varasemalt karistatud distsiplinaarkorras ametnike solvamise ja korraldustele mitteallumise tõttu ning viisakusreegleid rikkuva käitumise eest. Antud juhul on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukord p 1.6.3 nõuete süülise rikkumise eest, mille kohaselt peab kinnipeetav olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas, mida antud asjas kaebaja eiras.

Kaebajat ei ole karistatud loata rääkimise ega kõrgema hääletooni kasutamise eest, kuigi kodukord p. 6.3 kohaselt on loenduse ajal keelatud kinnipeetaval rääkida vanglaametniku loata.

6.Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane ja kõiki asjaolusid arvestav, samuti on karistuse täitmisele pööramine edasi lükatud, mis annab kinnipeetavale võimaluse oma käitumist muuta ja näidata, et ta on oma teost aru saanud. Kaebaja süüline tegu on tõendamist leidnud. Samuti ei ole 7 ööpäeva arest kaebaja suhtes üleliia koormav, kuna maksimummäär on

45 ööpäeva ning arvestatud on ka seda, et kaebajat on varasemalt karistatud. Eeltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele ning kaebus distsiplinaarkaristuse määramise tühistamiseks jääb rahuldamata.

7.Samuti on distsiplinaarmenetlus läbi viidud õiguspäraselt. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §

38 lg 1 on haldusorganil õigus koguda tõendeid menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt ning kohus märgib, et menetleja on piisavalt tõendeid kogunud asja õigeks otsustamiseks. Koostatud on distsiplinaarmenetluse protokoll, mis on kaebaja poolt allkirjastatud, samuti on koostatud asja kohta ettekanded ja võetud asja juurde, juurde on lisatud kaebaja seletuskiri ja kaebaja vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile, mida on asja otsustamisel arvestatud. Kaebaja etteheide vanglale, et asja menetlemisel vanglas oleks pidanud võtma seletused ka kaaskinnipeetavatelt, ei olnud vajalik, kuna kaebaja üleolev ja ebaviisakas käitumine on piisavalt tõendatud vangla poolt kogutud tõenditega. Usutav ei ole kaebaja väide, et ta püüdis olla abivalmis, et esitas vanglale etteruttavalt küsimuse , et ennetada antavat korraldust.

7.Kaebaja on arvamust avaldanud ka julgeolekuametnike poolt tehtava töö kohta ning kaebaja on lisanud kaebuse täienduses lisamaterjalidena kohtulahendeid. Kohus märgib, et kaebuse täiendusele lisatud kohtulahendid ning etteheited julgeolekuametnike tehtava töö kohta ei ole asjakohased ja käesoleva kaebusega seotud, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.

8.Kaebaja on märkinud, et sama isik on teinud kaebaja suhtes vaideotsuse kelle käskkirja kaebaja on vaidlustanud ning asja ei ole lahendatud erapooletult. Kohus märgib, et asja materjalide kohaselt on kaebaja distsiplinaarsüüteoasjas otsustuse teinud Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Veronika Romanenkova ning vaideotsus on tehtud Tartu Vangla üksuse juhi Janek Morozovi poolt, seega ei ole sama isik menetlenud kaebaja distsipliinirikkumist ja vaadanud läbi kaebaja vaiet. Mis puudutab kaebaja poolt väidetavat sõbrasuhet asja menetleja Veronika Romanenkova ja samas asjas koostatud ettekande kirjutanud julgeolekuametniku K. Vähi vahel, ei oma antud asjas tähtsust. Haldusmenetlus on läbi viidud erapooletult ning asjas on tehtud otsustus samuti erapooletult, mis tähendab, et vanglaametnikel puudus isiklik huvi asja suhtes.

9. Kaebaja on viidanud ka Põhiseaduse § 12 ja Euroopa Inimõiguste kaitse konventsiooni artikkel 14, mis keelab diskrimineerimise. Kohus märgib, et kaebaja suhtes ei ole diskrimineerivalt käitutud ning kaebajat ei ole ka ebavõrdselt koheldud võrreldes teiste kinnipeetavatega ühtedes ja samades oludes.

10. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

11.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik