3-14-52469/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-52469 Kohtuasi A.S.i kaebus Viru Vangla 13.10.2014 käskkirja nr 6- 3/1571-D peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.S.i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 14.10.2014 on kinnipeetav A.S.i (edaspidi kaebaja) koostanud kaebuse, milles ta kurtis, et Viru Vangla on karistanud teda tühise, õigusvastase ja põhjendamata käskkirjaga 13.10.2014 nr 6- 3/1571-D seitsme ööpäeva pikkuse kartseriga kohutavates ja ebainimlikes tingimustes. Kaebaja väitis, et sellega rikuti tema õigusi, alandati moraalselt, piirati, diskrimineeriti ja solvati inimväärikust ning tekitati moraalset ja füüsilist kahju. Ta palus, et kohus tunnistaks käskkirja ja vangla toimingud tühiseks, õigusvastaseks, kuritegelikuks ja põhjendamatuks ning väitis, et tema põhjendatud huvi on esitada vangla vastu kahjunõue.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kaebaja väited on lubavad kindlalt järeldada, et ta on silmas pidanud soovi esitada tulevast kahju hüvitamise nõuet ette valmistav tuvastamiskaebus. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas niisuguse kaebuse esitamine on lubatud või tuleb see kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas sättes on seaduseandja tunnustanud kahju hüvitamise soovi tuvastamiskaebuse põhjendusena, kuid seda vaid juhul, kui puuduvad alused pidada tulevast hüvitamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Kaebaja on rajanud oma nõude väidetele, et teda on karistatud tühise, õigusvastase ja põhjendamatu käskkirja alusel. Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta nii selle, et tegelikult puuduvad käskkirjal haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 loetletud tühisuse tunnused ning asjaolu, et sama seaduse § 61 lg

2 tulenevalt kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Kohtu järelepärimise peale Viru Vanglast saadud vastus kinnitab, et kaebaja ei ole enda distsiplinaarkorras karistamise käskkirja vaidlustanud. Käskkiri on antud selle kohta, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele tõusta õhtusel loendusep püsti ja öelda oma nimi. Vastav kohustus tulenes talle Viru Vangla kodukorra punktidest 6.2 ja 6.4. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p-s 4 ja 67 p-s 1 sätestatu kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning võimaldab nõuete rikkumisel kohaldada distsiplinaarkaristusena muuhulgas kuni 45 ööpäevaks kartserisse paigutamist, pole põhjust pidada käskkirja ka põhjendamatuks ja õigusvastaseks. Seega ei võinud selle täitmisest tuleneda kaebajale rahas hüvitatavat kahju, mistõttu oleks vastav kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu ega saa anda alust tuvastamisnõude esitamiseks.

5. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda haldusakti kehtetuks ja seetõttu saab sellest tulenevat kahju tõhusalt vältida üldreeglina ainult tühistamisnõude abil. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 võimaldab kinnipeetaval vangla haldusakti peale kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Eelnevalt juba viidatud Viru Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud 13.10.2014 käskkirja nr 6-3/1571-D peale vaiet ega mistahes muu nimetusega pöördumist. Seega on tal oma õiguste tõhusa kaitsmise seisukohalt ainuvõimaliku tühistamisnõude esitamise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Tema vastav nõue ei oleks lubatav ning kohtul puudub vajadus teha talle ettepanekut oma kaebuse nõude muutmiseks.

6. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebajal ilmselgelt kaebeõigust, Tartu Halduskohus ei pea tema kaebust menetlema ja võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane