3-12-1598/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1598

Haldusasi

Valeriy Arsentievi kaebus Viru Vangla 15. juuni 2012. a

käskkirja nr 6.-3/1021-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Valeriy Arsentiev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. märtsi

2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 26. novembrini 2014.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtu 26.03.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu

Ringkonnakohus määras 18.08.2014. a määrusega vaadata vastustaja apellatsioonkaebus läbi

lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib

ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega

mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt

ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses

või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega

nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline.

Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga

õigushüvesse ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud. Samuti on kolleegium

leidnud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd

intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses

(vt RKHKo nr 3-3-1-80-13 p-d 11, 12).

Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja leidnud, et tema õiguste rikkumine

on oluline. Kaebaja on esitanud tühistamisnõude, mis on kõige efektiivsem õiguskaitsevahend

oma õiguste kaitseks ja leidnud, et tema distsiplinaarkorras karistamine tööle asumisest

keeldumise eest tervislikel põhjustel oli seadusevastane, kuid ta ei ole esitanud kahju

hüvitamise nõuet ega selle esitamise soovile ka kaebuses viidanud. Seega ei ole praegusel

momendil kaebaja leidnud, et talle on väidetavalt õigusvastase käskkirjaga tekitatud mingit

kahju. Ringkonnakohtul ei ole võimalik varaliselt hinnata vaidlusalust hüve, kuna kaebaja

hüvitamiskaebust koos tühistamiskaebusega esitanud ei ole ja lähtuda tuleb kohtupraktikas

välja kujunenud seisukohtadest.

HKMS § 133 lg 1 2. lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui

vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Riigikohtu

praktika kohaselt on üldjuhul õigusvastase kartserisse paigutamise korral õiglaseks hüvitiseks

loetud 6 eurot ja 4 senti iga kartseris viibitud päeva eest (RKHKo nr 3-3-1-80-13 p 13).

Käesoleval juhul oli kaebaja väidetavalt õigusvastaselt kartserisse paigutatud 7 ööpäevaks,

mis teeks võimalikuks hüvitiseks 42 eurot ja 28 senti ja seega on tegemist väheolulise õiguste

rikkumisega.

Eeltoodu tõttu esinevad ringkonnakohtu arvates alused lihtmenetluse kohaldamiseks.

3. Ringkonnakohtu hinnangul rahuldas halduskohus V. Arsentievi kaebuse põhjendatult ning

seetõttu Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole. V. Arsentiev on taotlenud

Viru Vangla 15.06.2012. a käskkirja nr 6.-3/1021-D tühistamist. Nimetatud käskkirjaga

määrati kaebajale vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest

distsiplinaarkaristus seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisena. Vaidlustatud käskkirja

kohaselt ei asunud V. Arsentiev 17.05.2012 täitma seadusest tulenevat töötamise kohustust.

Halduskohtu põhjendused, miks kuulub V. Arsentievi tühistamisnõue rahuldamisele, on õiged.

Tartu Halduskohtu 26.03.2013. a otsuses (tl 50-52) ja V. Arsentievi vastuses

apellatsioonkaebusele (tl 70) on ammendavalt selgitatud, miks kuulub V. Arsentievi kaebus

rahuldamisele ning miks ei ole põhjendatud V. Arsentievile distsiplinaarkaristuse määramine.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

4. Viru Vangla apellatsioonkaebuses väljendatakse rahulolematust halduskohtu otsuses toodud

põhjendustega, et SA Ida-Viru Keskhaigla 09.05.2011 tõendiga (tl 5) ja vangla arsti V. Kogani

29.05.2012 tõendiga (tl 6) on tõendatud, et koristamistööde täitmine seab kinnipeetava tervise

ohtu.

Arvestatavat väidet, mis kaebaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata,

ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Viru Vangla väited, et nimetatud

arstitõenditest ei nähtu, et kaebajal oleks allergia olmekeemia ja tolmu vastu, ei ole

asjakohased, kuna halduskohtu põhjenduste kohaselt kuulus V. Arsentievi kaebus

rahuldamisele seetõttu, et vastustaja jättis V. Arsentievile distsiplinaarkaristuse määramisel

arvestamata olulise asjaoluga ehk vanglaarst V. Kogani 29.05.2012. a tõendiga, mis tingis

ebaõige otsuse langetamise. Antud tõend anti välja pärast tööle asumise korralduse

mittetäitmist, kuid enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koostamist.

Distsiplinaarkaristuse määramisel tugineti ainult 06.06.2012 meditsiiniõe tõendile.

Vanglaarst V. Kogani 29.05.2012. a tõendiga, mille kohaselt on kaebaja võimeline töötama,

kuid mitte töökohal, kus ta võib kokku puutuda olmekeemia ja tolmuga, jäeti aga

distsiplinaarkaristuse määramisel arvestamata.

Õige on vastustaja seisukoht, et kuna V. Arsentiev ei vaidlustanud tööle määramise käskkirja,

oli ta nõus enda tööle määramisega. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on ka ise kinnitanud,

et ei vaidlustanud tööle määramise käskkirja, kuna ei soovi loobuda töötamisest, kuid saab

teha tööd, kus ei puutu kokku olmekeemia ja tolmuga, kuna tal on nende vastu allergia.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi