3-14-52531/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52531 Määruse kuupäev

27. oktoober 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Maksuja Tolliameti 06.10.2014 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte tühistamise nõudes Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-i peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. XXX esitas 21.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Maksuja Tolliameti sisekontrolli osakonna peaspetsialisti Katrin Polli poolt 06.10.2014 koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte. Nimetatud kokkuvõttes on menetluse läbiviija teinud Maksuja Tolliameti peadirektorile ettepaneku karistada XXX distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega ATS § 70 p 3 alusel. Samuti on kokkuvõttes palunud menetleja XXX esitada distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes väljatoodud asjaolude kohta kirjalik arvamus ja vastuväited viie tööpäeva jooksul kokkuvõtte kättesaamisest arvates.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS §

121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kohus on seisukohal, et XXX puudub käesoleval juhul ilmselgelt kaebeõigus Maksuja Tolliameti 06.10.2014 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte vaidlustamiseks.

3. Kohtu hinnangul ei ole Maksuja Tolliameti 06.10.2014 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte näol tegemist eelhaldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 mõistes, nagu kaebaja seda leiab, vaid tegemist on menetlustoiminguga, mille tühistamist ei saa halduskohtus nõuda. Antud kokkuvõttega ei ole tehtud õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel ehk distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Distsiplinaarmenetluse kokkvõttes on tehtud Maksuja Tolliameti peadirektorile üksnes ettepanek karistada kaebajat distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega ATS § 70 p 3 alusel. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest ei tulene Maksuja Tolliameti peadirektorile siduvat kohustust XXX kindlasti distsiplinaarkorras karistada, vaid tulemus võib olla ka vastupidine ehk kaebajale distsiplinaarkaristuse mittemääramine. Seda enam, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on kaebajale antud ka võimalus esitada seal väljatoodud asjaolude kohta omapoolne arvamus ja vastuväited.

4. Kohus märgib, et menetlustoimingute puhul saab HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt küll nõuda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, ent kohtul tuleb sel juhul kontrollida, kas haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud. Kaebeõiguse puudumise tuvastamisel tuleb muuhulgas lähtuda HKMS §-s 45 kehtestatud piirangutest. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 lausele 1 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohus leiab, et käesoleval juhul leidub tõhusam nõue kaebaja õiguste kaitseks. Kaebajal on talle distsiplinaarkaristuse määramise korral võimalik vaidlustada see Maksuja Tolliameti haldusakt, millega talle distsiplinaarkaristus määratakse. Kohus märgib, et üldjuhul teostabki halduskohus haldusorgani tegevuse üle vaid järelkontrolli, mis tähendab, et kohtusse saab pöörduda alles siis, kui haldusorgan on oma otsuse või toimingu teinud ehk kui väidetav õiguste rikkumine on juba aset leidnud. Antud juhul ei nähtu kaebusest, et distsiplinaarmenetluse protokoll rikuks kaebaja mingeid õigusi sõltumata antud asjas tehtavast võimalikust lõplikust haldusaktist või toimingust. Samuti ei tingi distsiplinaarmenetluse protokolli õigusvastasus ilmtingimata kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks, kuna tema õiguste kaitseks leidub tõhusam vahend. Eeltoodud põhjustel ei oleks kaebaja tuvastusnõuded seoses distsiplinaarmenetluse toimingutega lubatavad, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul puudub sellest tingituna ka vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks.

5. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et XXX kaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik