4-14-2084/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-2084

1 (9)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2014.a. Pärnu Väärteoasja number 4-14-2084 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi R.O kaebus Politsei iirivalveameti Lääne prefektuuri - ja P korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees poolt 27.02.2014.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2502,14,000051. Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

R.O (ik XXX, elukoht X ) XX

Vandeadvokaadi abi Andi Tubin ( ) kokkuleppel andi@casus.ee

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse talituse juht Sander Peremees

RESOLUTSIOON Juhindudes TeeS § 401 lg 1 ; Väärteomenetluse seadustiku § 2,

§ 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

Jätta R.O

kaebus rahuldamata.

Jätta eameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse Politsei- ja Piirivalv

juht Sander Peremees poolt 27.02.2014.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2502,14,000051 muutmata.

Menetluskulud jätta R.O enda kanda.

Rahatrahv 600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220145040601. Kui nõude tasub teine isik,

siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohasel

t

täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud

tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 06.10.2014.a, kell 15:00.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning

4-14-2084

2 (9) selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 27.10.2014.a.

Asjaolud ja menetluskäik X.X.X.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri liikluspolitseinik Taavo Tikki poolt väärteoprotokoll selle kohta, et R.O X:X:X..a kell X X tee, X linnas juhtis autorongi, mille :X

veduki teljekoormused ületasid lubatud väärtusi 0,407 t ja 0,097 t võrra, veduki tegelik mass ületas lubatud väärtusi 6,687 t võrra, haagise tegelik mass ületas lubatud väärtusi 4,125 t võrra ning autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtusi 10,812 t võrra, puudub eriluba. Juht esitas veoloa nr XXXXX kus lubatud autorongi tegelik mass 50 t, kuid tegelik mass 60,812 tonni. Oma teoga rikkus menetlusalune

isik Teeseaduse § 33 lg 4 ja § 35 lg 1, 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Teeseaduse § 40 1 lg 1 järgi.

27.02.2014.a üldmenetluse otsusega on määratud R.O-le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot.

Kaebuse sisu

14.03.2014.a esitas R.O kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubin Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kaebuse esitaja leiab esitatud kaebuses järgnevat:

Tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste

jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on

täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg t mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud -st 3 tuleneb, e tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud MõõteS §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p le 2 ja § 23 lg 1 p le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmi - - seks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Eeltoodust tulenevalt

on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-68-13 punktis 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40 kehtestatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika“ (edaspidi Metoodika MM 02 2010) p 11 sätestab lubatud kaalumisviisid. Lubatud - kaalumisviisid ratta-, telje- ja kogukoormuse määramisel on: 1) kui kaalud on korraga kõikide rataste all; 2) telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi taandusmatte; 3) telgede kaupa, taandusmatte kasutamata; 4) külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; 5) külgepidi, tasandusmatte kasutamata; 6) sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Menetlusaluse isiku sõidukit ning haakes haagist on kaalutud eraldi, seega ei ole järgitud ühtegi Metoodika MM 02-2010 p 11 sätestatud lubatud kaalumisviisi. Siinkohal selgitab menetlusalune isik, et Metoodika MM 02-2010 p 11 kuuendas lõigus sätestatud poolhaagise näol on tegemist sadulhaagisega,

millele mõjuvast raskusjõust osa kandub sadulseadise kaudu vedukile. Haagis on vedukile järele või -

külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline. Menetlusaluse isiku poolt juhitud autorong koosnes massimõõteseadme protokolli kohaselt vedukist ja haagisest. Vedukile ning haagisele ei kohandu Metoodika MM 02-2010 p 11 kuuendas lõigus sätestatud kaalumisviis, kuna poolhaagis ning haagis on oluliselt erineva konstruktsiooniga. Seega, kuna kaalumisel ei ole järgitud ühtegi Metoodika

MM 02-2010 p 11 sätestatud lubatud kaalumisviisi, ei ole kaalumisel järgitud asjakohast

mõõtemetoodikat ning tulenevalt MõõteS § 5 lg 1 ei ole sellisel juhul mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.1 kohaselt läheb kümmet kaalu vaja viie teljega veoauto

kaalumiseks ja nii edasi ning üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide

4-14-2084

3 (9) rataste alla. Samuti on ära märgitud, et uuringud on näidanud, et brutokaalumine (st kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel või üheaegselt on iga ratta alla paigaldatud kaal) annab õigeid tulemusi. Vastavalt

massimõõteseade kasutamise protokollile on 3-teljelise haagise ning 3-teljelise sõiduki kogukoormuse tuvastamiseks kasutatud kuut Evocar-2000 tüüpi mitteautomaatkaalu.

Lähtudes Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendist on autorongi üldmassi täpseks tuvastamiseks t - arvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kaitsja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et autorongi üldmassi tuvastamisel on ainsaks asjakohaseks

ja usaldusväärseks autorongi kogukoormuse tuvastamise viisiks Metoodika MM 02-2010 punkti 11

esimeses lõigus märgitud viis: kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ainult eeltoodud viisil

kaalumise läbiviimisel on järgitud MõõteS § 5 lg 2 p 2, mille kohaselt peab karistuse määramisel

väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kuna 3 teljelise sõiduki ning 3 - -teljelise haagise (autorongi) üldmassi tuvastamiseks kasutati kuut kaalu (kaaluti sõidukit ja haagist eraldi) ning autorongi kogukoormus on saadud sõiduki ning haagise masside liitmise teel, on ilmselge, et kaalumisel

ei kasutatud ainukest käesoleval juhul kaalude kasutusjuhendiga kooskõlas olevat kaalumisviisi - kui kaalud on korraga kõikide rataste all (vajalik oleks olnud 12 kaalu kasutamine). Seega, kuna kaalumine

on läbi viidud vastuolus kaalu tootja poolt juhendis sätestatuga, ei ole kaalumisel järgitud asjakohast

mõõtemetoodikat ning tulenevalt MõõteS § 5 lg 1 ei ole sellisel juhul mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

Asjaolu, et kaalumisel ei ole kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat ning mõõtetulemused on

ebausaldusväärsed, tõendavad mh ka massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvad olulised

erinevused veduki ja haagise vasaku ja parema kaalu lugemites. Erinevused esinevad nii veoki, kui haagise kõigi kolme telje vasaku ja parema kaalu lugemites (erinevused ristisuunas), samuti esinevad erinevused kõikide vasakul pool asetsevate telgede alla paigutatud kaalude ning kõikide paremal pool

asetsevate telgede alla paigutatud kaalude lugemites (erinevused pikisuunas). Eeltoodud erinevused saavad tuleneda ainult asjaolust, et kaalumisel ei ole kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat.

Menetlusalune isik taotles asja läbivaatamist kohtuistungil, kui kohus leiab et VTMS § 119 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna liiklusjärelevalveteenistuse juht Sander Peremees oma 31.03.2014.a kirjalikus vastuses

Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja R.O kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel:

X.X.X. tegid PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinikud

Taavo Tikki ja Marko Maidlas järelevalvet Pärnu linnas. Politseinike tööülesandeks oli kommertssõidukite kaalumine ning nende juhtide töö-ja puhkeaja kontrollimine. Politseinikud peatasid kell X X teel veoautost X reg nr XXX XXX ja haagisest X reg nr XXX XXX koosneva autorongi, :X mille veoseks oli ümarmetsamaterjal. Autorongi kaalumisel tuvastati, et veoauto teljekoormused ületasid

lubatud väärtusi 1,237 t, 1,634 t ja 2,3161 võrra. Haagise teljekoormused ületasid lubatud väärtusi 0,4071 ja 0,0971 võrra. Veduki tegelik mass ületas lubatud väärtusi 6,687 t võrra, haagise tegelik mass ületas lubatud väärtusi 4,125 t võrra ning autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtusi 10,812 t võrra. livo R.O esitas kontrollimisel veoloa nr X , kus lubatud autorongi tegelik mass 50 tonni, kuid XXXX tegelik mass 60,812 tonni. Seega rikkus livo R.O teeseaduse § 33 lg 4, § 35 lg 1,2 ning tema suhtes alustati väärteomenetlus TeeS § 401 lg 1 alusel.

livo R.O kaitsja Andi Tubin esitas kohtuvälise menetluse käigus vastulause, milles tõi välja

argumendid, miks ta ei nõustu livo R.O-le inkrimineeritava väärteo toimepanemisega. Kaitsja oli seisukohal, et kaalumine on läbi viidud vastuolus kaalu tootja poolt juhendis sätestatuga ja kaalumisel ei

ole järgitud asjakohast mõõtemetoodikat ning tulenevalt MõõteS § 5 lg 1 ei ole mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kaitsja palus lõpetada livo R.O suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega isiku teos. Kohtuväline menetleja leidis siiski, et

väärteo toimepanemine livo R.O poolt on tõendatud. Juhindudes KarS § 56 lg 1 määrati livo R.O-le TeeS § 401 lg 1 alusel karistusena rahatrahv 150 tü, so 600 €.

Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine livo R.O poolt on tõendatud kaalumise protokolliga ja tunnistaja Marko Maidlase ütlustega. Politseinikud kasutasid kaalumisel EVOCAR2000

kaale. Kuna tegemist oli autrongiga, mis koosnes kolmeteljelisest vedukist ja kolmeteljelisest

4-14-2084

4 (9) täishaagisest, siis kaaluti mõlemat sõidukit eraldi. Kummagi sõiduki kaalumiseks kasutati kuute kaalu. Kaalumisel lähtuti kaalude kasutusjuhendist ja metoodikast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud asjas on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt

mõõteseaduse § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on

teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud ja on järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Kaalumise teostas liikluspolitseinik Taavo Tikki, kellel on olemas vastav pädevus. Kasutatud mõõtevahendid olid taadeldud ja kaalumisel lähtuti asjakohasest mõõtemetoodikast. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud

kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-23.

Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p 2 ja § 23 lg 1 p le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks -le - mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Eeltoodu tähendab, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Lääne prefektuur kasutab järelevalve tegemisel Teknoscale OY (Kiitoradantie 11 01530 Vantaa, Soome VR, www.teknoscale.com) poolt toodetud mitteautomaatkaale EVOCAR-2000. Kaalude kasutusjuhendi

p 1.2 on kirjas kaalumiseks vajalik kaalude kogus. Üldise punktina on toodud välja, et kasutatavate kaalude kogumi määrab ära sõiduki mudel. Kahe teljega sõiduki kaalumiseks vajatakse 4 kaalu, kolme

teljega sõiduki kaalumiseks vajatakse 6 kaalu jne. Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal samaaegselt. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010 käskkirjaga nr 40 on kehtestatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika", metoodika MM02 2010. Metoodika p 11 sätestab, et sõiduki või autorongi ratta - -, telje- või kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas:

• kui kaalud on korraga kõikide rataste all;

• telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte;

• telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata;

• külgepidi, kasutades kaalud

eta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte;

• külgepidi, tasandusmatte kasutamata;

• sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Nii veoauto kui ka haagise kaalumine toimus vastavalt kaalude kasutusjuhendile ja metoodikale.

Veoauto ja haagis on käsitletavad eraldi sõidukitena. Liiklusseadus defineerib, et sõiduk on teel

liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Haagis on

mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Autorongi koosseisus

olnud haagis X kuulub X sõidukite kategooriasse. Tegemist on täishaagisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" § 3 p 103 sätestab, et täishaagis on haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ning mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg).

Kaalude kasutusjuhendis on kirjas, et kolmeteljelise sõiduki kaalumiseks oleks vaja kasutada kuute kaalu. Kaalumise protokolli kohaselt kasutati veduki ja haagise kaalumiseks kuute kaalu, sest mõlemad

sõidukid olid kolmeteljelised. Samas tehti mõlemad kaalumised eraldi, esmalt veduk, seejärel haagis. Sõidukeid kaaluti eraldi, sest veduki koormus ei kandu üle (täis)haagisele. Haagise haakeseade avaldab

vedukile küll mingisugust vertikaalkoormust (alla 100 kg), kuid see ei mõjuta praktiliselt veduki

kaalumise lõpptulemust. Veoauto tagumise telje koormus ületas lubatut niigi 2,316 t. Metoodika ja kaalude kasutusjuhendid lubavad sõidukeid kaaluda eraldi. Kaalumisel lähtuti metoodika p 11 esimesest alapunktist, st sõiduki telje ja kogukoormuse leidmiseks olid kaalud korraga kõikide - rataste all. Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palub jätta see rahuldamata.

Väärteo toimepanemine livo R.O poolt on tõendatud ja määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku põhimõtetega. Maksimaalne rahatrahv sellise rikkumise eest on kuni 200 tü, st 800 €.

livo R.O karistus (600 €) on küll sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, kuid teda on varem sarnaste rikkumiste eest korduvalt karistatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kulud jätta menetlusosaliste

enda kanda.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

4-14-2084

5 (9)

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud,

väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, et R.O kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s

150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Käesolevas väärteoasjas on R.O-le süüks pandud, et ta X.X.X.a kell X:X X tee, X linnas juhtis autorongi, mille veduki teljekoormused ületasid lubatud väärtusi 0,407 t ja 0,097 t võrra, veduki tegelik mass ületas lubatud väärtusi 6,687 t võrra, haagise tegelik mass ületas lubatud väärtusi 4,125 t võrra ning

autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtusi 10,812 t võrra, puudus esitamiseks eriluba. Juht esitas veoloa nr XXXXX lubatud autorongi tegelik mass on 50 t, kuid tegelikkuses oli mass 60,812 mille järgi tonni. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Teeseaduse § 33 lg 4 ja § 35 lg 1, 2 nõudeid. R.O tegu on kvalifitseeritud Teeseaduse § 40 1 lg 1 järgi.

Teeseadus § 401 sätestab vastutuse teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest. Teeseaduse § 401

lg 1 kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Teeseaduse § 33 lg 4 järgi nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

MKM 13.06.2011.a määrus nr 42 kehtestab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele. Nimetatud määruse lisa 1 kood 1109 p 1 sätestab, et ühelgi juhul ei ole lubatud ületada

veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat.

Maanteeamet on väljastanud 21.01.2014.a veoloa nr X , millega on lubatud veduki X ja XXXX täishaagise nähtuvalt on X tegelikuks massiks 50 tonni. X tehnilisest passist veduki registrimass 26 000

kg ning haagise X tehnilisest passist nähtuvalt on haagise registrimass 24 000 kg. Seega lähtudes eeltoodust võis suurim lubatud mass (s.t koos koormaga) olla 50 000 kg.

Teeseaduse § 35 lg 1 kohaselt erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse §

33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. Teeseaduse § 35 lg 2 järgi avalikult kasutataval teel on

erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Liiklusseaduse § 80 lg 1, 2, 3 sätestavad: Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes

telje koormus registriteljekoormust. Kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §- 35 kehtestatud ga

korras. Sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki,

autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest

4-14-2084

6 (9) vastutav minister määrusega.

Registriteljekoormused on vastavalt X tehnilisele passile 1. teljel 8500 kg, 2. teljel 9500 käesoleval juhul kg ning 3. teljel 9500 kg. Haagise X registri teljekoormused: 1. telg 10 000 kg, 2. telg 9000 kg ning – – 3. telg 9000 kg.

Teede-

ja Sideministri määrus nr 51 suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri § sätestab 7

piirangud raskeveose vedamisel. Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje

koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu ning alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamidest.

MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse

ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 p le 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on - teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat.

Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et R.O juhtis X.X.X.a kell X X tee, X linnas autorongi, :X mille veduki teljekoormused ületasid lubatud väärtusi ning puudus esitamiseks eriluba. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Teeseaduse § 33 lg 4 ja § 35 lg 1, 2 nõudeid. R.O tegu on kvalifitseeritud Teeseaduse § 401 lg 1 järgi.

Kaalumise protokolliga, tunnistaja Marko Maidlas te ja Taavo Tikki ütlustega õendatud, et R.O on t juhtis autorongi, mille massid ületasid lubatud väärtusi ning puudus esitamiseks eriluba. Kaalumise protokollist nähtuvalt veduki teljekoormused ületasid lubatud väärtusi 1,237 t, 1,634 t ja 2,316 t võrra ning haagise teljekoormused ületasid lubatud väärtusi 0,407 t ja 0,097 t võrra, veduki tegelik mass ületas lubatud väärtusi 6,687 t, haagise tegelik mass ületas lubatud väärtusi 4,125 t võrra ning autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtusi 10,812 t võrra.

Menetlusalune isik ei ole kasutatud asjakohast end süüdi ei tunnista ning väidab, et kaalumisel mõõtemetoodikat ning mõõtetulemused on ebausaldusväärsed.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas R.O juhtis autorongi, mis koosnes - kahes sõidukist vedukist ja täishaagisest. Samuti puudub vaidlus selles, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ja mõõtevahendi taatluskohustus on täidetud. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas autorongi tegeliku massi mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat ning kas mõõtevahendit on kasutatud kasutusjuhendi kohaselt.

Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Metoodika MM 02-2010 p 11 sätestab: et sõiduki või autorongi ratta-, telje- või kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas: kui kaalud on korraga kõikide rataste all; telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte; telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata; külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; külgepidi, tasandusmatte kasutamata; sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Liiklusseaduse § 2 p 4 kohaselt on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või autorong enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev . sõidukite ühend

Liiklusseaduse § 2 p 9 kohaselt on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks haagis kohandatud sõiduk.

Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul.

Liiklusseaduse § 2 p 94 kohaselt on veoauto veose veoks ettenähtud auto.

4-14-2084

7 (9)

Autorongi koosseisus olnud haagis X puhul on tegemist täishaagisega. MKM 13.06.2011.a määruse nr 42 kohaselt on täishaagis on haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ning

mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg).

Kohus on seisukohal, et lähtudes eeltoodud definitsioonidest lubab metoodika MM 02-2010 kaaluda sõidukeid - vedukit ja haagist eraldi. Metoodika MM 02-2010 punkt vsena, mis

11 on sätestatud alternatii tähendab, on kaks võimalust, kas kaaluda sõidukit või autorongi LS § 2 p 9 kohaselt haagis on ka sõiduk .

ning täishaagisega autorongi puhul on tegemist vedukauto ja haagisega ehk kahe eraldiseisva autorongi

osaga – kahe eraldiseisva sõidukiga. Seega, kui tegemist on kahe eraldiseisva sõidukiga, siis kohtu

hinnangul on lubatav kaalumisviis kui kaalutakse veduk ja haagis eraldi ning summad liidetakse. –

Sealjuures MKM 13.06.2011.a määruse nr 42 kohaselt täishaagis kannab vedukile üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust alla 100 kg.

Kaalumise protokollist nähtub, et nii veduki kui haagise kaalumisel olid kaalud korraga kõikide rataste

all. Seega on lähtutud metoodika MM 02-2010 p 11 alapunktist 1 - kaalud on korraga kõikide rataste all.

EVOCAR-2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.2 on kirjas kaalumiseks vajalik kaalude kogus. Üldise

punktina on toodud välja, et kasutatavate kaalude kogumi määrab ära sõiduki mudel. Kolme teljega

sõiduki kaalumiseks vajatakse 6 kaalu. Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal samaaegselt. Samuti on ära märgitud, et uuringud on näidanud, et brutokaalumine (st kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel või üheaegselt on iga ratta alla paigaldatud kaal) annab õigeid tulemusi.

Eeltoodut ei sea kahtluse alla ka see, et kohtuvälise menetleja esitatud kaalu tootja tehase vastuses on

märgitud, et kuue kaaluga autorongi kaalumine, kõigepealt veduk ja siis haagis, on täiesti õige ja soovitatav, kui ei ole nii palju kaalusid, et autorong üheaegselt kaaludele panna. Lisaks kinnitab eeltoodut kaebaja esitatud küsimuste vastused kaalude tootjatehase lt – sõiduki mass on sama, sõltumata sellest, kas kõigepealt kaalutakse veduk ja seejärel haagis või kaalutakse kogu autorong üheaegselt. Samuti mass ei muutu, hoolimata sellest, et autorong ei ole sirgel, vaid on kurvis või kaldega teel.

Käesolevas väärteoasjas kaaluti kolme teljega veduk 6 kaaluga ja eraldi kolme teljega haagis 6 kaaluga, mis vastab EVOCAR-2000 kasutusjuhendile. Veduki ja haagise masside liitmisel saadi autorongi mass – 60 812 kg, mis rõhuvalt ületab lubatud suurimat massi (50 000 kg).

EVOCAR-2000 kasutusjuhendis räägitakse kaalumisest, autorongi kaalumisele ei ole viidatud. sõiduki

Kuigi EVOCAR-2000 kasutusjuhendis pole otseseid juhendeid autorongi täismassi mõõtmiseks, ei ole

kohtu eelpool -2000 kasutusjuhendiga. Antud kasutusjuhendi p- toodud järeldus vastuolus EVOCAR s 3.4.2 märgitakse: „valige: veok, haagis, klõpsates vastavale nupule“ ja edasi „kui veoautol on haagis, mis

tuleb kaaluda, jääb protseduur samaks, välja arvatud vajadus klõpsata enne kaalumise käsu andmist haagise nupule“.

Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on EVOCAR-

2000 kasutusjuhendis ette nähtult toimunud veduki ja täishaagise kaalumine eraldi.

Kaalumise protokolli alusel loeb kohus tuvastatuks, et R.O juhtinud autorongi massi mõõtmised

on teostatud pädeva mõõtja poolt (erialane kompetentsus on kinnitatud tunnistusega nr E075, erialane

pädevus massi ja lineaarmõõtmete mõõtmises) nõuetekohaseid mõõtevahendeid , kasutades mitteautomaatkaale EVOCAR200 numbritega 201484, 201485, 201486, 201487, 201488 ja 201489, mis

on taadeldud (taatlustunnistuse numbrid TTLM-14/00248, TTLM-14/00249, TTLM-14/00258, TTLM- 14/00255, TTLM-14/00257 ja TTLM-14/00256, taatlus kehtiv kuni 21.01.2015.a).

Kohus leiab, et nii veoauto kui ka haagise kaalumine toimus vastavalt kaalude kasutusjuhendile ja metoodikale.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kuulati kaebuse esitaja taotluse üle asjatundja ütlusi na V.T., kes andis , et veduki ja haagise eraldi kaalumisel asub veduk kaalude tõttu kõrgemal kui haagis ja vastupidi. Samuti

4-14-2084

8 (9)

märkis ta, et h ki vahel tekivad pinged, kus osa massist läbi haakeseadeldise pinge võib aagise ja vedu mõjutada kaalumise tulememust. uhil tuleb kaalude mõõtmete tõttu käsipidur fikseerida V. Tori leidis, et j

enne, kui ta vabastab jalgpiduri ning see tähendab, et pinge säilib. V.T. selgituste kohaselt erinevused vasaku ja parema kaalu lugemites rlusest ja ei saa tuleneda puidu paigutusest, see võib tuleneda maa kona ebapädevast mõõtmisest.

Kohtu hinnangul ei kinnita V.T. asjatundjana üle kuulatud ütlused siiski kaebaja kahtlusi tetulemuste mõõ ebausaldusväärsusest. Kohus leiab, et V.T. seisukohad on oletuslikud . Lisaks on V.T. ja ümber lükatavad ka kinnitanud, et ta ei oma mõõtja pädevust ning ei tegele oma töös mõõtmisega ja kunagi ise mõõtmist teostanud ei ole.

Kohus on seisu h kohal, et ülal märgitud MKM 13.06.2011.a määruse nr 42 järgi aagise haakeseade võib avaldada vedukile küll mingisugust vertikaalkoormust (alla 100 kg), kuid see ei mõjuta saa da praktiliselt veduki kaalumise lõpptulemust, eriti antud juhtumil. Veoauto tagumise telje koormus ületas lubatut niigi

2,316 t. Samuti tee kalde puhul võivadki eraldi võetuna üksikud mõõtmistulemused erineda, kuid tulemuste liitmisel kogu sõiduki jääb ikkagi samaks. mass

Tunnistaja T. Tikki ütluste kohaselt võivad erinevused parema ja vasaku kaalu lugemites tuleneda puidu

erikaalust, puidu jämedusest või paigutusest. Kui kaalumine toimuks null pinna peal jaotuks mass

võrdselt, kuid kogumass oleks ikka sama. Tunnistaja M. M. selgitas samuti, et erinevused parema ja vasaku kaalu lugemites võivad tuleneda puidu paigutusest või tee kaldest, kuid kogu koorma mass jääb samaks. Kohtule nähtub kaalumise protokollist tõesti, et parempoolsete kaalude tulemused ületavad

vasakpoolsete kaalude tulemusi ning eelpool on nimetatud loogiliselt võimalikud põhjused. Lisaks

kohtuvälise menetleja esitatud kaks kaalumise protokolli, kus ühel juhul on kaalutud terve autorong

korraga ning teisel juhul veduk ja haagis eraldi, näitavad, et parempoolsete kaalude tulemused ületavad vasakpoolsete kaalude tulemusi, kuid kogukoormus jääb samaks. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul oli kaalutavaks koormaks metsamaterjal, mille läbimõõt on ilmselt mingilgi määral erinev, siis ka sellest

tulenevalt on või koorma külgedes võib olla malik, et palkide tihedus ning niiskusesisaldus erinevates erinev ja sellest tulenevalt anda kaalumisele mõjutusi.

Kohus juba avaldas seisukohta, mis põhjusel V.T. ei saa pidada asjatundjaks, samas siinkohal tuleb märkida sedagi, et kohus ei saa nõustuda tautoloogilise põhjend V.T. usega, et sisuliselt koorem on alati

vedaja poolt korraldatud peale ühtlaselt, sest vedajal on selleks pädevus. Menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt võib asuda seisukohale, et siiski kõik käib nö sisetunde järgi, seda seletada ta ei oska ja mingeid meetodeid selleks ei kasuta. Pädevust ei saa pidada andeks ega sisetundeks, mille järgi öelda ära täpne kaal. Pädevus konkreetses küsimuses, ei ole vaid kogemus või elukogemus, vaid ka oskus rakendada hea

erinevaid kontrollitavaid meetodeid. Seega ei saa kuidagi täielikult välistada ka mõjutusi

koormapaigutusest tulenevalt. Samas sõiduki mass jääb igal juhul samaks ja see ikkagi ei mõjuta kaalumise lõpptulemust.

Eeltoodu alusel on tuvastatud, et R.O eiras Teeseaduse § 33 lg 4 ja § 35 lg 1, 2 nõudeid, mille

tagajärjel veduki teljekoormused ületasid lubatud väärtusi ning puudus esitamiseks eriluba. Seega R.O realiseeris kõik LS § 40 1 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et R.O pani rikkumise toime kaudse tahtlusega. R.O oli teadlik, et tal puudub eriluba, kuid ta hakkas autot juhtima mitte veendudes, et autorongi tegelik mass ei ületaks lubatud väärtuseid. Arvestades oma töö- ja

sõidukogemust selles valdkonnas, pidi ta pidama vähemalt võimalikus, et ta võib täita vastava

väärte Samuti ta möönis se okoosseisu. lle toimepanemist, sest vaatamata pikale vedaja kogemusele mingeid kontrollimehhanisme ta ei rakendanud ja seda olukorras, kus teda on ka varem usaldusväärseid sama teo eest karistatud.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega R.O süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.O on korduvalt väärteokorras karistatud,

sealhulgas ka TeeS § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumise eest. Karistusregistri andmete kohaselt on I.

4-14-2084

9 (9)

R.O üks kehtiv karistus TeeS § 40 1

lg 1 järgi ja 19 arhiveeritud väärteokaristust samalaadsete rikkumiste eest. R.O selline käitumine näitab selgelt, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole suutnud täita KarS § 56 lg 1 toodud eesmärke ning iseloomustab selgelt tema suhtumist täitmiseks kohustuslikesse nõuetesse.

R.O käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200

trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega –

150 trahviühikut. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toim Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et epanija isikut. menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot on põhjendatud igati ja tuleb jätta muutmata.

Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kokkuleppel advokaadi kulud kaebuse esitaja kanda VTMS § 2, KrMS § 180 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik