2-14-6220/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2014 Tartu Tsiviilasja number 2-14-6220 Tsiviilasi Placet Group OÜ hagi Linda-Adele Hagström (endine Linda Hanni) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Placet Group OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Placet Group OÜ (registrikood 11198910), esindaja Riho Siil Vastustaja (kostja): Linda-Adele Hagström (endine Linda Hanni) (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määrus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Placet Group OÜ (hageja) esitas 10. veebruaril 2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Linda-Adele Hagström (endine Linda Hanni) vastu.

Pärnu Maakohus lõpetas 09. juuli 2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Viru Maakohus jättis 15. juuli 2014 määrusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh kohtualluvuse põhistamiseks. Hageja esitas 29. juulil 2014 hagiavalduse, milles põhistas kohtualluvust asjaoluga, et hagejale teadaolevatel andmetel oli kostja viimaseks elukohaks X-XX, XXX. Hagejale ei ole teada, kas kostja nimetatud aadressil elab. TsMS § 79 lg-st 2 tulenevalt allub asi Viru Maakohtule. Viru Maakohus võttis 30. juuli 2014 määrusega hagi menetlusse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus jättis 16. septembri 2014 määrusega hagi läbi vaatamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nõustu kohus hagejaga, et hagejale teadaolevalt oli kostja elukohaks X-XX, XXX. Kuna rahvastikuregistrist andmetest nähtub, et alates 05.12.2013 on kostja elukohaks X-XX, XXX, siis ka maksekäsu kiiremenetlus avalduse esitamisel oli tema elukohaks X-XX, XXX. Antud aadressi on maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud ka võlgnik ise. Kostja elukoht ei ole menetluse kestel muutunud. X.XX.XXXX on kostja abiellunud ja 30.07.2014 uuesti kinnitanud rahvastikuregistris, et tema elukohaks ja sideaadressiks on nimetatud aadress. Asjas ei ole tuvastatud, et kostja X-XX, XXX ei ela või et tema elukoht ei ole teada. TsMS § 79 lg 2 alusel ei ole võimalik kostja vastu Viru Maakohtule hagi esitada. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Placet Group OÜ esitas määruskaebuse, milles palub kontrollida kohtualluvust tsiviilasjas nr 2-14-6220 ja anda asi kokkuleppelise kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) sõlmis kostja laenulepingu 09.06.2013, laenu tagastamise tähtpäev oli 05.04.2014. Hagejale teadaolevatel andmetel oli kostja viimaseks elukohaks X-XX, XXX. Kostja ei ole elukoha muutumisest hagejat teavitanud; 2) oli poolte vahel kohtualluvuse kokkulepe vaidluste lahendamiseks Harju Maakohtus. Viru Maakohus oleks pidanud tegema määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi (TsMS § 76).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määruse ning saadab tsiviilasja Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja taotluse asja üleandmiseks Harju Maakohtule. Asja üleandmise määruse saab TsMS § 76 lg-st 1 tulenevalt teha maakohus.

5. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000 määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus). Brüsseli I määruse art 2 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse ning art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigis kohtus, kus on tarbija alaline elukoht.

Maakohus on leidnud, et kostja elukoht ei ole Eestis. Antud seisukohta on kohus põhjendanud järgmiselt: 1) rahvastikuregistrist nähtub, et alates 05.12.2013 on kostja elukoht X-XX, XXX; 2) maksekäsu kiirmenetluses on kostja 13.02.2014 kinnitanud, et tema elukoht on X-XX, XXX; 3) X.XX.XXXX on kostja abiellunud ja 30.07.2014 uuesti kinnitanud rahvastikuregistris, et tema elukoht ja sideaadress on X-XX, XXX. Riigikohus on 21. novembri 2012 määruses nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kuna isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris RRS § 40 lg 1 järgi isiku enda elukohateate alusel, saab sellest järeldada isiku tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt viia oma elukoht teise riiki. Järelikult ei ole kostja elukoht Eestis.

6. Brüsseli I määruse art 17 lg 3 kohaselt on lubatud kohtualluvuse kokkulepe, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkulepe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. TsMS § 104 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata lõikes 1 sätestatust, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, eluvõi asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Laenulepingu üldtingimuste p 17.3 kolmandas lauses on sätestatud, et juhul kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või laenusaaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, kuuluvad vaidlused lahendamisele Harju Maakohtus. Järelikult on kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks ning on Brüsseli I määruse art 17 lg-st 3 tulenevalt lubatud. Eeltoodust tulenevalt allub hagi Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule (Harju Maakohtule).

7. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et tal on võimalik taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg p-le 5.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson