3-13-2226/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2226 Haldusasi Artur Boiko kaebus Tartu Vangla 21.08.2013. a käskkirja nr 6-2/1083 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 4066,40 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Artur Boiko vastuapellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Artur Boiko Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus. 2. Jätta Artur Boiko vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsuse resolutsiooni p 4, millega mõisteti Tartu Vanglalt välja Artur Boiko kasuks menetluskuluna vaidemenetluse tõlkekulud summas 28,98 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega jätta rahuldamata kaebaja taotlus vaidemenetluse tõlkekulude väljamõistmiseks. 4. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.11.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 21.08.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1083 (tl 15-15p) karistati A. Boikot distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheksaks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra p 1.7.4 süülise rikkumise eest. A. Boiko distsiplinaarsüütegu seisnes käskkirja kohaselt selles, et 21.07.2013 kella 22.20 ajal, viibides eelvangistuse eluhoone 2. sektsiooni kambris 1053, kasutas A. Boiko teise isiku suhtes füüsilist vägivalda. 2. 02.09.2013 esitas A. Boiko Tartu Vanglale vaide (tl 5-5p) 21.08.2013. a käskkirja nr 62/1083 kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. 3. Tartu Vangla jättis 14.10.2013. a vaideotsusega nr 1-13/392 (tl 4-4p) A. Boiko vaide rahuldamata ning 23.10.2013. a otsusega 1-13/150-2 (tl 31-31p) jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vangla 11.12.2013. a otsusega nr 1-13/183-2 (tl 54-54p) jättis rahuldamata ka A. Boiko kahju hüvitamise taotluse, hüvitamisnõude suurendamise taotluse 4000 euro hüvitamiseks ja 16,40 euro tagastamiseks ning moraalse kahju hüvitamiseks summas 50 eurot. 4. 22.10.2013 saabus Tartu Halduskohtusse A. Boiko kaebus (tl 1-3) Tartu Vangla vastu. 23.11.2013 täpsustas A. Boiko kaebust (tl 22-22p) ning nõudis Tartu Vangla 21.08.2013. a käskkirja nr 6-2/1083 tühistamist ja kahju hüvitamist summas 800 eurot. Kaebusele olid lisatud arved nr 137-1 (tl 6) ja 137-2 (tl 7) tõlgete eest. 08.12.2013 esitas A. Boiko taotluse (tl 48-48p) hüvitamisnõude suurendamiseks 4000 euro suuruse hüvitise määramiseks ning 12.12.2013 esitas taotluse (tl 52-52p) kaebuse täiendamiseks lisaks eelnevale ka 16,40 euro tagastamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks summas 50 eurot. 5. Tartu Vangla esitas 25.02.2014 vastuse (tl 90-90p), milles ta palus jätta A. Boiko kaebus täies ulatuses rahuldamata. 6. 09.03.2014 esitas A. Boiko vastuväited vastustaja vastusele (tl 108-109p), milles ta märkis, et on asja arutamise käigus kandnud kulutusi vaide (mitte lisade) tõlkimisele ning E. Verevi ja K. Kannu peale esitatud kaebuse tõlkimisele, mis on kaebaja arvates menetluskulud. A. Boiko palus hüvitada talle menetluskulud summas 28,98 eurot, lisades vastuväitele 05.09.2013. a arve nr 137 (tl 111) ja 31.10.2013 arve nr 146 (tl 110). 7. Tartu Halduskohus 13.06.2014. a otsusega (tl 147-150) rahuldas A. Boiko kaebuse Tartu Vangla vastu osaliselt (resolutsiooni p 1), tühistas Tartu Vangla 21.08.2013. a käskkirja nr 62/1083 (resolutsiooni p 2) ning mõistis Tartu Vanglalt välja A. Boiko kasuks hüvitise 51,12 eurot tekitatud mittevaralise kahju eest (resolutsiooni p 3) ja menetluskulud 28,98 eurot (resolutsiooni p 4). Kohus märkis, et kaebaja on kehtiva õiguse kohaselt allutatud kohustuslikule kohtueelsele menetlusele nii hüvitamiskui tühistamiskaebuse osas. Kohus leidis, et kaebus kuulub põhimõtteliselt täielikule rahuldamisele, proportsionaalseks menetluskulude jagamiseks poolte vahel puudub halduskohtu hinnangul alus. Seetõttu mõistis kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 102 p 2 alusel kaebaja põhjendatud ja vajaliku asja läbivaatamise kuluna vastustajalt välja kohustusliku vaidemenetluse tõlkekulud summas 28,98 eurot (tl 110, 111) ehk kaebaja poolt kantud menetluskulud, kuna vastustaja ei eita tõlkekulude kaebaja poolt kandmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

8. Tartu Vangla esitas 25.06.2014 apellatsioonkaebuse (tl 156-156p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsuse p 4, millega mõisteti Tartu Vanglalt A. Boiko kasuks välja menetluskulu 28,98 eurot ja teha asjas uus otsus, millega jätta vaidemenetluses kantud kulud A. Boiko enda kanda. Tartu Vangla leiab, et halduskohus on otsust langetades kohaldanud ebaõigesti menetlusnormi, mistõttu on kohus teinud ebaõige otsuse. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, nagu saaks vaidemenetluse kulusid kohtumenetluses välja mõista. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vastustaja märgib, et vaidemenetlus on kinnipeetavale küll vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt kohustuslik kohtueelne menetlus, kuid see ei anna alust arvata vaidemenetluses kantud kulusid kohtumenetluskulude hulka. Vastustaja arvates ei saa HKMS § 102 p 2 kohaldamist pidada õigeks, sest vaidemenetluse näol on tegemist haldus, mitte kohtumenetlusega. Vastustaja viitab, et Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-60-13 p-s 17 öelnud, et halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud kulusid, kuivõrd vaidemenetluse puhul on tegemist haldusmenetluse etapiga, kus haldusorgani poolt kontrollitakse isiku taotluse (vaide) alusel haldusakti või toimingu õiguspärasust ja otstarbekust ning kohtumenetluses toimub menetlusehk kohtukulude hüvitamine nende jagamise teel kohtumenetluse seadustiku alusel, millised alused ei ole kohaldatavad vaidemenetluses seepärast, et tegemist ei ole kohtu-, vaid haldusmenetlusega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-93-04, p 10). Seega ei saa vastustaja hinnangul halduskohtumenetluses mõista välja kulusid, mis on kantud kohtueelses haldusmenetluses. Vastustaja märgib, et halduskohtu resolutsiooni p-s 4 nimetatud summa 28,98 eurot ei ole õige, sest A. Boiko poolt esitatud arved nr 137 ja 146 on esitatud vanglale ja need ei tõenda kulude kandmist A. Boiko poolt. Arvete nr 137-1, 137-2 ja 137 kohaselt on tõlgete eest A. Boiko arvelt maha arvatud 24,56 eurot. Nimetatud arved on seotud A. Boiko esitatud vaide menetlemisega ja vaidemenetluse materjalide tõlkimisega ning arvete tasumiseks on A. Boiko andnud ka nõusoleku. Vastustaja märgib, et arve nr 146 alusel on tõlgitud A. Boiko 21.10.2013 kaebus numbriga 2-3/3478-1 ja 2-3/3479-1, kuid arve ei ole seotud vaidemenetluse läbiviimisega ja selle alusel tekkinud kulusid ei ole A. Boiko isikuarvelt kinni peetud. 9. A. Boiko esitas 10.07.2014 vastuapellatsioonkaebuse (tl 172-173p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsuse resolutsiooni p 4 ja teha uus otsus, millega mõista vanglalt välja 24,56 eurot ning tühistada arved nr 146-1 ja 146-2. Lisaks palub A. Boiko panna vastustajale riigilõivu, kohtuaktide tõlkimise ja kohtuasja materjalidega seotud kohtumenetluskulud. Vastavalt HKMS § 101 lg-le 1 on kohtukulud poolte kohtuja kohtuvälised kulud. Järelikult satub haldusmenetluse mõiste „kohtuvälised kulud“ sfääri. Vastavalt HKMS § 103 lg 1 p-le 4 kuuluvad kohtuväliste kulude hulka menetlusabiga seotud kantud kulutused ning ei ole kahtlust, et tõlgi kaasamine on menetlusabi nii HMS-i kui ka HKMS-i mõttes. Kaebaja arvates ei ole kahtlust, et kohustuslik haldusmenetlus on kohtumenetluse piiridest väljas ja on kohtuväline. Seega peab vanglalt kohtukulude väljamõistmisel võtma aluseks HKMS § 103 lg 1 p-i 4. Kaebaja viitab, et ta esitas kohtule tõlkimise eest arved nr 137, 137-1, 137-2, 146-1 ja 1462, millest reaalselt võeti tema arvelt maha arvete nr 137, 137-1 ja 137-2 järgi 24,56 eurot ning arvete nr 146-1 ja 146-2 summa on umbes 20 eurot, mis jäi võlanõude vormi. Kaebaja märgib, et määrates hüvitise summa suuruseks 28,98 eurot kohus ei tühistanud rahalist kohustust arvete nr 146-1 ja 1462 osas, mis annab vanglale õiguse temalt edaspidi raha kinni pidada, s.o 28,98 eurost võetakse ära 20 eurot. Kaebaja meelest haldusmenetluses kantud 3

kulude väljamõistmine on kohtumenetluses otstarbekas mõistlikkuse ja menetlusaja kokkuhoiu positsioonilt. 10. Tartu Vangla esitas 25.08.2014 vastuse A. Boiko vastuapellatsioonkaebusele (tl 181181p), milles ta palub jätta A. Boiko vastuapellatsioonkaebus rahuldamata osas, mis puudutab tõlkekulude jätmist Tartu Vangla kanda HKMS § 103 lg 1 p 4 alusel ning jätta menetluskulud A. Boiko kanda. Vastustaja nõustub A. Boiko seisukohaga, et Tartu Halduskohus on otsuses kohaldanud ebaõigesti menetlusnormi, kuid ei nõustu A. Boiko väitega, et vaidemenetluses kantud kulusid saab HKMS § 101 lg 1 ja § 103 lg 1 p 4 kohaselt mõista vastaspoolelt välja kui kohtuväliseid kulusid. Tartu Vangla jääb enda apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde. Vangla nõustub A. Boiko vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on ekslikult leidnud, et A. Boiko on vaidemenetluses kandnud tõlkekulusid summas 28,98 eurot, kuna reaalselt võeti vaidemenetluse materjalide tõlkimise eest A. Boiko arvelt maha arvete nr 137, 137-1 ja 137-2 järgi kokku 24,56 eurot. Vastustajale jääb arusaamatuks, mida A. Boiko kohtult taotleb, ning märgib, et ta saab taotleda seda, et kui kohus tema vastuapellatsioonkaebuse rahuldab, siis sellisel juhul jääks menetluskulud vastaspoole kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja A. Boiko vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 12. Poolte vahel on vaidlus menetluskulude väljamõistmise üle seoses vaidemenetluses kantud tõlkekuludega. Tartu Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja arvete nr 146 ja 137 alusel vaidemenetluse tõlkekulud summas 28,98 eurot. 13. Toimiku materjalidest nähtuvalt on halduskohtule esitatud tõlketeenuse kohta 11.09.2013. a arve nr 137-1 (tl 6) summas 8,84 eurot, 11.09.2013. a arve nr 1372 (tl 7) summas 7,56 eurot, 05.09.2013. a arve nr 137 (tl 111) summas 8,16 eurot ja 31.10.2013. a arve nr 146 (tl 110) summas 20,82 eurot. A. Boiko esitas 02.09.2013 vanglale venekeelse vaide nr 1-11/392-1, millele oli lisatud A. Boiko 22.07.2013. a ja Vitali Aleksejevi 22.07.2013. a venekeelsed seletuskirjad (tl 9697). Arve nr 137 kohaselt on tõlgitud A. Boiko vaie. Arve nr 137-1 kohaselt on tõlgitud vaidele lisatud A. Boiko 22.07.2013. a seletuskiri ning arve nr 137-2 kohaselt on tõlgitud vaidele lisatud V. Aleksejevi seletuskiri. 14. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 49¹ lg 1 järgi tuleb vanglal võõrkeelsed vaided koos lisadega enne menetlusse võtmist saata tõlkijale ning lg 2 järgi võtab vangla eelnevalt kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. A. Boiko on 02.09.2013 andnud seoses vaide/kahjunõudega nr 111/392-1 nõusoleku (tl 103) tõlketeenuse eest tasumise kohta. Nähtuvalt arvel nr 146 märgitust on tõlgitud A. Boiko 21.10.2013. a kaebused nr 23/3478-1 ja 23/3479-1. Tartu Vangla kinnitusel on arvete nr 137, 137-1 ja 137-2 alusel tõlgete eest A. Boiko arvelt maha arvatud (8,16+8,84+7,56) 24,56 eurot ning arve nr 146 alusel tekkinud kulusid ei ole A. Boiko isikuarvelt kinni peetud, mida kinnitab ka kaebaja. Vastustaja väitel ei ole arve nr 146 seotud vaidemenetluse läbiviimisega, millele ei ole kaebaja ka vastu vaielnud, leides, et kohus on menetluskulude suuruse valesti määranud ja õige summa on 24,56 eurot, mis kujuneb arvete nr 137, 137-1 ja 137-2 alusel. Arvestades, et vaide ja sellele lisatud kahe seletuskirja tõlkimine nähtub selgelt arvetel nr 137, 137-1 ja 137-2 märgitust, ei ole ringkonnakohtu 4

hinnangul vastustaja väites alust kahelda. Seega puudub arvel nr 146 puutumus A. Boiko poolt esitatud vaidega seonduva vaidemenetlusega ning arve ei ole seetõttu käesolevas asjas asjakohane. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole asjas esitatud arveid nr 146-1 ja 146-2, millele kaebaja enda vastuapellatsioonkaebuses viitab, mistõttu ringkonnakohus jätab sellekohased kaebaja väited tähelepanuta. 15. Kohtumenetluses toimub menetlusehk kohtukulude hüvitamine nende jagamise teel kohtumenetluse seadustiku alusel. HKMS-is sätestatud alused ei ole kohaldatavad vaidemenetluses seepärast, et tegemist ei ole kohtu-, vaid haldusmenetlusega (Riigikohtu 16.03.2005. a otsus nr 3319304, p 10). Riigikohus on enda varasemas praktikas toonitanud, et halduskohus saab välja mõista üksnes halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid (01.06.2011. a otsus nr 33-1-20-11, p 18). Seega haldusmenetluses kantud kulusid halduskohus kohtumenetluse raames isikule vastaspoolelt välja mõista ei saa. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et ka 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS ei ole aluseks varasemate seisukohtade muutmiseks ning vaidemenetluses kantud kulusid HKMS-i alusel välja mõista ei saa (05.12.2013. a otsus nr 331-60-13, p 17). Ka on kohtupraktikas märgitud, et tõlkekulud peavad seonduma kohtumenetlusega, näiteks kohtumenetluses esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimisega (Riigikohtu 21.06.2012. a otsuse nr 3-3-1-26-12, p 35). Kuivõrd arvete nr 137, 137-1 ja 137-2 andmetest nähtub, et tõlkekulud on seotud A. Boiko poolt esitatud vaide ja selle lisade tõlkimisega ning puudutavad seega kohtueelset menetlust, siis on tegemist kuludega, mis on kantud haldusmenetluses, mitte halduskohtumenetluses. VangS § 1¹ lg 1 järgi kohaldatakse VangS-is ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades VangS-i erisusi. HMS ja VangS ei sätesta erandina kinnipeetavate poolt kohtueelse menetluse raames kantud tõlkekulude väljamõistmist halduskohtumenetluses. Kinnipeetava poolt kohustusliku kohtueelse menetluse raames kantud tõlkekulude puhul ei ole tegemist kohtumenetluses kantud menetluskuludega, mida seadus võimaldaks kohtul vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Seega on halduskohus põhjendamatult mõistnud vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidemenetluses kantud tõlkekulud. Ringkonnakohus selgitab, et kuna vaidemenetluses kantud tõlkekulud ei kuulu HKMS §-des 101-103 loetletud kohtukulude ega kohtuväliste kulude koosseisu, siis on ebaõige ka kaebaja arvamus, et vaidemenetluses kantud tõlkekulud tuleb HKMS § 103 lg 1 p 4 alusel välja mõista. 16. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et arved nr 137, 137-1 ja 1372 ei sisalda menetluskulusid, mis oleksid kantud halduskohtumenetluses, vaid tegemist on haldusmenetluse raames tehtud kulutustega, mistõttu ei saa kaebaja kohtult nõuda vaidemenetluses kantud tõlkekulude vastustajalt väljamõistmist ning kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab Tartu Vangla apellatsioonkaebuse, jätab A. Boiko vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning tühistab Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsuse resolutsiooni p 4, millega mõisteti Tartu Vanglalt A. Boiko kasuks menetluskuluna välja vaidemenetluse tõlkekulud summas 28,98 eurot ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata kaebaja taotluse vaidemenetluse tõlkekulude väljamõistmiseks. 17. Kuna kaebaja oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest vabastatud, jääb tema menetluskulu (riigilõiv) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5

6