4-14-7977/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2014

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-7977 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi F.R-i väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Kaebuse esitaja F.R

sünd. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx koht xxx , töö Kohtuväline menetleja Heiki LINDUS

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri k orrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki LINDUSE 27.08.2014 otsus

väärteoasjas nr.2402,14,000959 F.R-i karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 41 hiku ulatuses, s.o. sum

trahviü mas 164 (ükssada kuuskümmend neli)

eurot ja lisakaristusena Liiklusseaduse §227 lg.5 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 1 (üks) kuu – jätta muutmata.

F.R-i

kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 27.10.2014. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirvalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik xx Xx koostas 09.08.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1410111 F.R-i kohta selles, et viimane juhtis 09.08.2014 kell 09.12 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn Narva maantee 152- – sel kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 116 +/- 5 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas juht kiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Juhile seadme näitu tutvustati.

Sellega rikkus F.R Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätteid ja pani toime Liiklusseaduse §227 lg.2 sätestatud väärteo.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakai tsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Linduse 27.08.2014 otsusega väärteoasjas nr.2402,14,000959 määrati F.R-ile Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 41 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 164 € ja Liiklusseaduse

§227 lg.5 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu.

F.R esitas 24.09.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus prefektuuri otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt oli kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt tingitud sellest, et ta oli hilinemas kokkusaamisele ja muutus hooletuks. Menetlusalune isik kinnitas kaebuses ka seda, et nimetatud rikkumine oli selle aasta jooksul teine. Kaebuse kohaselt käib menetlusaluse isiku laps lasteaias xx linnaosas, ise elab ta xx linnaosas. Kaebuse esitaja töötab s, töö on vahetustega ja bussiga käimine ei ole alati xxx - AS võimalik. Ka omanik ja tegevjuht, mis nõuab asjaajamist. ebuse esitaja on xxx xxx

Lisaks sellele on kaebuse esitaja hooldada voodirežiimil olev ema ja 5 aastane õde, - keda tuleb samuti lasteaeda viia ja sealt tuua. Kaebuse esitaja tunnistab täielikult oma süüd, kahetseb ja l s liikluseeskirjade järgija. Kaebuse ubab, et edaspidi on hoolika esitaja palub leida võimalus jätta alles juhtimisõigus. Kaebuse esitaja ei soovi osaleda kohtuistungil.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 02.10.2014 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/156661-3 palub otsus

jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja muutmata.

Vastuse kohaselt on es menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemis tõendatud ning karistus on põhjendatud nii põhikaristuse, kui lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega, kaasa arvatud menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsusega. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et lubatud sõidukiiruse ületamise näol on tegemist väga ohtliku õiguserikkumisega, juht peab olema mootorsõidukit juhtides tähelepanelik. Mootorsõiduki juhile on selgelt tajutav, kas ta juhib sõidukit lubatud sõidukiirusega või liigub lubatud sõidukiirusest mitte vähem, kui 21 km/h kiiremini.

Kaebuses on menetlusalune isik juhtinud tähelepanu sellele, et juhtimisõigust on tal vaja tööle ja tagasi sõitmiseks ning lapse lasteaeda toimetamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-26-10.

Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu ka sellele, et menetlusalune isik peab oma käitumisega välja näitama seda, et ta on asunud õiguskuulekale käitumisele. Menetlusalust isikut on varasemalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud rahatrahviga. Varasem õigusrikkumine jõustus 05.08.2014, mis on kõigest 4 päeva enne käesoleva õigusrikkumise toimepanemist. Menetlusalune isik on esitanud ka vastulause, kuid see oli digitaalselt või käsitsi allkirjastamata. Vastulausega koos ei edastanud menetlusalune isik tõendeid töökoha, perekonna ega muude asjaolude kohta.

Maakoh

tu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal idega, leidis, et F.R-i kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse poole ovi d on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei so kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest (t.l.3), et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 02.10.2014 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/156661-3 Viru Maakohtu 30.079.2014 p -1/25418

äringule nr.4 nähtub, et

kohtuväline menetleja nõustub F.R-i kaebuse lahendamisega väärteoasjas kirjalikus menetluses (t.l.34-36).

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et F.R-ile on karistus määratud

Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasj rikkus Liiklusseaduse as tuvastada, kas F.R nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub 09.08.2014 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1410111 ja vaidlustatavast 27.08.2014 otsusest väärteoasjas nr.2402,14,000959, rikkus menetlusaluse isik Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on

90 kilomeetrit tunnis.

Oma kaebuses ei ole menetlusalune isik kiiruse ületamist vaidlustanud ja kinnitas, et ületas lubatud sõidukiirust.

Käesoleva asja m iirusmõõ aterjalides asuvast K turi kasutamise 09.08.2014 protokollist

(t.l.20- poolt 09.08.2014 kell 09.12 Tallinn - Narva 21) nähtub, et F.R-i

maantee 152-sel kilomeetril j xxx rk xxx) liikumiskiiruse

uhitud sõiduauto (registrimä mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr.DP009663

(taatlustunnistuse nr.TTRSS-13/00271), seadme testid tehti 09.08.2014 kell 08.15, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademetata kuiva kattega 2 sõidureaga eraldusribaga teel. Patrullauto liikus esimesel sõidurajal, patrullauto kiirus oli 85 km/h. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus teisel vastassuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost, teel liikus mitu sõidukit, sõiduk kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu.

Seadme helisignaal radarkiirusmõõturi puhul oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadm km/h. el näit. Seadme lugem oli 116

Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 õtmise

km/h. Kiiruse mõ laiendmääramatus + 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus 111 km/h. Juhile näidati seadme - tabloole fikseeritud näitu . Mõõtmise ajal allkirja vastu kasutati video/helitehnikat.

Maakohus peab kasutamise protokolli rseks eelnimetatud kiirusmõõturi usaldusvää tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Nimetatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, le oli iab maakohus, et F.R-i põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 järgi, kuna lg.2 ta rikkus Liiklusseaduse §15 lg.1 p.1 õustub väärteomenetluse . Maakohus n otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem kui 21 km/, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri väärteoasjas rahatrahvi määramise osas jätta otsus

muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 41 Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulatuses. asjaoluna arvestatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranu alla sanktsiooni keskmise määra. d karistuse

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindla süü ks tehtud F.R-i Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälis aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – e menetleja seisukohaga, et K

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 19 11.08.2014 olid kõik varasemalt -l korral. Seisuga määratud rahatrahvid, v.a. 20.07.2014 otsusega määratud rahatrahv, tasutud.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Liiklusseaduse §227 lg.5 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga

1 kuu.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on igati põhjendatud.

Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude arvu, kui ka seda, et varasemalt on menetlusalune isik toime pannu samaliigilisi väärtegusid.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt ei ole menetlusalusele isikule lisakaristust kohaldatud.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule varasemate väärtegude, s.h. lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, määratud rahatrahvid menetlusaluse isiku poolt tasutud, mõned neist lühikese aja jooksul. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka, et viimasel korral on menetlusalust isikut karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi (s.o. samaliigilise süüteo toimepanemise eest) 20.07.2014 rahatrahviga 31 trahviühiku ulatuses, mis seisuga 11.08.2014 oli veel tasumata, uue samaliigilise süüteo pani ta toime juba 09.08.2014. Seega on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist, vaatamata talle korduvalt määratud rahatrahvidele. Vastupidi, rahatrahvi määramisel tasub menetlusalune isik rahatrahvi ära ja edaspidi tunneb end karistamatult.

Ülaltoo lisakaristuse osas jätta muutmata du alusel tuleb prefektuuri otsus

. Arvestades

menetlusaluse isiku varasemat käitumist, möönab maakohus, et lisakaristuse kohaldamine tähtajaga 1 kuu on antud sõidukijuhi puhul ilmselgelt vähe.

Kaebuse väited töökoha; voodirežiimil ema; lapse ja õe lasteaeda viimise ning firma omamise osas ei anna alust kaebuse rahuldamiseks lisakaristuse tühistamise osas.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja viitega Riigikohtu lahendile ning peab samuti vajalikuks rõhutada, et eelnimetatud asjaolud ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavateks asjaoludeks.

Maakohus leiab, et vastulause mittearvestamine kohtuvälise menetleja poolt on põhjendatud, kuna tegemist on allkirjastamata tavameiliga.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik