4-14-4793/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T UO T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2014 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-4793 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Deniss BELIKOVI väärteoasi Liiklusseaduse §241 lg.2 järgi Kaebuse esitaja Deniss BELIKOV sünd. 06.10.1986, isikukood 38610062229, elukoht xxx, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Irina REINO Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 25.05.2014 otsus väärteoasjas nr.2330.14.002579 Deniss BELIKOVI karistamise osas Liiklusseaduse §241 lg.2 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 40 (nelikümmend) eurot – tühistada ja väärteoasja menetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada.

Deniss BELIKOVI kaebus rahuldada.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 27.10.2014.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Xx xx koostas 26.04.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1372581 Deniss Belikovi kohta selles, et viimane parkis 26.04.2014 kell 08.50 Ida-Virumaal Narva linnas 26.Juuli tänaval maja nr.13a juures mootorsõiduki kohas, kus see takistas teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt. Sellega rikkus Deniss Belikov Liiklusseaduse §21 lg.4 p.8 sätteid ja pani toime Liiklusseaduse §241 lg.2 sätestatud väärteo.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 25.05.2014 otsusega väärteoasjas nr.2330,14,002579 määrati Deniss Belikovile Liiklusseaduse §241 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 40 €. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Deniss Belikov esitas 09.06.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kaebuse kohaselt oli sõiduk pargitud kohas, kus see ei takistanud jalakäijat ega teinud võimatuks teiste sõidukite liiklust. Sõiduk oli pargitud alale, kus kõrval ja/või vahetult puudus sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala. Liiklusseaduse ega muudest aktidest ei tulene, kuidas lasteaeda liikumist saab takistada. Kaebuse esitaja leiab, et tema ei ole lasteaeda liikumist takistanud.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 01.07.2014 kirjalikus vastuses nr.3.1- 1.1/99480-4 palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalidega on tõendatud, et 26.04.2014 kell 08.50 oli xxx (registrimärk xx) pargitud selliselt, et takistas lasteaeda saabunud tööliste sissesõitu. Vastavalt tunnistaja ütlustele said nad parkida oma sõiduki lasteaia territooriumile alles pärast xx mujale parkimist. Seega takistas menetlusaluse isiku sõiduk lasteaeda sissepääsu, nagu parkimiskohta.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest (t.l.2-3), et ta ei soovi kohtuistungil osaleda.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 01.07.2014 kirjalikust vastusest nr.3.1- 1.1/99480-4 Viru Maakohtu 26.06.2014 päringule nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (t.l.36-39).

Viru Maakohtu esimehe 07.10.2014 käskkirjaga nr.11-1/18 jagati käesolev väärteoasi kohtunik Anne Palmiste menetlusse.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Deniss Belikovile on karistus määratud Liiklusseaduse §241 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §241 lg.2 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse nõudeid.

Nagu nähtub 26.04.2014 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1372581 ja vaidlustatavast 25.05.2014 otsusest väärteoasjas nr.2330,14,002579, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §21 lg.4 p.8 nõudeid.

Liiklusseaduse §21 lg.4 p.8 sätestab, et parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

Seega tuleb antud asjas välja selgitada, kas menetlusalune isik parkis oma sõiduki kohas, kus oli takistatud teise sõiduki sõitmine parkimiskohale või väljasõit sealt.

Vastavalt 26.04.2014 väärteoprotokollile nr.AB 1372581 parkis juht mootorsõiduki kohas, kus see takistas teise sõiduki sõitmise parkimiskohale või väljasõidu sealt. Nimetatud väärteoprotokollist ei selgu, milles konkreetselt menetlusalust isikut süüdistatakse ja missuguse sõiduki sõitmist missugusele parkimiskohale või selle väljasõitu see takistas.

Riigikohtu 09.06.2011 otsuses kohtuasjas nr.3-1-1-45-11 on märgitud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud Väärteomenetluse seadustiku §19 lg.1 p.1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o. toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus väärteoasjas nr.3-1-1-9-08).

Maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole eelnimetatud seadustiku nõuded täidetud. Käesolevas asjas koostatud väärteoprotokollist nähtub vaid, et sellesse on ümber kirjutatud Liiklusseaduse §21 lg.4 p.8 sätestatu. Seejuures on jäetud konkretiseerimata, kas menetlusalune isik takistas teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt, milline oli see teine sõiduk ning milline oli see tähistatud parkimiskoht.

Eeltoodu alusel ja tulenevalt Riigikohtu ülalviidatud lahendist on rikutud Väärteomenetluse seadustiku §19 lg.1 p.1 sätteid.

Nimetatud rikkumist ei ole kõrvaldatud ka kohtuvälise menetleja 25.05.2014 otsuses. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses on karistamise põhjenduseks toodud järgmine lause: „Väärteomaterjalidest tuleneb, et menetlusalune isik parkis oma auto lasteaja väravate vastas, millega takistas lasteajja liiklumist“ (tsitaat).

Tegemist on äärmiselt ebakorrektse ja arusaamatu lausega eesti keeles. Isegi, kui eeldada, et menetlusalune isik sai aru talle väärteoprotokollis inkrimineeritava väärteo sisust, siis kohtuvälise menetleja otsusest ja selle põhjendustest ei ole ilmselgelt aru saada.

Vaidlustatava 25.05.2014 otsuse kohaselt on karistus menetlusalusele isikule määratud Liiklusseaduse §241 lg.2 alusel.

Nimetatud sätte sisu on välja toodud käesolevas kohtuotsuses ülevapool. Kohtuvälise menetleja vaidlustatavast 25.05.2014 otsusest ei nähtu, kas menetlusalune isik parkis oma sõiduki keelatud kohas või rikkus parkimisega liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi. Samuti ei nähtu nimetatud otsusest, kas menetlusaluse isiku poolt oma sõiduki parkimine oli ohtlik teistele liiklejatele või häiris oluliselt liiklust. Samuti ei nähtu kohtuvälise menetleja vaidlustatavast otsusest ühtegi põhjendust menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi ja suuruse kohta.

Ülaltoodu põhjal ja arvestades eelkõige käesolevas kohtuotsuses viidatud etteheiteid väärteoprotokollile ning kohtuvälise menetleja otsusele, leiab maakohus, et menetlusaluse isiku taotlus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks käesolevas väärteoasjas on põhjendatud.

Samas peab maakohus vajalikuks rõhutada, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, mitte kaebuses viidatud põhjustel. Kuna maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, siis ei pea ta vajalikuks võtta seisukohta kaebuse väidete osas sisuliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik