3-14-52576/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52576 Määruse kuupäev

24. oktoober 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Jaanika Karpi taotlus varjupaigataotleja XXXi kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Jaanika Karp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 30.09.1974) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Eva-Louisa Radha’a Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXXi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 24. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 23.10.2014 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXXi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 7 alusel.

2. Taotluse kohaselt teatas 22.10.2014 kell 10.30 Lõuna prefektuuri Piusa kordoni Luhamaa teenistusse piirihooldust teostama minev PPA Logistikatalituse töötaja, et Võrumaal, Misso vallas, Määsi külas asuva Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile kuuluva terminali juures on 4 võõramaalase välimusega isikut. Kell 10.33 peeti Luhamaa teenistuse toimkondade poolt antud isikud kinni. Isikud väitsid, et on Süüria Araabia Vabariigi kodanikud.

Isikute edasise kontrollimise ja vestluse käigus nimetas üks isik ennast Süüria Araabia Vabariigi kodanikuks XXXiks, kes on sündinud 30.09.1974 Süürias. Vestluse käigus tunnistas isik siiski, et ta on tegelikult Egiptuse Vabariigi kodanik ja elukohaks on Kafr Moes, Benha, Qalyoubiah, Egiptus ning ta töötas kodumaal kaupmehena.

3. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1 alusel XXX22.10.2014 kell 10.33 kuni 48 tunniks kinni. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 22.10.2014 ajavahemikus kell 04.00 kuni 10.00 ajal ületas Egiptuse Vabariigi kodanik XXX grupis koos Egiptuse Araabia Vabariigi kodanikega XXX (s 01.02.1990), XXX (s 10.10.1990) ja XXXiga (s 04.10.1992) ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

4. 22.10.2014 kell 16.40 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 7 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. 22.10.2014 kell 16.40 esitatud varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001410157 Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

5. Seletuse käigus väitis XXX, et viimasel korral lahkus ta Egiptusest 27.09.2014. Seejärel selgitas isik oma eelnevat olukorda enne Egiptusest lahkumist. Ta väitis, et tegelikult tal olid juba ammu probleemid Egiptuses. Ta tutvus seal ühe sõbraga interneti kaudu, kes tutvustas talle ühte usku, mis on Jehoova tunnistajad. Egiptuses on nälg. Moslemid tapavad teisi. See inimene, kes talle seda usku tutvustas, ütles, et see usk õpetab rahu ja armastust. Pärast sõbraga tutvumist läks ta Euroopasse, elas Šveitsis ja Rootsis. Šveitsis elas isik seaduslikult ja palus seal varjupaika ning sai ajutise elamisloa. Rootsis elas ebaseaduslikult.

6. Isik lahkus Šveitsist ja suundus Rootsi, ta ei mäleta täpselt, millal. Eesmärk oli seal elada. Rootsi võimud ütlesid isikule, et ta peab Schengeni ruumist väljuma kas Egiptusesse või Šveitsi. Isik seletas, et keeldus tagasi minemast ja elas Rootsis ebaseaduslikult. Isik läks uuesti politsei juurde ja palus, et nad saadaksid ta Šveitsi. Politsei ostis lennupiletid ja isik läks tagasi Šveitsi. Seal olles kuulis ta, et Egiptuses on olukord paranenud ja läks tagasi Egiptusesse.

7. 27.09.2014 alustas isik reisi Egiptusest koos oma vennaga XXX’iga. Isik väitis, et igaüks ostis ise endale pileti ja viisa. Viisa maksis umbes 500 dollarit ja lennupilet 235-240 dollarit. Vene viisa vormistas isik Kairos Vene saatkonnas. Moskvast saadeti kutse ja koos kutsega läks isik koos vennaga Vene saatkonda. Kutse saatis üks Vene firma, see maksis 400 dollarit. Kairos läks isik koos vennaga lennuki peale ja lendas Moskvasse. Isikule öeldi Egiptuses, et kui ta tuleb Moskvas lennukist maha, tuleb vastu üks smugeldaja, nii see ka oli. Smugeldaja viis isiku korterisse, kus oli 20 inimest, seal tutvus isik ka teise kahe egiptlasega. Ka teised egiptlased elasid samas korteris. XXX väitis, et seal elas ta kuni 21.10.2014. Smugeldaja tahtis 2000 dollarit igaühe käest ja lubas viia neid Eestisse ja seal pidi tulema teine auto, mis toimetab isikud Saksamaale. 21.10.2014 tuli see sama smugeldaja ja ütles, et hakkame sõitma, seejärel kirjeldas ta reisi teekonda nii, et tuleb minna üle võrkaia ja siis oletegi Euroopas. Isik väidab et alustas sõitu koos oma kolme kaaslasega 21.10.2014 õhtul kell 21.00 ja kohale jõudis umbes kell 07.00 hommikul Vene aja järgi. Smugeldaja pani isikud ühes teeotsas maha ja seletas teekonda.

8. PPA on seisukohal, et käesoleval ajal esineb vältimatu vajadus XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 7 sätestatud asjaolud.

9. PPA hinnangul ei pruugi järelvalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Käesoleval juhul puuduvad isikul reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik. Isik tuvastati isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Samuti nimetas isik ennast eelnevalt Süüria kodanikuks ja alles hiljem tunnistas, et on pärit Egiptusest, esitades teadlikult enda kohta valeandmeid.

10. XXX pole käesoleval juhul konkreetselt välja toonud mõjuvaid ja usutavaid põhjuseid ning tõendeid varjupaiga vajaduseks, et tal on põhjust karta tagakiusamist või kuidas tema elu oli Egiptuses ohus. Isik on selgitanud, et tema eesmärk ei olnud Eesti Vabariiki jõuda, et siin varjupaika paluda, vaid siit edasi liikuda Saksamaale ja seal oma elujärge parandada. Seega on menetluseks oluline tõeste asjaolude väljaselgitamine. XXX ning teiste kinnipeetud isikute väidetes esinevad olulised vastuolud ja on alust arvata, et isik ei soovi teha koostööd. Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on seotud eelkõige ohuga isiku elule ja tervisele, mitte võimalusega parandada isiku majanduslikku olukorda, võib isik olla motiveeritud samuti põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda varjupaigataotluse rahuldamata jätmisele. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. Isiku sõnade kohaselt soovisid kõik 4 Egiptuse Araabia Vabariigi kodanikku Eestist edasi liikuda Saksamaale, mis viitab samuti sellele, et XXX sihtkohaks ei olnud tegelikult Eesti, vaid Saksamaa. Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist.

11. 24.10.2014 kohtuistungil selgitas isik, et lahkus Egiptusest aastal 2012, sest teda süüdistati politseis poliitilises asjas ja ta tahtis Egiptusest põgeneda. Ta siiski vahistati, hoiti vanglas kolm kuud ja vabastati 30.06.2014 Egiptuses vanglast. Ta varjas ennast Egiptusest kaks kuud ja otsustas sealt põgeneda. Tuli Moskvasse, Vene viisa oli üheks kuuks. Tuli lennukiga. Lahkus Moskvast 22.10.2014. Moskvast lahkus autoga, saatja ütles, et ei tohi öelda, et nad on Egiptusest ja ta valetas, et ta on Süüriast ning seal sündinud. Tegelikult sündis Egiptuses ja elas Egiptuses. Moskvast lahkus, et sattuda Euroopa Liitu. Talle tuli see mõte ja ta rääkis sellest kaaslastele. Juba Egiptuses kohtas meest, kes aitas Vene viisa saada ja edasi arutasid telefoni teel ja teine mees andis telefoni teel juhiseid, kuidas Euroopa Liitu liikuda. Ta elas Rootsis aastal 2013 kuus kuud. Oli ka Šveitsis. Seal taotles kaks korda varjupaika, kuid seal ei antud seda ning ta naasis Egiptusesse. Nüüd soovib varjupaika Eestis ja osutab abi Eesti ametnikele dokumentide taastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

12. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS §

361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

13. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

14. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

15. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

16. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2, 4 ja 7. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et isikul puuduvad dokumendid, ta on andnud vastuolulisi ütlusi ning varjanud oma tegelikku päritolu, ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult, on elanud varasemalt ebaseaduslikult Rootsis, tema lõppsihiks on Saksamaa ning ta on varasemalt taotlenud varjupaika Šveitsis.

17. Tõepoolest puuduvad käesoleval juhul isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik XXX. Kahtlusi süvendab ka asjaolu, et esmalt väitis isik, et on Süüria kodanik. Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. PPA on tuginenud ka asjaolule, et vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ning on olemas isiku põgenemise oht. Esialgse teabe põhjal möönab kohus, et isiku põgenemise ohu esinemine on tõenäoline. Sellele viitab asjaolu, et isik on andnud vastuolulisi ütlusi, ta on elanud varasemalt ebaseaduslikult Rootsis ning tema eesmärgiks oli jõuda Saksamaale. Seega võib isik püüda Eesti Vabariigist lahkuda enne varjupaigamenetluse lõppu. Edasise varjupaigamenetluse käigus saab PPA teavet kogudes ja analüüsides seda seisukohta kinnitada või ümber lükata. Seega esineb ka VRKS § 361 lg 2 punktis 4 sätestatud kinnipidamise alus.

18. PPA on tuginenud VRKS § 361 lg 2 punktis 7 sätestatud kinnipidamise alusele. Kohus möönab, et esitatud asjaolude pinnalt ei saa välistada, et varjupaigamenetluse käigus võib ilmneda asjaolud, mis tingivad isiku üleandmise mõnele teisele Euroopa Liidu liikmesriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kuna isik on juba varasemalt Euroopa Liidus elanud. Samas eeldab nimetatud kinnipidamisalusele tuginemine seda, et vajadus niisuguseks üleandmiseks on juba tuvastatud, mitte ei ole tegemist üksnes hüpoteetilise võimalusega. Seega kohtu hinnangul käesoleval juhul seda alust ei esine. Samas on Tartu Ringkonnakohus oma jõustunud 29. novembri 2013 määruses haldusasjas nr 3-13-

2162 selgitanud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab ka ühe VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud aluse esinemisest.

19. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist, kusjuures põgenemise ohu tõenäosuse on kohus juba eelnevalt tuvastanud. Pärast isikusamasuse ning kodakondsuse kontrollimist saab PPA uuesti hinnata, kas esineb jätkuvalt vajadus isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks. Muuhulgas on võimalik vastavalt varjupaigamenetluses kogutud andmetele hinnata ümber ka isiku põgenemisohuga seonduv.

20. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2, ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Käesoleval ajal ei ole võimalik välistada põgenemisohtu. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 24. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik