3-14-52578/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52578

Määruse kuupäev

24. oktoober 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Jaanika Karp

esialgne

taotlus

varjupaigataotleja

XXX’i

kinnipidamiseks

ja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kohtuistungil

muudetud

taotlus

väljasaadetava

XXX’i

kinnipidamiseks

ning

paigutamiseks

Politsei-

ja

Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse

Istungil osalenud isikud

Lõuna prefektuuri esindaja – Jaanika Karp

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 10.

oktoobril 1990)

Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Eva-Louisa

Radha´a

Resolutsioon

Anda luba väljasaadetava XXX’i kinnipidamiseks ja

paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse

alates

24. oktoobrist 2014 kuni kuni tema väljasaatmiseni Eesti

Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättesaamisest

ASJAOLUD

1. 22. oktoobril 2014 kell 10.30 teatas Lõuna prefektuuri Piusa kordoni Luhamaa teenistusse

piirihooldust teostama minev Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Logistikatalituse töötaja, et

Võrumaal, Misso vallas, Määsi külas asuva Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile

kuuluva terminali juures on neli võõramaalase välimusega isikut. Kell 10.33 pidas Luhamaa

teenistuse toimkond antud isikud kinni. Kinni peetud isikutel puudusid dokumendid, enda sõnade

kohaselt on nad Süüria Araabia Vabariigi kodanikud. PPA-l oli alust arvata, et tegu on

ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ületanud isikutega. Isikud toimetati PPA ametiruumidesse.

Esmasel kontaktil nimetasid kõik neli isikut end Süüria Araabia Vabariigi kodanikeks. Isikute

edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast XXX, sündinud 10. oktoobril 1990, vallaline,

emakeel on araabia keel, teisi keeli ei valda. Elukoht Egiptuse Araabia Vabariik, Kairo, Al-Qaljuia,

Hashem, XXX Kodumaal on töötanud kaupluses müüjana.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

ajutise viibimise seaduslikud alused. XXX’i näol on tegemist välismaalasega ja tal puudus

seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikul

puudusid ka isikut tõendavad dokumendid.

Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti XXX 22. oktoobril 2014. a kell 10.33

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1 alusel kuni 48-tunniks

kinni.

Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 21. oktoobril 2014 ajavahemikus kell 04:00 kuni

10:00 ajal ületas Egiptuse Vabariigi kodanik XXX grupis koos Egiptuse Araabia Vabariigi

kodanikega XXX´iga, XXX ´iga ja XXX´iga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa

Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

Kontrolljoone ületanud isikud panid toime Karistusseadustik § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime

pandud grupi poolt).

2. XXX avaldas 22. oktoobril 2014 kell 17:40 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks.

Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4, § 15 lg 1 p 2, 3 ja § 15 lg 6

alusel, millega peeti isik kuni 48-tunniks kinni.

23. oktoobril 2014 esitas isik varjupaiga- ja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti nr

7001410158. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

3. XXX selgituste kohaselt lahkus ta Egiptusest umbes kuu aega tagasi (umbes 27. või 28.

septembril 2014). Egiptuses polnud elu hea. Kuna seal on viimastel aastatel ebastabiilne olnud, on

see majandusele halvasti mõjunud. Tööd ei olnud ja soovisid tööd otsida. Isik täpsustas, et tal tööd

oli, aga soovis suuremat sissetulekut, kuna tal on õed-vennad ning abiellumise plaanid. Teele asuti

neljakesi selle sama grupiga, kellega Eestis kinni võeti. XXX’iga on koos üles kasvanud ja

viimased aastad on nad olnud sõbrad. Teise kahe kinni peetuga kohtus alles Vene saatkonna juures.

Venemaale reisiti seaduslikult turismiviisaga. Viisa, lennupiletid ja hotellibroneeringud aitas

muretseda XXX, kellele isik andis selle eest 10000 Egiptuse naela (u 1000 eurot). Moskvas elas

XXX korteris. Isiku sõnul ei olnud Venemaal ka väga hea elu. Proovis tööd ehitusel, kuid see oli

raske. Kuna keelega ei saanud hakkama ja töötasu oli väike, siis otsustasid Venemaalt lahkuda.

Kinni peetud isikud maksid selle eest, et neid edasi toimetataks. XXX otsis isiku, kes korraldas

toimetamise. Plaaniti minna Euroopasse – täpsemalt Saksamaale või Rootsi. XXX on kuulnud, et

nendes riikides inimesed töötavad ja teenivad hästi ning Euroopas saab reisida rongiga üle piiride

ja minna kasvõi Itaaliasse tööle.

Moskvast toimetati isikud autoga piirile. Maksma pidi 1500, aga maksis ainult 600. Ülejäänud 900

pidi perekond Egiptusest ülekandega maksma, kui ta Euroopas kohal on. Isik selgitas, et oli kaks

isikut – üks, kes organiseeris ja teine autojuht. Autojuht toimetas piirilähedusse. Pani kuskil

bensiinijaama juures maha ja näitas, et lähete üle tee ja olete kohal. Isik oli aru saanud, et Eesti on

Saksamaale väga lähedal. Tulevad üle piiri ja kohe saavad Saksamaale. Neile oli lubatud, et auto

võtab nad siit peale ja toimetab edasi.

Isiku sõnul jättis ta oma passi Venemaale ööbimiskohta. Eestisse toimetaja oli öelnud, et passi ei

tohi kaasa võtta kui piiri ületavad ning seda ei olevat mitte millekski vaja. PPA osutab, et esialgsel

kontaktil politseiga Eestis väitsid isikud, et nad on Süüriast. Smugeldaja oli öelnud, et ärge andke

tõest informatsiooni ega isikuandmeid. Eestis XXX’il sõpru ega tuttavaid ei ole. Prantsusmaal on

sõpru. Venemaa Föderatsiooni piirivalvega kontakti rohkem pole olnud kui sisenedes riiki

(lennujaamas).

4. PPA on esialgses taotluses seisukohal, et käesoleval ajal esineb vältimatu vajadus XXX’i

kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isiku suhtes esinevad VRKS

§ 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 sätestatud asjaolud. PPA viitab Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013

lahendile asjas nr 3-13-2162, mille kohaselt on varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisav ka ainult

ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemisest.

PPA hinnangul ei pruugi järelvalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX

saabus Eestisse õigusvastaselt. Käesoleval juhul puuduvad isikul reisidokumendid, mis

kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik. Ta tuvastati

isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta.

Isik on ise tunnistanud, et jätis dokumendid maha Venemaale. Lisaks ütles isik esialgu, et on

Süüria Araabia Vabariigi kodanik. Ilma dokumentideta ei saa aga olla veendunud, et isik on see,

kelleks ta end nimetab ja raskendab oluliselt isiku ja tema kodakondsuse tuvastamist.

XXX pole käesoleval juhul konkreetselt välja toonud mõjuvaid ja usutavaid põhjuseid ning

tõendeid varjupaiga vajaduseks, et tal on põhjust karta tagakiusamist, või kuidas tema elu oli

Egiptuses ohus. Tema seletused viitavad majanduslikele põhjustele. Isiku eesmärgiks on leida tööd

Euroopas. Isiku Eestisse saabumise ja käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest

kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule.

Varjupaiga vajadus ei ole seotud võimalusega parandada isiku majanduslikku olukorda, seega võib

isik olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda

varjupaigataotluse rahuldamata jätmisele. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on

valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus

arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. Ka VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht

esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei

ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Toodud põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka

isiku põgenemisohu hindamisel varjupaigamenetluses. Seda on kinnitanud ka Tartu Halduskohus

8. oktoobri 2014 lahendis asjas nr 3-14-52365.

Kuna VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelvalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning

esinevad VRKS §361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa PPA hinnangul

kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Käesoleval ajal ei ole võimalik välistada

põgenemisohtu. Leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse

nõuetekohast läbivaatamist.

PPA leidis esialgses taotluses, et XXX’i kinnipidamine on vältimatult vajalik tema

varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni. PPA hinnangul on käesolevas asjas

tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

Eeltoodust tulenevalt taotles Politsei- ja Piirivalveamet esialgses taotluses VRKS § 362 lg 2 alusel

halduskohtult luba XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse kuni

tema varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks

kuuks.

5. 24. oktoobril 2014 toimunud istungil selgitas isik, et on sündinud Egiptuses ning, et ta on 24-

aastane. Tuli Moskvasse lennukiga ning tal oli turismiviisa, mis kehtis üks kuu. Egiptusest lahkus

sooviga reisida Euroopasse, kus saada töö ja parandada oma majanduslikku olukorda. Ta lahkus

Egiptusest eesmärgiga leida parem elu. Egiptusesse jäid vanemad ning vennad-õed. Moskvast

tahtis minna ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki. Ei teadnud, et saabus Eestisse. Piiri ületas

jalgsi, teadmata kus piir asub.

Isik märkis istungil, et loobub esitatud varjupaiga taotlusest, ta ei soovi varjupaika Eestis. Tahab

minna tagasi kodumaale ning on valmis aitama Eesti ametnike dokumentide taastamisel ning teeb

koostööd Egiptuse saatkonnaga. Pass jäi Moskvasse, sest smuugeldaja ütles, et dokumente kaasa

võtta ei tohi. Ta kirjutab omakäelise loobumise varjupaigataotlusest, tehes seda vabatahtlikult

omal soovil. Palub lõpetada varjupaigataotluse menetlus.

6. Seoses 24. oktoobril 2014 toimunud kohtuistungi kestel esitatud XXX’i loobumisavaldusega

varjupaiga taotlusest, muudab PPA esialgselt esitatud taotlust selliselt, et taotleb vastavalt VSS §

23 lg 1 anda luba väljasaadetava XXX’i kinnipidamist ning paigutamist kinnipidamiskeskusesse

kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

7. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis

viibimise seaduslikud alused.

Kuna XXX’il puudub Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub tal ka

Eestis viibimiseks õiguslik alus.

Käesoleval juhul on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri volitatud esindaja esitanud 24.

oktoobril 2014 toiminud kohtuistungil Tartu Halduskohtule taotluse, paludes vastavalt

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 23 lg 1 anda luba XXX’i paigutamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

8. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub

seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele.

VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest

arvates. Toimiku materjalidest nähtuvalt peeti XXX’i kinni 22. oktoobril 2014.

9. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja

lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus

annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks

kuuks, kui esinevad VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

10. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alusel,

kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine

peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib

kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse

täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2)

välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks

vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

11. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et isik viibib Eestis seadusliku aluseta. VMS § 43

lõike 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik

alus, mis eeltoodud isikul puudub. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale

välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis on koheselt sundtäidetav. Kohus leiab, et kuna

XXX’il puudub reisidokument, millega oleks teda võimalik Eestist välja saata, siis esineb VSS §

15 lg 2 punktis 3 sätestatud kinnipidamise alus. Samuti esineb VSS § 15 lg 2 punktis 1 sätestatud

kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht, kuna VSS § 68 p 8 kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht muuhulgas siis, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

12. Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesolevaks ajaks on selge, et väljasaatmist ei ole võimalik

lõpuni viia 48 tunni jooksul ehk hiljemalt 24. oktoobril 2014. Puuduv reisidokument on niisugune

takistus, mis muudab kohese väljasaatmise ilmselgelt võimatuks. Kohtu hinnangul on seetõttu

isiku paigutamine kinnipidamiskeskusse põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise

pärast seda, kui isik on hankinud reisidokumendi ning muude käesoleval juhul vajalike toimingute

sooritamist. VSS §-s 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks käesoleval juhul piisavad

muuhulgas, kuna isikul puudub Eestis igasugune viibimiskoht. Erinevalt varjupaigataotlejast ei

näe seadus väljasaadetava puhul ette võimalust paigutada teda majutuskeskusesse.

13. XXX’i puhul on teada tema isik ja kodakondsus ning isik on ise kohtuistungil avaldanud soovi

naasta Egiptusesse ning lubanud teha reisidokumendi hankimiseks Eesti ametivõimudega

koostööd.

Seega

peab

kohus

väljasaatmist

võimalikuks.

Isiku

paigutamine

kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle

efektiivse järelevalve teostamiseks. Aktiivse koostööga PPA-ga isiku väljasaatmise teostamiseks

saab isik ise lühendada kinnipidamiskeskuses viibimise aega. Seega on kohus seisukohal, et VSS

§ 23 lõikes 1 sätestatud eeldused on täidetud.

14. Arvestades eeltoodut ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1 rahuldab kohus PPA

Lõuna Prefektuuri taotluse ja annab loa XXX’i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 24.

oktoobrist 2014 kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks, kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova

kohtunik