3-14-52579/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52579

Määruse kuupäev

24. oktoober 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Jaanika Karp

taotlus varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Istungil osalenud isikud

Lõuna prefektuuri esindaja – Jaanika Karp

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXXXXX (sündinud

4. oktoobril 1992)

Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Eva-Louisa

Radha´a

Resolutsioon

Anda luba XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 24. oktoobrist 2014 kuni

VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättesaamisest

ASJAOLUD

1. 22. oktoobril 2014 kell 10.30 teatas Lõuna prefektuuri Piusa kordoni Luhamaa teenistusse

piirihooldust teostama minev Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Logistikatalituse töötaja, et

Võrumaal, Misso vallas, Määsi külas asuva Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile

kuuluva terminali juures on neli võõramaalase välimusega isikut. Kell 10.33 pidas Luhamaa

teenistuse toimkond antud isikud kinni. Kinni peetud isikutel puudusid dokumendid, enda sõnade

kohaselt on nad Süüria Araabia Vabariigi kodanikud. PPA-l oli alust arvata, et tegu on

ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ületanud isikutega. Isikud toimetati PPA ametiruumidesse.

Esmasel kontaktil nimetasid kõik neli isikut end Süüria Araabia Vabariigi kodanikeks. Isikute

edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast xxx, sündinud 4. oktoobril 1990. Hiljem isik

muutis oma andmeid. Isiku sõnul on ta Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik XXXXXX, sündinud

4. oktoobril 1992, abielus, üks laps, emakeel on araabia keel, keskharidus, töötu. Elukoht Kafr

Mois, Banha, Qalyoubiah, Egiptus. Põhjus miks väitis, et on Süüria kodanik on selles, et ei taha

tagasi Egiptusesse minna.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

ajutise viibimise seaduslikud alused. XXX näol on tegemist välismaalasega ja tal puudus seaduslik

alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikul puudusid ka

isikut tõendavad dokumendid.

Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti XXXXXX 22. oktoobril 2014 kell 10.33

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1 alusel kuni 48-tunniks

kinni.

Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 21. oktoobril 2014 ajavahemikus kell 04:00 kuni

10:00 ajal ületas Egiptuse Vabariigi kodanik XXXXXX grupis koos Egiptuse Araabia Vabariigi

kodanikega XXX, XXX ja XXX ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kontrolljoone

ületanud isikud panid toime Karistusseadustik § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Eesti

Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime pandud grupi

poolt).

2. XXXXXX avaldas 22. oktoobril 2014 kell 13:04 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks.

Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4, § 15 lg 1 p 2, 3 ja § 15 lg 6

alusel, millega peeti isik kuni 48-tunniks kinni.

23. oktoobril 2014 esitas isik varjupaiga- ja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti nr

7001410160. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

3. XXX selgituste kohaselt lahkus ta Egiptusest 27. septembril 2014, kuna tal polnud sissetulekut

ega tööd, kuid peret oli vaja toita. Isik otsustas minna kohta, kus on demokraatia ja vabadus.

Moskva valiti põhjusel, kuna sinna on kerge viisat saada ja turismiviisa on odav (viisa kestvusajaga

30 päeva maksis 170 eurot). Venemaa viisa aegus 19. oktoobril 2014. Viisad taotleti saatkonnast

neljakesi koos. XXX on tema vend. XXX ja XXX on sõbrad. Tunnevad umbes aasta või paar.

Koos lennati Moskvasse ja kohapeal otsiti eluase. XXX sõnul elas Moskvas korteris koguaeg koos

oma venna ja sõpradega.

Kuna Venemaal tööd ei olnud, otsustati lahkuda. Eesti kohta luges internetist. Leidis, et Eesti on

hea ja ilus ning otsustati siia tulla. Venemaalt lahkumise päeva valisid juhuslikult. Enda sõnul oli

Venemaast tüdinenud. Lahkuti taksoga, mille eest tasus 1500 dollarit, teised maksid ka umbes

sama summa. Isik märgib, et ütles inglise keeles, et soovib piiri äärde ja juht viis. Peatudes näitas

taksojuht edasimineku suuna, kuhu minna, et jõuda Euroopasse. Kõndisid metsas, kuni jõudsid

teeni ja seda mööda edasi. Kui politsei vastu tuli teadsid, et on Eestis.

Isiku sõnul kaotas passi piiri ületades metsa. Euroopasse tulles ei olnud kindlat sihtkohta. Rahul,

et jõudis Eestisse. Sõpru-sugulasi elab paljudes Euroopa riikides: Itaalias, Rootsis, Poolas,

Šveitsis, Hollandis. Naise neli venda elavad juba pikka aega Itaalias. Tahab sõpradele ja

sugulastele külla minna, kui saab varjupaiga.

4. PPA on seisukohal, et käesoleval ajal esineb vältimatu vajadus XXXXXX kinnipidamiseks ja

paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1,

2, 4 sätestatud asjaolud. PPA viitab Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013 lahendile asjas nr

3-13-2162, mille kohaselt on varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisav ka ainult ühe VRKS § 361

lg-s 2 toodud aluse esinemisest.

PPA hinnangul ei pruugi järelvalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXXXXX

saabus Eestisse õigusvastaselt. Käesoleval juhul puuduvad isikul reisidokumendid, mis

kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik. Ta tuvastati

isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta.

Isik ütles esialgu, et on Süüria Araabia Vabariigi kodanik. Ilma dokumentideta ei saa aga olla

veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab ja raskendab oluliselt isiku ja tema kodakondsuse

tuvastamist.

XXXXXX pole käesoleval juhul konkreetselt välja toonud mõjuvaid ja usutavaid põhjuseid ning

tõendeid varjupaiga vajaduseks, et tal on põhjust karta tagakiusamist, või kuidas tema elu oli

Egiptuses ohus ning et tema seletused on vastuolulised või ei sisaldanud olustikulisi või isiklikke

asjaolusid. Isik tõi välja väga üldsõnalisi põhjendus. Grupi liikmed on andnud vastukäivaid

selgitusi oma reisi asjaolude kohta. Isiku Eestisse saabumise ja käitumise asjaolud viitavad

võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule.

Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on seotud eelkõige ohuga isiku elule ja

tervisele, mitte võimalusega parandada isiku majanduslikku olukorda, võib isik olla motiveeritud

põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda varjupaigataotluse rahuldamata

jätmisele. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks

majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist

tulevikus väldiks. Ka VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane

on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida. Toodud põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka isiku põgenemisohu

hindamisel varjupaigamenetluses. Seda on kinnitanud ka Tartu Halduskohus 8. oktoobri 2014

lahendis asjas nr 3-14-52365.

Kuna VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelvalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning

esinevad VRKS §361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa PPA hinnangul

kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Käesoleval ajal ei ole võimalik välistada

põgenemisohtu. Leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse

nõuetekohast läbivaatamist.

PPA leiab, et XXX kinnipidamine on vältimatult vajalik tema varjupaigataotluse suhtes lõpliku

otsuse jõustumiseni. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised,

mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

5. Eeltoodust tulenevalt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet VRKS § 362 lg 2 alusel halduskohtult

luba XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema

varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

6. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 361 lg 1 sätestab, et kui

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada

järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;

2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;

3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;

4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul,

kui on olemas põgenemise oht;

5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks;

6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine;

7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud

korras.

7. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib

varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid

arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või

ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48

tundi,

taotleb

Politsei-

ja

Piirivalveamet

või

Kaitsepolitseiamet

halduskohtult

loa

varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

Käesoleval juhul on Politsei- ja Piirivalveamet esitanud halduskohtule taotluse XXX

kinnipidamiseks ja viidanud kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2, ja 4 (On vaja

kontrollida isikusamasust, tema kodakondsust ning samuti on vaja välja selgitada

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, kui on olemas põgenemise oht).

8. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel;

kas VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi

asjaolusid.

24. oktoobril 2014 toimunud istungil selgitas isik, et sündis Egiptuses ning elas varasemalt

Egiptuses. Esialgu valetas, et sündis Süüria Araabia Vabariigis ning oma nime. Egiptusest lahkus

27. septembril 2014. Tuli lennukiga Moskvasse, tal oli Venemaa viisa kehtivusega üks kuu.

Moskvast lahkus 22. oktoober 2014 sooviga minna Euroopa Liidu riiki. Egiptusest lahkus seoses

parema elujärje otsimisega, sest Egiptuses ei olnud tööd, tal on keskharidus, majanduslik olukord

oli halb. Egiptusesse jäi naine ja üheaastane laps. Isik soovib jääda Eestisse ning taotleb varjupaika.

Egiptuses on rahutused ning politsei süüdistab teda poliitikaga tegelemises, kuid ta ei tee seda.

Egiptuses on probleemid seoses politsei alusetute süüdistustega, mistõttu pidi sealt lahkuma. Pass

läks kaduma teel Euroopa Liitu. Ta ei teadnud, et saabus Eestisse.

9. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub

seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele.

Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et XXXXXX saabus 22. oktoobril 2014 ebaseaduslikult

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. XXXXXX on esitanud 23. oktoobril 2014 Eestis varjupaiga-

ja elamisloa taotluse, mis on vastu võetud ning registreeritud samal kuupäeval nr 7001410160.

Seega tuleb isikut käsitada varjupaigataotlejana VRKS § 3 lg 1 mõttes, mille kohaselt on

varjupaigataotleja välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille osas ei ole PPA otsust

teinud.

10. Isiku kinnipidamisel 22. oktoobril 2014 ei leitud tema juurest ühtegi dokumenti. Seega ei ole

kohtu hinnangul käesoleval juhul vaidlust selle üle, et XXXXXX’il puudub isikut tõendav

dokument või muud dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et isik on see, kes ta

väidab end olevat. Järelikult esineb VRKS § 361 lg 2 p-is 1 ja 2 toodud alus, mille kohaselt võib

varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse

kontrollimiseks ja isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks.

11. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse ka

VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, s.t esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, kuid esineb põgenemise oht.

Kuna isikul ei ole kaasas ühtegi dokumenti, siis ei ole PPA-l ega saanudki olla võimalik 48 tunni

jooksul kõiki varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada. VRKS

§ 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja §

22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine.

Kohus nõustub taotlejaga selles, et isiku käitumine ei anna kindlust selles, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamisel on tagatud varjupaigamenetluse lõpetamiseks vajalike

menetlustoimingute läbiviimine. Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on

seotud eelkõige ohuga isiku elule ja tervisele, mitte võimalusega parandada isiku

majanduslikku olukorda võib isik olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist,

mis võiks järgneda varjupaigataotluse rahuldamata jätmisele. Tõepoolest puuduvad käesoleval

juhul isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et

isik on tõepoolest Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik XXXXXX. Kahtlusi süvendab ka

asjaolu, et esmalt väitis isik, et on Süüria kodanik. Seega nõustub kohus PPA-ga, et käesoleval

juhul esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. PPA on

tuginenud ka asjaolule, et vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust

omavad asjaolud ning on olemas isiku põgenemise oht. Esialgse teabe põhjal möönab kohus, et

isiku põgenemise ohu esinemine on tõenäoline. Sellele viitab asjaolu, et isik on andnud

vastuolulisi ütlusi ning tema eesmärgiks ei olnud jõuda kindlat sihtkohta. Seega võib isik püüda

Eesti vabariigist lahkuda enne varjupaigamenetluse lõppu. Edasise varjupaigamenetluse käigus

saab PPA teavet kogudes ja analüüsides seda seisukohta kinnitada või ümber lükata. Seega

esineb ka VRKS § 361 lg 2 punktis 4 sätestatud kinnipidamise alus.

Käesolevaks ajaks ei ole kohtule teada selliseid asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu.

Eeltoodu alusel nõustub kohus, et esineb alus XXX paigutamiseks kinnipidamisekeskusse ka

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, et välistada isiku

põgenemise oht.

12. Kohaldatav meede ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Kohus nõustub taotleja

seisukohaga, et kuigi on võimalik isik paigutada majutuskeskusesse ja kohaldada isiku suhtes

VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, ei ole taoline variant tõhus, kuna ei teeniks

efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud

asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. VRKS § 364 lg 1 järgi

vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest §

361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse

käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse

menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel

koheselt.

13. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1

rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 24. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova

kohtunik