3-13-2179/30 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2179

Haldusasi I.R.e kaebused Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse nr 28-7/13-00677/815 tühisuse kindlakstegemiseks (alternatiivselt: vaideotsuse tühistamiseks), Maanteeameti kohustamiseks tagastama I.R.ele juhiluba nr xxxxxxx ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 01.05.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja I.R.e esindaja Ülo Kivi vastustaja Politseija Piirivalveamet esindajad Aare Hõbe ja Sandra Raudsepp vastustaja Maanteeamet esindaja Kätlin Stikkermann

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.R.e kaebused täielikult rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 24.10.2014. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Harju maakohtu 07.02.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1208 karistati R.e`t (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) tingimisi vangistusega 2 kuud ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Vastavalt kohtuotsusele loovutas kaebaja juhiloa Maanteeametile, mis talle 2 kuu möödudes tagastati /tl 36/.

2. Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.02.2012. a tehtud otsusega väärteoasjas nr 2317,12,001490 võeti I.R.elt ära juhtimisõigus kuueks kuuks /tl 35/.

3. Harju maakohus jättis 23.04.2012 I. R.e kaebuse PPA 27.02.2012 otsusele läbi vaatamata ning liiklusregistrisse kanti I. R.e juhtimisõiguse äravõtmise perioodiks 08.05.2012 (kohtumääruse jõustumisest) kuni 07.11.2012.

4. 18.10.2012 tegi Maanteeamet kaebajale liiklusseaduse (edaspidi LS) § 128 lg 1 alusel ettekirjutuse juhiloa nr xxxxxxx loovutamiseks.

5. 12.11.2012 esitas I. R.e Maanteeameti 18.10.2012 ettekirjutuse tühistamiseks vaide, mille Maanteeamet 22.11.2012 vaideotsusega nr 2-3/12-00009 (edaspidi Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsus) jättis rahuldamata. Maanteeamet leidis, et ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise periood veel möödunud ning seetõttu olnuks ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine alusetu. Samas oli aga vaideotsuse tegemise ajaks kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise periood möödunud, mistõttu pidas Maanteeamet vajalikuks kaebajale selgitada, et ettekirjutuses märgitud sunniraha sisse ei nõuta /tl 3-6, 59-60/.

6. Harju maakohtu 2013. a mais tehtud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4419 võeti I. R.elt liiklusrikkumise tõttu uuesti neljaks kuuks juhtimisõigus alates kohtuotsuse jõustumisest 14.05.2013 kuni 13.09.2013. Kaebaja loovutas 14.05.2013 oma juhiloa nr xxxxxxx Maanteeametile.

7. 26.09.2013. pöördus kaebaja Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri Tallinna büroosse taotlusega juhiloa nr xxxxxxx tagastamiseks, kuid juhiloa väljastamisest keelduti põhjusel, et kaebajal tuleb vastavalt LS § 129 lg-le 1 juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liiklusteooriaeksam.

I. R.e vaidlustas nimetatud keeldumise, kuid Maanteeamet 07.10.2013 vaideotsusega nr 28- 7/13-00677/815 (edaspidi Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsus) jättis vaide rahuldamata /tl 7- 8/.

8. 16.10.2013 esitas I. R.e Tallinna halduskohtule kaebuse Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse tühisuse kindlakstegemiseks või alternatiivselt vaideotsuse tühistamiseks ja kohustamiseks tagastama I. R.ele juhiluba nr xxxxxxx /tl 1-2, 18, 33-34/.

9. Kohus 13.12.2013 määrusega võttis kaebuse haldusasjas nr 3-13-2179 menetlusse /tl 19/ ja 06.05.2014 määrusega määras asja lahendamisele kirjalikus menetluses /tl 38/.

10. 01.05.2014 koostas PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl Kalda I. R.e suhtes väärteoprotokolli nr AB 1365225 ja tegi samal kuupäeval sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse /tl 52-53/.

11. 08.05.2014 esitas I. R.e nimetatud otsusele ja väärteoprotokollile vaide, mille PPA 16.05.2014 vaideotsusega jättis rahuldamata /tl 54-57/.

12. 10.06.2014 esitas I. R.e Tallinna halduskohtule kaebuse PPA 01.05.2014 otsuse (edaspidi ka PPA otsus) tühistamiseks. Koos kaebusega esitas I. R.e taotluse ka esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.

13. 11.06.2014 määrusega kohus võttis kaebuse haldusasjas nr 3-14-51099 menetlusse. Samas kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata /tl 66-68/.

14. 26.06.2014 määrusega kohus määras liita haldusasja nr 3-14-51099 menetlus haldusasja nr 3-13-2179 menetlusega ja menetleda asja edasi haldusasjana nr 3-13-2179. Samas kohus määras lahendada liidetud kaebused kirjalikus menetluses /tl 81-82/. 15. Vastustajateks tunnistatud Maanteeamet ning PPA esitasid kohtule oma seletuse kaebuse kohta vastavalt 25.02.2014 /tl 26-30/ ja 05.08.2014 /tl 93-96/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja I.R.e seisukohad Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse nr 28-7/13-00677/815 osas Vaideotsuses märgib Maanteeamet, et kaebajalt on PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteoasjas nr 2317,12,001490 27.02.2012 tehtud otsusega juhtimisõigus ära võetud kuueks kuuks, mistõttu tuleb avaldajal juhtimisõiguse taastamiseks sooritada liikluseksam. Nimetatud otsuse täitmiseks saatis Maanteeameti Põhja regiooni liiklusregistri Tallinna büroo peaspetsialist Helve Pant juba 18.10.2012 kaebajale ettekirjutuse nr 28-10/12-00704/219, milles nõuti juhiloa loovutamist 14 päeva jooksul. Kaebaja esitas ettekirjutusele vaide, mille lahendamiseks tegi Maanteeamet 22.11.2012 vaideotsuse, mille resolutiivosas märgitakse muuhulgas: olenemata ettekirjutuse nr 28-10/12- 00704/219 kehtetuks tunnistamata jätmisest kinnitame, et ei rakenda sunniraha, kuivõrd I.R.e juhtimisõigus on tänaseks taastunud ning seega puudub täna juhiloa loovutamise nõudmiseks õiguslik alus. Ülalmärgitud vaideotsus on kehtiv haldusakt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg

2 tähenduses ja tulenevalt HMS § 60 lg-st 2 on selle resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus-ja riigiorganitele. Seega pidanuks Tallinna büroo avaldajale tema 26.09.2013 avalduse alusel juhiloa tingimusteta tagastama. Maanteeamet tegi aga samas asjas 07.10.2013 teise vaideotsuse, mille resolutiivosa on vastuolus Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsusega.

Nimelt märgitakse 07.10.2013 vaideotsuses, et Maanteeamet keeldub juhiloa tagastamisest seni, kuni avaldaja sooritab edukalt juhtimisõiguse taastamiseks nõutava liiklusteooria eksami. Varasemas vaideotsuses (22.11.2012) märgitakse sõnaselgelt, et I. R.e juhtimisõigus on tänaseks päevaks taastunud ning seega puudub täna juhiloa loovutamise nõudmiseks õiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt on Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsus HMS § 63 lg 2 p 5 järgi tühine (kohustused on vastukäivad). Sama paragrahvi lg 1 kohaselt on haldusakt kehtetu algusest peale. Kuna Maanteeamet loobus juhiloa loovutamise nõudest ja luges kaebaja juhtimisõiguse taastunuks ilma liiklusteooriaeksami sooritamist nõudmata, siis sellest tegi kaebaja ainuvõimaliku järelduse, et Maanteeamet aktsepteeris kaebaja seisukohta, mis oli esitatud 12.11.2012 vaides ettekirjutusele nr 28-10/12-00704/219 topeltkaristamise keelu osas. Kaebaja seisukoha järgi tähendab kahekordse karistamise keeld ka kahekordse karistuse täideviimise keeldu. Maanteeamet on juhilubade küsimuses vaieldamatult väärteootsuse täideviijaks. Pärast Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsust oli juhiluba kaebaja käes ilma mingite pretensioonideta politseiasutuse või Maanteeameti poolt. Käesoleva aasta mai kuus toimunud liiklusrikkumisega seoses võeti väärteomenetluse tulemusena kaebajalt uuesti mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks, samuti oli ta loovutanud juhiloa. Nelja kuulise tähtaja möödumisel pöörduski kaebaja 26.09.2013 Maanteeameti liiklusregistri Tallinna büroo poole taotlusega juhiloa nr xxxxxxx tagasisaamiseks. Tallinna büroo keeldus juhiloa tagastamisest, millest tekkinud vaidlus ongi käesoleva haldusasja sisuks. Kaebaja on seisukohal, et Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsusega lõppes väärteoasjas nr 2317,12,001490 27.02.2012 tehtud otsuse täitmine ja juba täidetud vaideotsusest erinevat vaideotsust samas asjas ei ole võimalik haldusmenetlust uuendamata teha.

Vastustaja Maanteeamet vaidleb kaebusele vastu, paludes jätta kaebus rahuldamata. Kaebajale ei ole võimalik juhiluba nr xxxxxxx ilma liiklusteooriaeksamit sooritamata väljastada, kuivõrd kaebaja juhtimisõigus ei ole taastunud. Nimelt väljastatakse majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi määrus nr 50) § 14 lg 1 kohaselt juhtimisõigust tõendav dokument isikule, kelle juhtimisõigus on ära võetud, pärast juhtimisõiguse taastumist.

LS § 129 lg 1 kohaselt saab aga isik, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud vähemalt kuueks kuuks, mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada eduka liiklusteooriaeksami sooritamise läbi. Samasugused nõuded tulenevad ka määruse nr 50 § 14 lõikest 4 koosmõjus § 19 lõikega 3. Kuivõrd kaebajalt võeti PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.02.2012 väärteoasjas nr 2317,12,001490 tehtud otsusega juhtimisõigus ära kuueks kuuks, siis oli Maanteeameti 26.09.2013 keeldumine juhiloa väljastamisest ning 07.10.2013 vaideotsus igati õiguspärased.

Asjaolu, et Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsusest võib jääda ekslik mulje, et kaebaja juhtimisõigus oli vaideotsuse tegemise ajal taastunud, ei anna siiski alust nõuda juhtimisõiguse taastamist ilma liiklusteooriaeksami sooritamiseta, kuivõrd HMS § 60 lg 2 kohaselt tekitab õigusi ja kohustusi üksnes haldusakti resolutiivosa. 22.11.2012 vaideotsuse viimane lõik ei ole vaideotsuse resolutiivosa. Tegemist on informatiivse lõiguga, millega on Maanteeamet soovinud kinnitada sunniraha rakendamata jätmist ning juhtimisõiguse taastumise all on mõeldud siiski üksnes juhtimisõiguse äravõtmise perioodi möödumist.

HMS § 60 lg 2 kohaselt on haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, kuid haldusakti muudel osadel on õiguslik tähendus üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Ka ei nõustu Maanteeamet kaebaja käsitlusega topelkaristamise keelu rikkumisest. LS § 129 lg-st 1 tuleneva liiklusteooriaeksami sooritamise nõude eesmärgiks ei ole mitte isiku karistamine toimepandud liiklusrikkumise eest, vaid liiklusohutuse tagamine. Nimelt eeldab seadusandja, et seadusekuulekad isikud ei osale ilma juhtimisõigust omamata liikluses, mistõttu võivad ka teoreetilised teadmised pärast pooleaastast eemalolekut liiklusest ununeda.

Liiklusteooriaeksami sooritamise kaudu saab veenduda, et isiku teadmised vastavad endiselt juhi kvalifikatsiooninõuetele ning isiku juhtimisõiguse võib taastada.

Kaebaja seisukoht Maanteeameti 25.02.2014 vastuse kohta Õige ei ole, et kaebajale ei ole võimalik juhiluba nr xxxxxxx ilma liiklusteooriaeksamit sooritamata väljastada, kuivõrd kaebaja juhtimisõigus ei ole taastunud. PPA Põhja Prefektuuri 27.02.2012 otsusega karistati I. R.et LS § 69 lg 5 rikkumise eest LS §

224 lg 2 alusel 860 € suuruse rahatrahviga ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel LS § 224 lg 3 p 1 järgi võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuväline menetleja tegi ülalmärgitud karistuse ja lisakaristuse otsuse kaebaja suhtes ajal, mil oli juba jõustunud samas asjas Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-12-1208 07.02.2012 tehtud kohtuotsus. Selle otsusega karistati kaebajat tingimisi vangistusega 2 kuud ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Vastavalt kohtuotsusele loovutas kaebaja juhiloa Maanteeametile, mis talle 2 kuu möödudes tagastati. Eeltoodust selgub, et kohtuvälise menetleja 27.02.2012 otsus nii põhikaristuse (trahv 860 €) kui ka lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) osas on põhiseadusevastane ja rikub ka KarS § 2 lg ja väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 2 sätestatut. Riigikohus on oma 18. jaanuari 2010 otsuses nr 3-1-1-57-09 leidnud, et ne bis in idem põhimõte kujutab endast ühelt poolt menetlustakistust, teisalt aga isiku subjektiivset õigust eeldada, et teda ei süüdistata sama teo eest uuesti. Eeltoodust järeldub, et Maanteeamet, kohtuvälise menetleja otsuse täitjana, ei saanud juhtimisõiguse äravõtmise ja juhilubade loovutamise nõuet täita, sest väärteootsus on õigusvastane. VTMS § 208 lg 3 kohaselt otsustab eriõigust tõendava dokumendi tagastamise dokumendi väljaandnud asutus seaduses ettenähtud alustel ja korras. Seega oli Maanteeametil tulenevalt põhiseaduse (edaspidi PS) § 23 lg 3, KarS § 2 lg 3 ja VTMS § 29 lg 1 p 2 seaduslik alus kohtuvälise menetleja seadusevastase otsuse mittetäitmiseks, mida Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsuse resolutiivosa viimane lause ka sisuliselt tähendab.

Kaebuse esitaja I.R.e seisukohad PPA Põhja prefektuuri 01.05.2014 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse osas 01.05.2014 koostas PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl Kalda I. R.e suhtes väärteoprotokolli nr AB 1365225 ja tegi samal päeval sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Ülalmärgitud dokumentides märgib patrullpolitseinik, et I. R.e juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoprotokollis leiab veel märkimist, et juhtimisõigus on taastamata alates 14.09.2013.

PPA Põhja prefektuurile esitatud vaides I. R.e väitis, et ebaõige on väärteoprotokollis ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitu, et temal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. I. R.e esitas patrullpolitseinikule Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsuse, mille resolutiivosas märgitakse: olenemata ettekirjutuse nr 28-10/12-00704/219 kehtetuks tunnistamata jätmisest kinnitame, et ei rakenda sunniraha, kuivõrd I. R.e juhtimisõigus on tänaseks taastunud ning seega puudub täna juhiloa loovutamise nõudmiseks õiguslik alus. See vaideotsus on kehtiv haldusakt ja tulenevalt HMS §-st 60 lg 2 on selle resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele.

Pärast eelmärgitud vaideotsuse tegemist oli juhiluba I. R.e käes ilma mingite pretensioonideta politseiasutuse või Maanteeameti poolt. Samas selgitas kaebaja patrullpolitseinikule, et 2013. a maikuus võeti temalt ühe teise liiklusrikkumise tõttu uuesti neljaks (4) kuuks juhtimisõigus (liiklusregistris äravõtmise periood 14.05.2013 - 13.09.2013). Seega taastus I. R.e juhtimisõigus pärast 13.09.2013. Asjaolu, et Maanteeameti põhja regiooni büroo keeldus juhiluba õigusvastaselt tagastamast on eraldiseisev küsimus, mille lahendamiseks on I.

R.e pöördunud Tallinna halduskohtusse. Kohtumäärust haldusasja menetlusse võtmise kohta näitas kaebaja ka patrullpolitseinikule. Kaebaja leidis, et eelmärgitu põhjal on väär väärteoprotokollis ja juhtimisõiguselt kõrvaldamise otsuses toodu, et kaebajal puudus juhtimisõigus. PPA Põhja prefektuur jättis oma 16.05.2014 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Vastustaja märgib vaideotsuses, et ta tugineb Maanteeameti poolt saadetud päringu vastusele, kus on märgitud, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse nr 4-12-1531, milles I.R.e vaidlustas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse otsuse väärteoasjas nr 2317,12,001490 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta 6 kuuks.

Kohtumäärusest tulenevalt jäeti I.R.e kaebus läbi vaatamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse otsus väärteoasjas nr 2317,12,001490 muutmata. Kohtumääruse alusel on I.R.e mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 6 kuuks alates kohtumääruse jõustumisest 08.05.2012. a. kuni 07.11.2012. a. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks nõutavat liiklusteooriaeksamit ei ole I.R.e sooritanud. Väär ja eksitav on Maanteeameti seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohus jättis kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2317,12,001490 muutmata ja et kohtumääruse alusel on I.

R.e juhtimisõigus ära võetud 6 kuuks. Ringkonnakohus käsitas oma otsuses ainult kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust, mitte aga väärteoasjas tehtud otsuse muutmist. Samuti ei ole mitte kohtumääruse alusel juhtimisõigus ära võetud 6 kuuks, vaid väärteootsuse alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbivaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega antakse väärteoasjas nr 2317,12,001490 tehtud otsuse PS § 23 lg 3, KarS § 2 lg 3 ja VTMS § 29 lg 1 p 2 sätetele vastavuse kohta kohtulik hinnang alles Tallinna halduskohtu haldusasjas nr 3-13-2179 tehtavas otsuses.

Seni kuni Tallinna halduskohus lahendab juhiloa tagastamise küsimuse, on I. R.el mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavaks dokumendiks Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsus, mille resolutiivosa viimane lause kohaselt on kaebaja juhtimisõigus vaideotsuse tegemise ajaks taastunud ning puudub seega juhiloa loovutamise nõudmiseks õiguslik alus. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigus tõendav dokument. Kaebajal oli kaasa juhtimisõigust tõendava dokumendina Maanteeamet 22.11.2012 vaideotsus, mille ta esitas patrullpolitseinikule.

Samas näitas ta ka politseinikule Tallinna halduskohtu määrust juhilubade tagastamise küsimuses asja menetlusse võtmise kohta. Eeltoodu alusel on ebaõige sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses ja väärteoprotokollis märgitu, et kaebajal puudub vastava kategooria juhtimisõigus.

Vastustaja Politseija Piirivalveamet kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus kogu ulatuses rahuldamata. Kaebaja vaide 01.05.2014 PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Karl Kalda kaebaja suhtes koostatud väärteoprotokolli nr AB 1365225 ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse peale jättis PPA 16.05.2014 vaideotsusega rahuldamata. Vastustaja tuvastas, et vastavalt 08.05.2012 jõustunud Ringkonnakohtu kohtumäärusele nr 4-12-1331 ei olnud kaebaja teinud mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks nõutavat liiklusteooria eksamit.

Sellest tulenevalt on kaebaja juhtimisõigus taastamata. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et vastavalt Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsuse resolutiivosale on kaebaja juhtimisõigus käesolevaks hetkeks taastunud ning puudub juhiloa loovutamiseks õiguslik alus. Kaebaja selgitab, et eeltoodud vaideotse näol on tegemist haldusaktiga ning see on kehtiv HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt ning antud haldusakti resolutiivosa on kohustuslik. Kaebaja selgitab, et kuni Tallinna halduskohtu otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-13-2179, on kaebaja juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsus.

Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja 01.05.2014 koostatud sõiduki juhtimisest kõrvaldamise otsuse tühistamist. Vastustaja vaidleb kaebuses esitatud väidetele vastu, lähtudes alljärgnevast: Vastavalt 01.05.2014 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1365225 on kaebajale trahvi määramisel lähtutud teo toimepanemisel kehtinud LS § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Trahvi määramisel on juhtimisõigust kontrollitud Maanteeameti andmebaasidest, mille kohaselt puudub kaebajal mootorsõiduki juhtimise õigus.

Selle kohta on 07.05.2014 tehtud ka täiendav kirjalik päring /tl 99/, millest nähtub, et kaebaja sõiduõigus on taastamata. Asjaolu, et ka tänase päeva seisuga ei ole kaebajal kehtivat juhiluba on võimalik tuvastada avalikust Maanteeameti andmebaasist /tl 100/. Väärteoprotokolli koostamisel puudub vastustajal diskretsiooniõigus ning ta on kohustatud lähtuma ennekõike talle tööalaseks kasutamiseks mõeldud andmebaasidest kajastatud teabest. Seega on vastustaja oma tegevusel käitunud nõuetekohaselt. Vastustaja oli olukorras, kus andmebaasist nähtuv info oli aluseks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koostamisel.

Eelkirjeldatud olukorras puudub vastustajal võimalus anda omapoolne hinnang olukorrale, vaid ta on kohustatud kohaldama olukorda reguleerivaid sätteid ilma erisusteta.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas liidetud asjas on I.R.e vaidlustanud kahe haldusorgani – Maanteeameti ning PPA haldusakte. Kohus käsitleb esimesena I. R.e kaebust Maanteeameti vastu ja seejärel tema kaebust PPA vastu.

2. Kaebaja on seisukohal, et Maanteeametil puudus alus tema juhiloa tagastamata jätmiseks, 07.10.2013 vaideotsus on tulenevalt HMS § 63 lg 2 p-st 5 tühine, kuna kohustused on vastukäivad. Seetõttu kaebaja taotleb Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse tühisuse tuvastamist (alternatiivselt: tühistamist) ning vastustaja kohustamist tagastama I. R.ele juhiluba nr ET577332. HMS § 63 lg-s 2 on ammendavalt sätestatud haldusakti tühisuse alused ning selle sätte järgi haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohtu hinnangul Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse tühisuse aluseid ei esine, ka mitte kaebaja osundatud p-s 5 toodud alust, mida kohus selgitas kaebajale juba 08.11.2013 määruses, millega kaebus jäeti käiguta /tl 12/. Kohus märkis, et „Kohtupraktikas loetakse haldusakt tühiseks vaid tingimusel, et selles esinev viga on ilmselge, laiemas käsitluses tähendab see seda, et haldusakti sisu ei ole võimalik kindlaks teha, haldusakti täitmine on võimatu või haldusakt ei ole selles esineva puuduse tõttu kontrollitav.“ Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuses on aga sõnaselgelt esitatud juhiloa tagastamata jätmise ja vaide rahuldamata jätmise õiguslikud alused ning resolutsioon. Kaebaja õigused ja kohustused on üheselt mõistetavad, resolutsioon on selge ja täidetav ning haldusakt kontrollitav. Asjaolu, et Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsus on väidetavalt vastuolus Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsusega, ei muuda kaevatavat vaideotsust samuti tühiseks, kuna selgust/ebaselgust hinnatakse konkreetse haldusakti enda piirides. Käesolevas asjas ei ole kohtu ülesanne kontrollida, kas ka Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsus ise oli õiguspärane või mitte.

3. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus ei näe Maanteeameti 07.10.2013 vaideotsuse puhul ka selliseid vormija/või sisunõuete eiramisi, mis annaks aluse vaideotsuse tühistamiseks. Lisaks on oluline märkida, et juba 08.11.2013 määruses kohus selgitas kaebajale järgmist: „Kaebuse alusel kaebaja tegelikku tahet tõlgendades on kohus seisukohal, et kaebaja tegelikuks eemärgiks on juhiloa tagasisaamine ilma liiklusteooriaeksami sooritamiseta, mida aga kohtu hinnangul ei ole võimalik saavutada 07.10.2013 vaideotsuse nr 28-7/13-00677/815 tühisuse tuvastamise kaudu. /…/ Samas, isegi kui kohus vaideotsuse tühisuse tuvastaks, siis ei saavutaks kaebaja sellega oma tegelikku eesmärki, so juhiloa tagastamist ilma liiklusteooriaeksami sooritamiseta, kuna liiklusseaduse (LS) § 129 lg 1 kohaselt isik, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud vähemalt kuueks kuuks, saab mootorsõiduki

juhtimisõiguse taastada eduka liiklusteooriaeksami sooritamise korral. Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ § 14 lg 1 kohaselt väljastatakse juhtimisõigust tõendav dokument isikule, kelle juhtimisõigus on ära võetud, pärast juhtimisõiguse taastumist. Eeltoodu alusel võib jõuda järeldusele, et ka esitatud alternatiivnõue 07.10.2013 vaideotsus nr 28-7/13-00677/815 tühistamiseks ei aitaks kaebajal oma eesmärki saavutada, kuna kohus ei saaks nagunii teha Maanteeametile ettekirjutust juhiloa tagastamiseks ilma, et kaebaja liiklusteooriaeksami sooritab.

Kohus kontrollib vaid senise menetluse õiguspärasust. Juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamiseks on ette nähtud kindel kord ja seda vaatamata asjaolule, et Maanteeameti eelmise, so 22.11.2012 vaideotsuse nr 2-3/12-00009 resolutsiooni sõnastusest otseselt võib olla ei ole võimalik välja lugeda asjaolu, et pärast juhtimisõiguse äravõtmise perioodi möödumist, tuleb juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamiseks sooritada liiklusseaduses ettenähtud liiklusteooriaeksam. Selleks ongi Maanteeamet 07.10.2013 vaideotsuses nr 28-7/13-00677/815 juhiloa tagasisaamise õiguslikku regulatsiooni veelkord kaebajale selgitanud, mis iseenesest veel ei tähenda, et 07.10.2013 vaideotsus tühine on.

Seega jääb kaebajale teoreetiline võimalus oma õigusi kaitsta ainult kohustamisnõude (juhiloa tagastamiseks) esitamisega. Samas, arvestades eelviidatud LS § 129 lg-s 1 sätestatuga, tuleb kaebajal tõsiselt kaaluda niisuguse nõude perspektiivikust.“ Halduskohtu seisukoht ei ole käesoleva menetluse kestel muutunud ja kohtul ei ole eeltoodule midagi olulist ka lisada. Asjas ei saa olla vaidlust, et PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.02.2012. a tehtud otsusega väärteoasjas nr 2317,12,001490 võeti I. R.et juhtimisõigus ära kuueks kuuks.

Samuti ei ole vaieldav, et kaebaja ei ole ei enne pöördumist 26.09.2013 Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri Tallinna büroosse taotlusega juhiloa nr xxxxxxx tagastamiseks ega kuni käesoleva ajani liiklusteooriaeksamit sooritanud. Järelikult oli Maanteeameti 26.09.2013 keeldumine kaebajale juhiloa tagastamisest õiguspärane ning kohus ei saa kohustada vastustajat tagastama kaebajale juhiluba ilma, et kaebaja eelnevalt edukalt liiklusteooriaeksami sooritab. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et I. R.e kaebus Maanteeameti vastu on kõigi nõuete osas põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele.

4. Teiseks on I. R.e vaidlustanud PPA Põhja prefektuuri 01.05.2014 I. R.e suhtes tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Kaebaja väiteil on ebaõige väärteoprotokollis ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitu, et temal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. I. R.e esitas patrullpolitseinikule Maanteeameti 22.11.2012 vaideotsuse, mille resolutiivosas on märgitud: „Olenemata ettekirjutuse nr 28-10/12-00704/219 kehtetuks tunnistamata jätmisest kinnitame, et ei rakenda sunniraha, kuivõrd I.R.e juhtimisõigus on tänaseks päevaks taastunud ning seega puudub täna juhiloa loovutamise nõudmiseks õiguslik alus“.

Samas näitas ta ka politseinikule Tallinna halduskohtu määrust juhilubade tagastamise küsimuses asja menetlusse võtmise kohta. Kõigepealt kohus nendib, et kuivõrd käesolevas asjas on vaidlustatud üksnes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, siis kaebaja kriitika PPA 16.05.2014 vaideotsuse osas jätab kohus tähelepanuta. Samuti jäävad tähelepanuta etteheited 01.05.2014 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1365225, sest väärteoasjade menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Seega kohus hindab vaid kaebaja suhtes samal päeval tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse õiguspärasust.

5. LS § 38 lg 2 kohaselt mootorsõidukija trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. Vastavalt LS § 88 lg-le 1 juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

LS § 96 lg 1 kordab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Samas esitatakse ka loetelu juhtimisõigust tõendavatest dokumentidest: kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Vastavalt LS § 125 lg-le 1 (mootorsõiduki) juhtimisõiguse äravõtmine on käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhivõi lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. Tulenevalt LS § 129 lg-st 1, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.

Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. LS § 96 lg 8 ja § 100 lg 7 alusel on majandusja kommunikatsiooniminister 21.06.2011 kehtestanud määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“, mille § 14 lg 1 kohaselt, juhul kui isikul on juhtimisõigus ära võetud või peatatud, siis saab ta juhtimisõigust taotleda või juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse talle pärast juhtimisõiguse taastumist.

Sama paragrahvi lg 4 järgi, kui isiku juhtimisõigus on ära võetud või peatatud, siis juhtimisõigust tõendavat dokumenti isikule ei väljastata. Juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse pärast juhtimisõiguse peatamise otsuse aluseks oleva asjaolu äralangemist. Juhtimisõiguse äravõtmise korral väljastatakse juhtimisõigust tõendav dokument määruse §-s 19 sätestatud tingimustel. Määruse nr 50 § 19 sätestab juhtimisõiguse taastamisega seonduva, sealjuures lg 3 kordab LS § 129 lg-s 1 sätestatut.

6. Antud juhul ei ole vaieldav, et kaebuse esitajalt on nii väärteokui kriminaalmenetluse korras korduvalt juhtimisõigus ära võetud, sh PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.02.2012 otsusega väärteoasjas nr 2317,12,001490 võeti I. R.elt juhtimisõigus ära kuueks kuuks. Asja materjalidest nähtuvalt 01.05.2014, mil I. R.e suhtes tehti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, puudus kaebajal juhiluba vm juhtimisõigust tõendav dokument (seoses Harju maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-4419, millega I. R.elt võeti liiklusrikkumise tõttu uuesti neljaks kuuks juhtimisõigus alates kohtuotsuse jõustumisest 14.05.2013 kuni 13.09.2013, kaebaja oli loovutanud 14.05.2013 oma juhiloa nr xxxxxxx Maanteeametile, kes keeldus seda tagastamast ilma liiklusteooriaeksami sooritamiseta). Et kaebaja ei olnud juhtimisõiguse taastamiseks seaduses nõutavat eksamit sooritanud, siis seega puudus kaebajal ka juhtimisõigus.

7. LS § 91 lg 1 kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 otsus jõustub selle tegemisest. LS § 91 lg-s 3 on sätestatud nõuded otsuse sisule: juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress;

3) otsuse teinud ametiisiku ametikoht, eesja perekonnanimi;

4) sõidukijuhi eesja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;

5) sõidukijuhi elukoht;

6) sõiduki tüüp, mark ja registreerimismärk;

7) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus. Registreerimismärkide kinnipidamise korral tehakse sellekohane märge, näidates ära registreerimismärkide tagastamise koht;

8) otsuse koostaja allkiri. Kaevatud otsus on tehtud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebaja on nimetatud otsuse järgi kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt alates 01.05.2014 kell 14.35 kuni aluse äralangemiseni. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud PPA otsus on käesoleva asja tehiolusid arvestades tehtud õigel alusel ning otsus sisaldab kõiki seaduses ettenähtud andmeid. Otsuse tegija on kaebajal juhiloa puudumisel kontrollinud õigesti kaebajal juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistrist.

Järelikult on tegemist õiguspärase otsusega, mille tühistamiseks puudub alus. Kohus märgib, et ei Maanteeameti vaideotsus ega Tallinna halduskohtu määrus ei ole käsitatavad juhtimisõigust tõendavate dokumentidena, liiatigi, kui kohus ei ole käesolevas asjas ka esialgset õiguskaitset kohaldanud. Kohus juhib tähelepanu 11.06.2014 määrusele, millega kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muu hulgas märkis kohus seal järgmist: „Oluline on rõhutada, et isegi, kui kohus peataks käesolevas asjas vaidlustatud kaebaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, puuduks kaebajal ikkagi juhtimisõigus, sest selle taastamiseks ei ole kaebaja kohtule teadaolevalt seaduse nõudeid täitnud.“ Kohtu nimetatud järeldus kehtib ka PPA Põhja prefektuuri 01.05.2014 kaebaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamise kohta.

Vastustajad on kaebajale korduvalt õigesti selgitanud, et juhtimisõiguse taastamiseks/juhiloa tagasi saamiseks

sooritada edukalt liiklusteooriaeksam.Ka jagab kohus vastustajate seisukohti, et kaebaja on topeltkaristamise keeldu valesti mõistnud.

8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta.

Antud juhul jäävad I. R.e kaebused täies ulatuses rahuldamata. Vastustajad Maanteeamet ega PPA ei ole omapoolset menetluskulude nõuet esitanud. Seega kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik