3-13-70234/36 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-70234

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number 3-13-70234 Haldusasi

R. M kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 28.11.2013 otsus nr 4.2-1/19093- 1.

Asja läbivaatamise kuupäev

02. oktoober 2014.

Menetlusosalised Kaebaja R. M. Vastustaja Politseija Piirivalveamet (esindaja Irina Punko).

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata R. M kaebus haldusasjas nr 3- 13-70234.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 24. oktoobril 2014.

ASJAOLUD

26.07.2013 Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri otsusega nr 4.2- 1/10969-1 peatati R. Mle väljastatud relvaloa nr 751750 kehtivus (tl 88).

3-13-70234

28.11.2013 Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri otsusega nr 4.2- 1/19093-1 lõpetati 26.07.2013 otsusega nr 4.2-1/10969-1 R. M relvaloa nr RL 751750 kehtivuse peatatus ja tunnistati relvaluba kehtetuks (tl 23-26). 27.12.2013 lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur menetluse R. M kriminaalasjas nr 13267000296 (tl 120-121). 28.12.2013 esitas R. M kohtule kaebuse 28.11.2013 Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri otsusele (tl 6-8). 11.02.2014 täpsustas kaebaja kaebust (tl 18-19). 27.03.2014 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 31-33). 03.04.2014 esitas kaebaja arvamuse vastustaja seisukoha osas (tl 101-102). 06.06.2014 esitas vastustaja seisukoha kaebaja arvamusele (tl 109). 02.10.2014 toimus asjas kohtuistung (tl 122-123).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja väidetel on otsuse põhjendustes toodud väited ja faktilised asjaolud kontekstist välja rebitud ning moonutatud või oletuslikud. Relvaloa kehtivuse peatamine ei olnud põhjendatud, kuna kaebaja esitas karistusotsuse vaidlustamiseks määruskaebuse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja suhtes väärteomenetluses protokolli koostamisel ei arvestatud tegelike asjaoludega – relvade asukoht tuvastati valesti. Kaebaja on tuttav nii relvaseaduse kui ka liiklusseaduse regulatsiooniga. Kaebaja märkis relvaloa taotluses relvade hoidmise asukoha, kuid relvaloale kanti vastustaja poolt vale aadress. Kaebaja juhtis väärteomenetluses korduvalt vastustaja pädeva ametniku tähelepanu nimetatud asjaoludele, kuid seda ei võetud arvesse. Väärteomenetluses tehtud otsuses on viidatud kriminaalasjas nr 13267000296 tuvastatud asjaoludele, kuid need eirasid tegelikkust. Otsuses viidatud politseiametnike ettekannetes toodud asjaolud on ebaõiged. Piirkonna politseinikega on kaebaja kohtunud vaid paaril korral, mistõttu ei saanud neil kujuneda kaebajast ka objektiivset hinnangut. Kaebaja on seisukohal, et tema tütre poolt kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamine on seotud politseinike subjektiivsete hinnangutega kaebaja suhtes, kuna isikud, kelle tegude suhtes kaebaja tütar avalduse esitas, on politseinike head tuttavad. Samuti on kaebaja enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist juhtinud korduvalt erinevate politseiametnike tähelepanu nende töös esinevatele puudustele ja pealiskaudsusele. Politseinike poolt kaebaja suhtes koostatud iseloomustused on kallutatud ega tugine tegelikele asjaoludele. Kaebaja ei saanud väärteoasjas tehtud otsust tähtaegselt vaidlustada, kuna otsus ei olnud kaebajale kättesaadav. Kaebaja suhtes kogutud andmete edastamine on toimunud moonutatult, kontekstist välja rebituna. Kaebaja relvade tegelik asukoht on tuvastatud valesti. 02.09.2013 karistati kaebajat relvaseaduse (RelvS) § 891 lg 1 alusel väärteo toimepanemise eest. Otsus jõustus, kuna kaebajal ei olnud võimalik seda tähtaegselt vaidlustada, kuid see ei tähenda, et kaebaja otsusega nõus on.

3-13-70234

Kujunenud olukorras tabas kaebajat sügav stress, mille maandamiseks kaebaja tarbis õhtul alkoholi, mis oli veel hommikul veres. Kaebajat karistati 01.10.2013 väärteomenetluses liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel. Otsus jõustus 21.10.2013. Mainitud kriminaalmenetlust alustati fabritseeritud tõendite alusel ning kättemaksuks.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on kaebus kantud suures osas emotsioonidest ning subjektiivsetest hinnangutest asjade käigule. Kaebaja eraelu analüüsimine oli vajalik kaalutlusõiguse teostamiseks, et hinnata relvaloa omaja isikut, tema käitumist ja eluviisi. Kaebaja suhtes otsuse vastuvõtmiseks on kogutud kaebajat puudutavad andmed, neid analüüsitud ning antud õiguslik hinnang. Vastustaja kaalus ka erinevaid haldustõkendeid ning selgitas valiku aluseid. Kaebaja on ka menetluses ära kuulatud ning tema seletusi hinnatud.

RelvS ei anna teatud juhtudel võimalusi kaaluda erinevate võimalike lahenduste vahel, vaid kohustab teatud sündmuse esinemisel teatud viisil käituma. Kaebaja ei ole vaidlustanud kaevatavas otsuses tema kohta tuvastatud faktilisi asjaolusid. Kaebaja suhtes oli jõustunud väärteokaristused. Kuna kaebaja relvaloa kehtivus oli peatatud seoses kaebaja suhtes kriminaalasja algatamisega, ei olnud enam võimalik peatada relvaloa kehtivust seoses väärteokaristusega. Arvestades seda, et kaebaja oli toime pannud väärtegusid ja tema suhtes oli algatatud kriminaalasi, tuli vastustajal võtta seisukoht selles, kas kaebaja oma isikuomaduste ja eluviisi poolest on sobiv isik relva omamiseks.

Selleks koguti kaebajat iseloomustavat teavet. RelvS § 43 lg 1 p 1 alusel otsuse tegemisel on määravaks jõustunud otsus väärteoasjas. Asjaolu, kas kaebaja vaidlustab jõustunud otsuse või mitte, ei oma asjas tähendust. Varaseimaid karistusi ja teavet on käsitletud isikut iseloomustavate asjaoludena ning otsuses on viidatud teabeallikale, mille alusel on võimalik andmeid kontrollida. Piirkonnapolitsienikud on andnud arvamused, mille kohaselt kaebaja ei ole sobilik isik relva omama oma käitumise ja eluviisi tõttu. Nende arvamust toetab 01.10.2013 kaebaja poolt toimepandud järjekordne LS nõuete rikkumine.

Kaebajat on karistatud RelvS alusel relva käitlemise nõuete rikkumise eest. 26.07.2013 relvaloa kehtivuse peatamise üheks aluseks oli relvade mittenõuetekohane hoidmine, selle kohta on jõustunud otsus ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja rikkumisi väärteoasjades ja kriminaalmenetlusega seonduvat ning hinnatud kaebaja käitumist iseloomustavat teavet. Vastustaja märgib, et kaebaja suhtes on politseile laekunud just otsuses kirjeldatud sisuga teave. Laekunud teavet on hinnatud lähtudes selle sisust ja lahendamise tulemustest.

Kaebaja kinnitusel on ta teadlik RelvS ja LS sisust, seega pidi kaebaja olema teadlik ka tema poolt toime pandud rikkumiste tagajärgedest. Juhul, kui kaebaja hinnangul olid talle väljastatud relvaloale kantud ebaõiged andmed, oleks tulnud relvaloa parandamiseks esitada vastav taotlus. Jõustunud lahendid karistuse määramisel omavad õiguslikku tähendust selles tuvastatud asjaoludel, olenemata otsuste vaidlustamata jätmise põhjustest.

3-13-70234

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja kinnitusel hoidis ta relvi nõuetekohaselt, kuid vastustaja ei võtnud väärteomenetluses tema selgitusi arvesse. Kaebuse kohaselt ei tähenda väärteomenetluses vastuvõetud otsuse mittevaidlustamine sellega nõustumist. Kaebaja ei ole kaebuses vaidlustanud LS alusel toime pandud rikkumise asjaolusid, kuid märgib, et tarbis õhtul politsei käitumisest tingitud stressi maandamiseks alkoholi, mille tarbimise nähud tuvastati järgimise päeva hommikul. Samuti kinnitab kaebaja, et kuni 2013 septembrini ei tarbinud ta absoluutselt kanget alkoholi ja ükski Sindi politseinik ei ole teda näinud alkoholi joobes (tl 101 pöördel).

Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja suhtes jõustus 23.09.2013 väärteomenetluses tehtud otsus tema karistamises Relvs § 891 lg 1 järgi (relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumine) ning 21.10.2013 jõustus kaebaja suhtes väärteomenetluses tehtud otsus tema karistamises LS § 224 lg 2 järgi (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades). Asjas kogutud tõendite kohaselt on kaebaja poolt kaebuses vaidlustatud asjaolud seoses relvade hoidmisega ja liiklusalase süüteo toimepanemisega olnud varasema, jõustunud lahendiga lõppenud väärteomenetluse objektiks, mistõttu ei saa väärteomenetlusega tuvastatud asjaolusid vaidlustada käesolevas asjas. Lähtudes väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 200 on kohtuvälise menetleja jõustunud otsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 26.07.2013 Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri otsus nr 4.2-1/10969-1 R. Mle väljastatud relvaloa nr 751750 kehtivus peatamise kohta on jõustunud (tl 88). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 alusel kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja 26.07.2013 otsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks vastustajale taotluse esitanud ei ole (tl 122 pöördel). Seega on 26.07.2013 otsuse nr 4.2-1/10969-1 puhul tegemist kehtiva haldusaktiga. Lähtudes HMS § 60 lg 2 kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Tulenevalt eeltoodust ei saa käesolevas vaidluses vaidlustada väärteomenetlustes ja 26.07.2013 otsuse vastuvõtmiseks läbviidud haldusemenetluses tuvastatud asjaolusid. Kohtul on võimalik hinnata väärteomenetlustes ja haldusmenetluses tehtud lahendeid dokumentaalsete tõenditena teiste tõendite hulgas.

Kooskõlas HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 28.11.2013 otsusega nr 4.2-1/19093-1 lõpetati 26.07.2013 otsusega nr 4.2-1/10969-1 R. M relvaloa nr RL 751750

3-13-70234

kehtivuse peatatus ja tunnistati relvaluba kehtetuks RelvS § 43 lg 2, lg 3 p 2, lg 31, lg 5 alusel. RelvS § 43 sätestab alused soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Käsitletud paragrahvi lg 2 alusel lõpetatakse relvaloa kehtivuse peatatus peatamise aluseks olnud asjaolude ära langemisel või loa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt tunnistab Politseija Piirivalveamet soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu.

Lähtudes RelvS § 43 lg-st 31 võib Politseija Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. RelvS § 43 lg 5 järgi vormistatakse soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine, kehtivuse peatatuse lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine Politseija Piirivalveameti otsusega. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt esinesid otsuse vastuvõtmisel RelvS § 36 p-s 7 (isikut on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta) ja 10-s (ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks) nimetatud asjaolud.

Tulenevalt eeltoodust olid kaevatava otsuse vastuvõtmise ajaks jõustunud kaebaja poolt toimepandud väärtegude eest karistamise otsused Relvs § 891 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi ning kehtiv 26.07.2013 otsus nr 4.2-1/10969-1 relvaloa nr 751750 kehtivuse peatamise kohta. Otsuse motiivide kohaselt on arvestatud ka kriminaalmenetluses kaebaja ja kahtlustuse asjaolude kohta kogutud teavet ning piirkonnapolitseiniku poolt kaebajale antud iseloomustust ning järeldusi kaebaja isiku suhtes. Kaebaja oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kahtlustatav kriminaalasjas nr 13267000296 karistusseadustiku (KarS) § 120 järgi (tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist).

Kaebaja suhtes kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 13267000296 on lõpetatud 27.12.2013(tl 120-121). Seega oli kaebaja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kahtlustatav isikuvastaste tegude toimepanemises. Ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kaebaja poolt kirjeldatud asjaolusid politseiametnike kallutatuse ja ebaobjektiivsuse kohta, asjas esitatud ei ole. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus talle politseiametnike poolt antud iseloomustusega, ei muuda antud hinnangut ebaõigeks. Kaebaja ei ole teinud vaidlustatud otsuse tegijale etteheiteid selle kohta, et ettekannetes toodud asjaolude pinnalt on kaebaja isikule antud ebaõige hinnang.

Kaebaja on haldusmenetluses ärakuulatud ning leitud, et kaebaja poolt seletuses toodud selgitusi ei arvestata, kuna need puudutasid vaid jõustunud väärteootsust. Lähtudes eeltoodust on otsuse põhjendustes toodud selle vastuvõtmist tinginud asjaolud, esitatud asjakohased põhjendused ning otsus sisaldab konkreetseid viiteid selle vastuvõtmise õiguslikule alusele.

Kaebuse kohaselt on otsuse esimese lehekülje viimases lõigus toodud loetelu kaebaja suhtes registreeritud teadete ja väärtegude kohta moonutatud või oletuslik (tl 6). Kohtu arvates on oluline tähele panna, et enne loetelu on otsuses märgitud, et loetelu

3-13-70234

koostamise aluseks on olnud politsei andmebaasis registreeritud teated ja väärteod (tl 23-24). Loetelu sissejuhatuse ja teksti sisu kohaselt on tegemist politseile edastatud teadete/pöördumiste ja nende sisu registreerimisega, mitte viitamisega kaebaja karistusandmetele, millel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Arvestades eeltoodut nõustub kohus vastustajaga, et nimetatud loetelu saab käsitleda kaebajat iseloomustava teabena.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid, on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised taotlusi menetluskulude välja mõistmiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Annika Vendik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2015 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

Jätta R. M apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70234 muutmata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.