3-14-51068/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E est i Vab ari i gi ni mel

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised ja esindajad

Asja läbivaatamise vorm

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Villem Lapimaa

24. oktoober 2014. a, Tallinn

3-14-51068

A.A.i kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 22.05.2014

otsuse nr 1-13/33 tühistamiseks ja Riigimetsa Majandamise

Keskuse

kohustamiseks

kinnitada

avaliku

kirjaliku

enampakkumise tulemused ning võõrandada Metskonna kin-

nistu (registriosa 2943436) A.A.ile 19.05.2014 avaliku

kirjaliku enampakkumise tulemuste kohaselt ja tingimustel

Kaebaja – A.A., volitatud esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik;

Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esin-

daja vandeadvokaat Indrek Lillo

Kirjalik menetlus

1. Jätta A.A.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata-

vaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. novembril 2014.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlu-

sosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul ar-

vates

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

vastuapellat-sioonkaebuse

esitajale

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.A. osales 19.05.2014 Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) korraldatud

enampakkumisel, kus soovis omandada Järva maakonnas, Türi vallas asuvad 2 kinnistut (Vaki nime-

line kinnistu asukohaga Järva maakond, Türi vald, Rassi küla kinnistusraamatu registriosa number

2942236 ja Metskonna nimeline kinnistu asukohaga Järva maakond, Türi vald, Rassi küla kinnistus-

raamatu registriosa number 2943436).

1(12)

2. RMK 22.05.2014 otsusega nr 1-32/33 „Kinnisvara 19.05.2014 avaliku kirjaliku enampakkumise

tulemuste kinnitamata jätmine ja enampakkumismenetluse lõpetamine“ (edaspidi 22.05.2014 otsus)

jäeti Metskonna nimelise kinnistu osas enampakkumise tulemused kinnitamata põhjusel, et pärast

enampakkumise toimumist selgus kinnistu vajalikkus RMK põhimääruses toodud ülesannete täitmi-

seks.

3.

06.06.2014 esitas A.A. kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotleb RMK 22.05.2014 otsuse

nr 1-32/33 tühistamist ning RMK kohustamist kinnitada 19.05.2014 avaliku kirjaliku enam-

pakkumise tulemused Metskonna kinnistu osas ja võõrandada Metskonna kinnistu A.A.ile

19.05.2014 avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kohaselt ja tingimustel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukohad

4.1. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks puudus materiaalõiguslik alus, mistõttu ei ole

22.05.2014 otsus õiguspärane. Metsaseaduse (edaspidi MS) § 61 lg 1 kohaselt on RMK vara võõran-

damise viis enampakkumine ning vara võõrandamise kord sätestatakse RMK põhimääruses. Vaba-

riigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ (edaspidi

põhimäärus) § 31 lg 2 sätestab vara võõrandamise lubatavuse eeldused ning § 26 lg 4 sätestab enam-

pakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise ning nendest otsustes osalejate teavitamise.

Sarnase regulatsiooni annab ka riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 68 lg 1. Enampakkumise tulemuste

kinnitamata jätmist reguleerivad RVS § 68 lg-d 2 ja 3 ning eelkõige on otsustajal õigus jätta tulemused

kinnitamata, kui enampakkumine nurjub või kui enampakkumisel on rikutud protseduurireegleid.

Põhimäärus ega RVS ei sätesta regulatsiooni, mis võimaldaks enampakkumismenetluse lõpetada või

jätta enampakkumise tulemused kinnitamata 22.05.2014 otsuses toodud põhjustel.

4.2. Enampakkumise läbiviimise asjaolud kinnitavad, et enampakkumise eesmärgiks oli Metskonna

kinnistu võõrandamine RMK-ga seotud isikule. Peale kaebaja tegi Metskonna kinnistule pakkumuse

RMK Viljandimaa metskonna metsaülem E. Ilmet, kes kasutab Metskonna kinnistut üürilepingu alusel.

Kaebaja pöördus Metskonna kinnistut koormavate üürilepingute saamiseks korduvalt RMK poole,

kuid üürilepinguid kaebajale ei avaldatud. Kuigi 23.05.2014 kinnitati kaebajale, et enampak-kumuse

tulemusi ei ole kinnitatud, kannavad enamapakkumiste tulemuste kinnitamise otsused 22.05.2014

kuupäeva. 22.05.2014 otsus edastati kaebajale 27.05.2014, mistõttu kas 23.05.2014 edastati kaebajale

valeinformatsiooni ning rikuti teadlikult põhimääruse § 26 lg 4 sätestatud kohustust või 22.05.2014

otsus koostati alles 27.05.2014.

4.3. 22.05.2014 otsuse kohaselt on Metskonna kinnistut vaja RMK põhimäärusest tulenevate üle-

sannete täitmiseks. Arusaamatuks jääb, et kuidas sai selline vajadus tekkida pärast enampakkumise

läbiviimist 19.05.2014. Seda ei põhjendata ka otsuses. Kooskõlas MS § 59 lg-ga 1 pidi RMK juba

enne avaliku enampakkumise algatamist jõudma selgusele, kas antud kinnistu on vajalik riigimetsa

majandamiseks ja kas selle võõrandamine on majanduslikult otstarbekas. Otsuses sisalduv väide,

nagu oleks 19.05.2014 ja 22.05.2014 vahel selgunud, et Metskonna kinnistu on RMK põhikirjaliste

eesmärkide täitmiseks ikkagi vältimatult vajalik, on põhjendamata, tõendamata ning ka eluliselt ebau-

sutav. Ainus asjaolu, mis muutus pärast enampakkumise väljakuulutamist, on see, et enampakkumist

ei võitnud RMK Viljandi metskonna metsaülem.

4.4. 22.05.2014 otsus ei ole selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55) ning seda ei ole nõuetekohaselt

põhjendatud (HMS § 56). 22.05.2014 otsuse põhjendamata jätmine on aga selline rikkumine, mis

iseenesest tingib 22.05.2014 otsuse kehtetuks tunnistamise (Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr

3-3-1-39-07, p 13). Haldusakti põhjenduses saab eristada kahte osa – haldusakti andmise õiguslikku

alust ja

2(12)

faktilist alust. Haldusakti põhjendus peab olema lihtne ja arusaadav ning loogilise ülesehitusega, et

haldusakti adressaat saaks otsust lugedes rekonstrueerida haldusorgani mõttekäigu1. Antud juhul puu-

dub 22.05.2014 otsuses selle tegemise faktiline alus ehk esile on jäänud toomata, mis oli see asjaolu

või asjaolude muutumine, mille valguses selgus, et Metskonna kinnistu on RMK põhikirjaliste ees-

märkide täitmiseks vajalik. Seetõttu jääb kaebajale ka arusaamatuks, millel põhineb 22.05.2014 otsus.

Põhjendamata on ka see, kuidas vastav asjaolu veel ei esinenud 19.05.2014 enampakkumist läbi viies,

kuid kuidas 22.05.2014 välistas see enampakkumise läbiviimise.

4.5. Ka juhul, kui enampakkumise tulemuste kinnitamine on diskretsiooniotsus, on 22.05.2014 otsus

põhjendamata ja õigusvastane. Õigusteooriast ja kohtupraktikast lähtuvalt on kaalutlusotsuste korral

haldusorganil kõrgendatud põhjendamiskohustus (Riigikohtu 06.11.2002 otsus nr 3-3-1-62-02, p-d

11 ja 18; 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 19) ning põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei

muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Ka Riigikohtu 28.10.2003 otsus nr 3-3-1-66-03,

17.09.2008 otsus nr 3-3-1-39-08 p 10 ja 20.10.2011 otsus nr 3-3-1-54-11 kinnitavad, et otsuse põh-

jendamine haldusakti on kehtivuse eelduseks, kusjuures diskretsiooniotsuste suhtes on haldusorgani

põhjendamiskohustus tavapärasest ulatuslikum. Vaidlustatud otsus on aga motiveerimata ja sellest ei

nähtu kaalutlused, millest otsuse tegemisel on lähtutud, mistõttu tuleb otsus kehtetuks tunnistada.

Nimetatu on otsuse tühistamiseks aluseks sõltumata sellest, kas tegemist on diskretsiooniotsusega või

mitte.

4.6. Lisaks on vaidlustatud haldusakt tühine kohustuslike vorminõuete rikkumise tõttu. HMS § 63 lg

2 p 2 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu haldusakti adressaat. Haldusakti adressaadi

(A.A.) andmeid vaidlustatud haldusakt ei sisalda.

4.7. Kui kohus tühistab 22.05.2014 otsuse või tuvastab selle tühisuse, siis tekkib kaebajal põhimää-

ruse § 26 lg 4 alusel õigus taotleda enampakkumise tulemuste kinnitamiseks uue otsuse tegemist.

Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral tekib RMK-l omakorda kohustus sõlmida enampakku-

mise võitjaga ostu-müügileping tulenevalt RMK põhimääruse § 26 lg 6.

4.8. Riigivara võõrandamine on seotud väga konkreetse regulatsiooniga ning tegemist ei ole piira-

matu diskretsiooniõigusega. Riigiasutusel on vara vajalikkuse hindamisel ja võõrandamisel lai

disk-retsiooniruum (põhimääruse § 31 lg-d 1 ja 2), kuid seda ei saa teostada enampakkumise

tulemuste kinnistamise või kinnitamata jätmise kaudu. Diskretsiooniõigust teostatakse vara

võõrandamise esimeses etapis, kus hinnatakse vara vajalikkust ning otsustatakse vara võõrandamine

või võõrandamata jätmine. Pärast enampakkumise toimumist on diskretsiooniõigus teistsuguse

iseloomuga, kuna otsus vara võõrandamise lubatavuse osas on tehtud. Enampakkumise võib jätta

kinnitamata vaid juhul, kui see ei ole vastanud seaduses ettenähtud nõuetele, mis tulenevad RVS § 68

ning muudest õigusaktidest. Oleks mõeldamatu, et pärast enampakkumise toimumist oleks müüjal

uuesti sama lai diskret-siooniõigus otsustamaks, kas kinnistut, mille suhtes on enampakkumine juba

läbi viidud, ikkagi soovitakse müüa või mitte. Selline olukord minetaks usalduse tehingute püsivusse

ning eiraks õiguskindluse põhimõtteid. Pärast enampakkumise toimumist võib enampakkumise

korraldaja teatud juhtudel jätta parima pakkumise kinnitamata, kuid seda vaid RVS § 68 lg 2 ja lg 3

sätestatud asjaolude esinemisel. Viidatud sätte nimekiri on suletud numerus claususe põhimõttel ning

asja müümise osas disk-retsiooniõigust selles etapis enam ei esine. Ükski õigusakt ei näe ette, et

enampakkumise korraldajal on õigus enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks või lepingu

sõlmimisest keeldumiseks „mõjuval põhjusel“. Seetõttu on eksitavad ka vastustaja viited

võlaõigusseadusele (edaspidi VÕS),

Aedmaa, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004, lk 302.

3(12)

kuna RVS eriregulatsiooni tõttu ei ole VÕS lepingueelsete läbirääkimiste ning põhiseaduse üldise

lepinguvabaduse sätte rakendatavad.

4.9. 22.05.2014 otsus põhineb kahel väitel. Esiteks, et kinnistu oli vajalik töökohtade loomiseks ning

teiseks, et kinnistu on vajalik matkaraja tugipunktina. 2014. aasta mais toimus väidetavalt analüüs,

mille tulemusel selgus vajadus töökohtade järele ja sellest tulenevalt muutus Metskonna kinnistu va-

jalikuks RMK-le. Vastavat analüüsi (ega ühtegi muud nimetatud väidet kinnitavat tõendit) ei ole

vas-tustaja kaebajale ega kohtule esitanud, mistõttu on väide tõendamata ja paljasõnaline. Teisalt on

ebaloogiline väide, et RMK pani enampakkumisele kinnistu, mille osas nad polnud veel analüüsi

teinud ja ei teadnud, kas see on nende jaoks vajalik või mitte. Vastustaja väidab, et kinnistu pandi

enampakkumisele, hoolimata asjaolust, et küsimus sellest, kas riigiasutus vastavat vara oma ülesanne

täitmiseks vajab, ei olnud veel kinnitust leidnud ning vastav vajadus selgus alles hiljem. Tegemist ei

ole mingilgi moel loogilise käitumismustriga.

4.10. Vastustaja esitas kohtule matkatee kaardi väljavõtte, millest nähtub, et Metskonna kinnistu jääb

matkateest linnulennult ca 5 km kaugusele ning mööda teed ca 13 km kaugusele. Arusaamatuks jääb,

milliseid funktsioone peaks Metskonna kinnistu „matkaraja tugipunktina“ täitma ning milles selline

„tugipunkti staatus“ ja funktsioon üldse seisneb. Oandu-Ikla matkatee avati juba 15.07.2012, mistõttu

on ebatõenäoline, et vajadus selle tugipunktide järele selgus ootamatult ca kaks aastat hiljem enam-

pakkumise päeval. RVS § 29 ja RMK põhimääruse § 31 lg 2 sätestavad, et vara võib võõrandada, kui

see ei ole vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks ega teistele riigivara valit-

sejatele või volitatud asutustele riigivõimu ning valitsemise teostamiseks. Seega oli RMK-l kohustus

hinnata kinnistu vajalikkust RMK põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja riigimetsa ma-

jandamiseks enne enampakkumise korraldamist. Enampakkuja korraldaja omavajadus enampakku-

misel müüdava eseme suhtes ei ole õiguslikuks aluseks enampakkumise tulemuste kinnitamata jät-

miseks ei RVS § 68 lg 2, lg 3 ega ühegi muu õigusakti alusel.

4.11. Avaliku asutuse enampakkumine on konkreetsete spetsiifiliste reeglitega reguleeritud, mistõttu

on arusaamatu vastustaja väide, et puudub enampakkumise regulatsioon, mistõttu tuleks juhinduda

analoogia korras tsiviilõigusest. Seejuures toob vastustaja välja VÕS kommentaarides esile toodud

seisukoha, et enampakkumise korral, mille tulemusel ei loeta lepingut sõlmituks, kohaldatakse

lepin-gueelsete läbirääkimiste kohta sätestatut. Antud juhul pole enam tegemist sellise

lepingusõlmimise vabaduse olukorraga, kus riigiasutus võiks oma äranägemise järgi otsustada, kas

leping sõlmida või ei. RVS § 68 lõiked 2 ja 3 sätestavad expressis verbis, millal võib jätta avaliku

enampakkumise tulemused kinnitamata ning viidatud regulatsioonile tuginedes on vastustaja väited

riigiasutuse lepingu-sõlmimise vabadusest pärast enampakkumist ebaõiged. Ükski säte ei luba jätta

enampakkumise tulemusi kinnitamata ühelgi muul alusel. Seega see, kas esineb vastustaja poolt

väidetud, kuid tõendamata mõjuv põhjus, ei olegi otseselt oluline, kuivõrd RMK-l puuduks õiguslik

alus enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks ka siis, kui vastav asjaolu esineks.

4.12. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et otsuse tühistamine ning uue otsuse tegemise nõudmine ei

vii kaebajat soovitud sihile, kuna uue otsuse tegemisel teeks vastustaja sama sisuga otsuse. Vastustaja

on jätnud tähelepanuta, et kaebuse sisuks on kohustada vastustajat enampakkumise tulemusi kinni-

tama, seega on kaebaja eesmärk saavutada teise sisuga otsus, mitte pelgalt tühistada praegune haldu-

sakt.

4.13. Ei ole usutav, et kinnistu võõrandamine ei olnud RMK loodushoiuosakonnale teada, kuna teade

menetluse kohta oli olemas ning teatavaks tehtud riigi kinnisvararegistri kaudu. 19.05.2014 taotlus on

lihtkirjalik ning puudub informatsioon selle RMK juhatusele esitamise kohta. Kaebaja on seisukohal,

et vastav dokument on loodud tagantjärele käesoleva halduskohtumenetluse tarbeks eesmärgiga

õigustada kinnistu võõrandamisest keeldumist. Ühestki vastustaja tõendist ei nähtu, et Kabala

4(12)

kontor oleks peale vastutava isiku määramist taasavatud või et Metskonna kinnistul oleks taasavatud

matkajate jaoks kasvõi menetluse ajaks ajutine tugipunkt.

5. Vastustaja seisukohad

5.1. 22.05.2014 otsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt

võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebusest ei nähtu, kuidas

rikub enamapakkumise tulemuste kinnitamata jätmine kaebaja subjektiivseid õigusi ning millest tu-

leneb kaebaja subjektiivne õigus nõuda enampakkumise tulemuste kinnitamist ja vara võõrandamist.

Praegusel juhul tuleb riigivara võõrandamisel lähtuda MS-is ja põhimääruses sätestatust ning arves-

tada tuleb ka RVS põhimõtteid. Põhimääruse § 31 lg-st 2, MS § 59 lg-st 1 ning RVS §-st 29 tuleneb

põhimõte, et riigivara võib võõrandada, kui vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asu-

tusele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Tallinna Ringkonnakohus on 24.10.2011

otsuse nr 3-11-217 p-s 22 sedastanud, et riigivara valitsejal on RVS-ist tulenevalt lai

otsustusdiskret-sioon küsimuses, kas riigivara võõrandada või mitte. Selline otsustusdiskretsioon

laieneb ka volitatud asutusele ning see väljendub antud juhul enampakkumise tulemuste kinnitamises

või kinnitamata jätmises. MS § 61 lg 5 sätestab, et vara võõrandamise täpsem kord kehtestatakse

põhimääruses, mistõttu tuleneb vastustajal võimalus enampakkumise tulemuste kinnitamata

jätmiseks põhimääruse § 31 lg-st 1 koostoimes kinnisvara valiku kirjaliku enampakkumise

tingimustega (edaspidi tingimused). Tingimustes on kirjas, et RMK juhatus või nõukogu kinnitab

enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata 5 päeva jooksul enampakkumise läbiviimise

tähtpäevast arvates. Kuna praegusel juhul esinesid asjaolud, millest tulenevalt on Metskonna kinnistu

vajalik RMK-le põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks, ei saa vastustaja RMK põhimääruse

§ 31 lg 2 alusel kinnistut võõrandada.

5.2. RMK põhimäärusest, RVS-ist ning teistest õigusaktidest ei tulene, et isikul oleks subjektiivne

õigus nõuda, et riik talle konkreetse vara võõrandaks. Seda on möönnud ka Tallinna Ringkonnakohus

15.10.2012 otsuses nr 3-11-1445. Riigivara võõrandamisest keeldumiseks piisab sellest, et riigil on

vara enda kasutuses vaja ning seda ei ole seadusest tulenevalt vaja kaaluda võõrandamist sooviva

isiku huvidega. Kui vastustaja leidis, et Metskonna kinnistu on vajalik põhimääruses toodud üle-

sannete täitmiseks, siis ei saa kaaluda kas riigivara võõrandamist sooviva isiku huvi kaalub üle ava-

liku huvi või mitte.

5.3. Nõustuda ei saa kaebaja etteheidetega, et vastustaja tegevuse eesmärgiks on soodustada oma

töötajat ning et vastustaja tegevus on olnud omavoliline. Kaebaja ei ole vastavaid väiteid ka tõenda-

nud. Enampakkumise lõpetamiseks oli mõjuv põhjus – kinnistu vajalikkus põhimääruses töötud üle-

sannete täitmiseks loodushoiu- ja metsamajandusvaldkonna töökohtade loomiseks ning matkaraja tu-

gipunktina. Vajadus töökohtade järele selgus aga alles pärast töökohtade paiknemise analüüsi ning

seda viidi läbi samaaegselt enampakkumisega. Töökohtade väljaselgitamine on protseduur, mille ko-

haselt annab RMK kinnisvara osakonna juhata iga-aastaselt juhatusele ülevaate kontorite täituvusest,

kuludest, seisukorrast ning selle alusel hinnatakse kontorite perspektiivi aastaeelarve koostamiseks.

Vastustaja ei osanud konkreetse vara vajalikkust ette näha, kuna see ilmnes pärast kõnealuse enam-

pakkumise väljakuulutamist. Sarnaselt enampakkumise menetlusele on mõjuva põhjuse esitamisel

õigustatud ka näiteks riigihankemenetluse lõpetamine.

5.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine ja selle tagajärjel kinnisasja võõrandamise le-

pingust loobumine ei ole õigusvastane tegevus. Riigivara võõrandamist puudutavate õigusaktides

puudub enampakkumisi puudutav regulatsioon, mistõttu tuleks siinkohal juhinduda analoogia korras

tsiviilõiguse vastavatest sätetest. Õigusalases erialakirjanduses on selgitatud, et avalik-õiguslike

enampakkumiste korral kohaldatakse VÕS sätestatut osas, milles vastavad reeglid puuduvad või läh-

tutakse VÕS-is sätestatud üldpõhimõtetest õiguse analoogiat kohaldades (P. Varul, I. Kull, V. Kõve,

M. Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2006, § 10 p 4.1). Riigivara

võõrandamine enampakkumise korras on sisult seaduses sätestatud võlaõigusliku lepingu sõlmimise

5(12)

ettevalmistuste kord ehk tegemist on reguleeritud lepingueelsete läbirääkimistega VÕS §-i 14 mõttes.

Ka Riigikohus on oma leidnud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõigusli-

kuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik isik (vt Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus hal-

dusasjas nr 3-3-1-15-01, p 15). Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ei ole pooled lepingueelses

staadiumis seotud kohustusega saavutada kokkulepe. PS § 32 lg 2 esimese lause järgi võib igaüks

enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, sellest tuleneb üldine lepinguvabaduse põhimõte,

mille järgi võib igaüks vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Samas ei

tulene isikule seadusest üldist õigust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga lepingu või et ta teeks seda

mingitel kindlatel tingimustel tulevikus. Seega ei tagaks 22.05.2014 otsuse tühistamine Metskonna

kinnistu võõrandamist kaebajale, kuna ettenägematute asjaolude esinemisel võib see võimatuks osu-

tuda.

VÕS § 10 lg 1 järgi loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse

andmisega. Vastustaja ei ole kaebaja pakkumisele nõustumust andnud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmi-

takse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Kuna vastustaja ei ole tulemusi kinnitanud ning muul moel oma nõustumust väljendanud, tuleb kae-

baja viide VÕS § 10 lg-le üks tähelepanuta jätta. Rõhutada tuleb, et kehtiv regulatsioon ei sätesta

piirangut, et kui võlaõigusliku lepingu üks pool on riik, ei ole riigil õigust lepingueelsetel läbirääki-

mistel lepingu sõlmimisest loobuda.

5.5. Nõustuda saab kaebajaga, et haldusakt peab olema põhjendatud ning 22.05.2014 otsus sisaldab

haldusakti nõuetele vastavat põhjendust, mille kohaselt on Metskonna kinnistu vajalik põhimääruses

toodud ülesannete täitmiseks. Kuna 22.05.2014 otsus ei ole täielikult motiveerimata, ei ole motivee-

rimata haldusakte käistavad kohtulahendid asjakohased. Lisaks on kaebuses viidatud kohtulahendid

vananenud, kuna Riigikohtu uuema praktika (vt Riigikohtu 15.10.2009 otsus nr 3-3-1-57-09, p 13)

kohaselt ei ole motiveerimispuudused alati haldusakti tühistamise aluseks. Kuna Metskonna kinnistu

riigi kasutusse jätmine on igakülgselt põhjendatud, ei oleks väidetavad põhjendamispuudused mõju-

tanud riigivara võõrandamisest keeldumise otsustamist, kuna vastustaja ei oleks saanudki teha sisuli-

selt teistsugust otsust. Ka 22.05.2014 otsuse tühistamine ei viiks kaebajat soovitud sihile, kuna ka uue

otsuse tegemisel ei saaks vastustaja pidada Metskonna kinnistu võõrandamist piisavalt põhjendatuks

ning vastustaja ei muudaks oma seisukohta, et Metskonna kinnistu on vajalik põhimäärusest tulene-

vate ülesannete täitmiseks. Ka Riigikohus on leidnud, et kui samasisuga haldusakt tuleks uuesti välja

anda, ei ole haldusakti tühistamine menetlusökonoomi põhimõttele tuginedes põhjendatud (vt Riigi-

kohtu 05.11.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11).

5.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamine on diskretsiooniotsus, kus tegemist ei ole riigi ja erai-

siku huvide kaalumisega, vaid kaalutlusvolitus seisneb otsustamises selle üle, kas riigil on konkreetset

vara vaja või mitte. RVS § 8 lg 3 sätestab, et riigivara valitseja on kohustatud hindama tema valitse-

misel oleva vara valitsemise eesmärgipärasust ja otstarbekust ning korraldama riigile mittevajaliku

vara üleandmise, võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks.

Ka praegusel juhul kaalus vastustaja Metskonna kinnistu võõrandamise otstarbekust ning leidis, et

kinnistu on siiski vajalik avalike ülesannet täitmiseks ega kuulu seetõttu võõrandamisele. Samas on

kaalutlusõigus piiratud, kuna RVS § 29 seab riigile vajaliku vara võõrandamise piirangu. Kuna

vas-tustaja kaalutlusõigus oli ahenenud, ei saanud kaebaja eeldada, et vastustaja enampakkumise

tulemuste kinnitamata jätmise otsuses iga pakkuja huvisid eraldi põhjalikult kaaluma asub. Isegi kui

kohus leiab, et vaidlustatav otsus tuleks motiveerimispuuduse tõttu tühistada, ei saa kaebaja nõuda, et

kohus kohustaks vastustajat enampakkumise tulemused kinnitama, sest kaalutlusotsuste kohtulik

kontroll on piiratud tulenevalt keelust hinnata halduse kaalutlusotsuste otstarbekust ja teostada kaa-

6(12)

lutlusõigust haldusorgani eest (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommentee-

ritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, § 158 p II). Teisisõnu ei saa kohus vastustaja asemel asuda kaa-

luma seda, kas Metskonna kinnistu on vastustajale seadusest tuleneva ülesande täitmiseks vajalik või

oleks see otstarbekas hoopis võõrandada.

5.7. Kaebaja on viidanud ka sellele, et 22.05.2014 otsus on tühine kohustuslike vorminõuete rikku-

mise tõttu – sellest ei selgu haldusakti adressaat. Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja otsusest nähtuks

kaebaja kohta käivad andmed, kuivõrd vaidlustatav otsus ei ole suunatud konkreetsele adressaadile,

vaid kindlaks määramata adressaatide ringile. Kuigi vastustaja otsusest adressaatide ring otseselt ei

nähtu, on adressaadid objektiivselt kindlaks määratavad üldiste tunnuste alusel. 22.05.2014 otsuse

adressaatideks on isikud, kes 19.05.2014 enampakkumisel osalesid ja enampakkumise tulemustest

huvitatud olid. Sellest tulenevalt ei pidanud vaidlustatavast otsusest nähtuma ka kaebaja kohta käivaid

andmeid.

5.8. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine on kooskõlas ka RVS-s sätestatud üldiste põhi-

mõtetega. Riigivara valitsemise põhimõtted ja eesmärgid on kindlaks määratud RVS üldsätetes. Rii-

givaraseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on väga üldisel kujul, kuid samas ammendava täpsusega

need eesmärgid aluseks kogu riigivarapoliitika teostamisel. See tähendab, et ka enampakkumise prot-

sessis tuleks lähtuda just RVS üldistest põhimõtetest. Nii näiteks on seletuskirjas täpsustatud, et riik

kasutab oma omandis või kasutuses olevat vara eelkõige põhiseaduse ja teiste seadustega riigiasutustele

pandud ülesannete täitmiseks. Teisisõnu eeldatakse, et riik kasutab riigivara eeskätt seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ning alles siis, kui on leidnud kinnitust asjaolu, et riik vastavat vara

oma ülesannete täitmiseks ei vaja, asub riik kaaluma vara võõrandamise võimalust. Ka käesoleval

juhul on vastustaja juhindunud eeskätt RMK põhimäärusest, mille alusel on Metskonna kinnistu

vas-tustajale vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

5.9. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kuna kaebaja võitis Metskonna kinnistu võõrandamise

enampakkumise, on tal RVS-s sätestatud tingimustel õigus omandada enampakkumisel olnud kinni-

sasi. Selle käsitluse välistab asjaolu, et vastustaja ei ole Metskonna kinnistu osas tulemusi kinnitanud

ning oli sunnitud enampakkumismenetluse lõpetama. Õigus enampakkumisel olnud kinnisasja oman-

damiseks saaks kaebajal tekkida eeskätt alles siis, kui riigivara võõrandamise otsustaja on tunnistanud

pakkumise parimaks ja vastavad tulemused ka ametlikult kinnitanud. Seda ei ole praegusel juhul toi-

munud ning kaebaja ei saanud enampakkumist võita.

5.10. Enampakkumistulemuste kinnitamata jätmisel juhindus vastustaja seaduses sätestatud regulat-

sioonist (MS ja põhimäärus) ja üldistest põhimõtetest riigivara võõrandamise kohta (RVS) . Nii RMK

põhimääruse § 31 lg-st 2, MS § 59 lg-st 1 kui RVS §-st 29 tuleneb ühene põhimõte, mille kohaselt

võib riigivara võõrandada vaid siis, kui vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutusele

riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Kuna vastustajal on Metskonna kinnistut ava-

likul eesmärgil vaja, ei või vastustaja kui riigivara volitatud asutus kinnistut võõrandada. Riigivara

võõrandamisest keeldumiseks piisab sellest, et riigil on jätkuvalt vara enda kasutuses vaja.

5.11. Vastustaja ei ole rikkunud õiguskindluse põhimõtet ning kaebajal ei saanud tekkida põhjendatud

ootust, et tehing kinnisvara objekti omandamiseks kuulub täitmisele. Riigivara enampakkumisel kõr-

geima pakkumise tegemisest ei teki pakkujal veel põhjendatud ootust, et riigivara tingimata pakkujale

võõrandatakse. Põhjendatud ootus saaks kaebajal tekkida teatud juhtudel üksnes siis, kui enampak-

kumise tulemused oleks ka kinnitatud ning puuduks põhjendatud alus kinnitatud tulemuste tühista-

miseks. Käesoleval juhul tulemusi Metskonna kinnistu osas kinnitatud ei ole, kaebaja ei ole enam-

pakkumist võitnud ning kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et riigivara talle tingimata võõ-

randatakse.

7(12)

5.12. Väär on kaebaja seisukoht, et vastustaja teostab riigivara võõrandamisel diskretsiooniõigust üks-

nes etapis, kus nõukogu või juhatus otsustab kinnisasja vajalikkuse üle. Kuivõrd Metskonna kinnistu

on riigi omandis, on vastustajal õigus teostada diskretsiooniõigust terve riigivara võõrandamise me-

netluse vältel. Riigivara võõrandamist välistavad asjaolud ilmnesid alles pärast enampakkumise väl-

jakuulutamist, mistõttu tuli vastustajal teostada diskretsiooniõigust ka enampakkumismenetluse eta-

pis, kus pakkujad olid juba oma pakkumised esitanud. Olukord, kus riigivara võõrandamise otsustaja

ei saaks peale enampakkumise väljakuulutamist enam diskretsiooniõigust teostada oleks põhjenda-

matu.

5.13. Riigil puudub seadusest või muust õigusaktis tulenev kohustus enda vara müüa. Taoline kohus-

tus võõrandamist nõudvale isikule riigivara müümiseks ei saa tuleneda ka üksnes sellest, et riigivara

valitseja või volitatud asutus on puudulike andmete tõttu ekslikult enampakkumise välja kuulutanud.

Riigivara võõrandamismenetlust reguleerivate sätete eesmärgiks on tagada riigivara efektiivne võõ-

randamine, riigile soodsate tehingute tegemine ning kahju vältimine. Kehtivad normid ei keela võõ-

randamise korraldajal keelduda parima pakkumise teinud isikuga lepingu sõlmimisest, kui selleks

esinevad mõjuvad põhjused. Samuti ei kohusta seadused riiki tegutsema avalikku huvi kahjustaval

viisil, mistõttu ei ole kaebajal õigus nõuda enampakkumise tulemuste kinnitamist. Kuna käesolevaks

hetkeks on selgunud asjaolud, mis tingivad vaidlusaluse riigivara vajalikkuse vastustajale, tooks kae-

baja nõude rahuldamine riigile kaasa kahju vara ebaefektiivse realiseerimise näol.

5.14. Metskonna kinnistu enampakkumise välja kuulutamine tulenes asjaolust, et Metskonna kinnistu

osas ei olnud 15.04.2014 seisuga antud informatsiooni selle vajalikkuse kohta. Alles 19.05.2014 lae-

kus RMK juhatusele loodushoiuosakonna taotlus Metskonna kinnistu säilitamiseks. Metskonna kin-

nistul asuv hoone vastab eeldustele, et luua seal vajalik loodusvahi ametikoht ja Oandu-Ikla 375 km

pikkuse matkatee ning sellel asuvate lõkkeplatside teenindamise tugipunkt. Metskonna kinnistu hoo-

nes asuvad ruumid, mis on juba varasemalt RMK kontoriruumidena välja ehitatud ning sellel otstarbel

sisustatud, mistõttu on need sobivad kontori loomiseks. Samuti tingis enampakkumise tulemuste kin-

nitamata jätmise asjaolu, et peale enampakkumise väljakuulutamist ilmnes vajadus töökohtade opti-

meerimiseks Edela-Eesti piirkonnas. Enampakkumisega samaaegselt toimunud töökohtade paikne-

mise analüüsi tulemusena selgus, et Metskonna kinnistul asuvasse Kabala kontorisse on vaja vastava

piirkonna töö korraldamiseks luua uusi metsamajandus- ja loodushoiuvaldkonna ametikohti. Nende

asjaoludega ei olnud vastustajal võimalik varasemalt arvestada. Kabala kontori taasavamist kinnitab

RMK kinnisvaraosakonna juhataja 01.07.2014 käskkiri nr 1-5/164, milles on loetletud Lõuna piir-

konna kinnisvaraobjektid, nende kasutusala ja objektide eest vastutavad isikud. Viidatud loetelust

nähtub, et Metskonna kinnistu kasutusalaks on märgitud Kabala kontor. Lisaks on Kabala kontorisse

määratud töötajatele loodud vajalikud töötingimused ning seal avati koostöös Rassi külaseltsiga näitus

metsa majandamisel kasutatavatest töövahenditest läbi aegade.

5.15. Kaebaja väited, et RMK loodushoiuosakonna 19.05.2014 kiri on loodud tagantjärele on subjek-

tiivne hinnang. Ebamõistlik on eeldada, et kõik RMK osakonnad ning neid töötavad inimesed on

üheaegselt riigivara võõrandamistega kursis. Üldjuhul on kõik vastustaja dokumendid lihtkirjalikud

ning ka praegusel juhul on 19.05.2014 kiri adresseeritud RKM juhatusele ning see on tavapäraste

nõuete kohaselt allkirjastatud.

5.16. Kohustamiskaebuse sisulise läbivaatamise eelduseks on, et see nõue ei tohi olla suunatud sellise

haldusakti andmisele või toimingu sooritamisele, mille osas on ette nähtud haldusorgani

kaalutlusõi-gus. Enampakkumisel pakkuja võitjaks tunnistamine on antud vastustaja pädevusse, sellist

otsust vas-tustaja teinud ei ole ja kohus ei saa teha ettekirjutust, millise otsuse haldusorgan peab

tegema. Kuigi kaebaja on riigi omandis olevast Metskonna kinnistust huvitatud, puuduvad käesoleval

juhul eeldused kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

8(12)

5.17. Lisaks leiab vastustaja, et kaebaja ei ole enampakkumisel osalenud mitte enda huvides, vaid

hoopis kolmanda isiku H. S. huvides. Sellise kahtluse tekitavad eeskätt 19.05.2014 toimunud kirjalike

pakkumiste avamise protokollis märgitud kohale tulnud isikute allkirjad (lisa nr 2). Allkirjadest

nähtub, et kaebaja A.A.i asemel on huvi Metskonna kinnistu vastu hoopis H. S.l, kes on end

19.05.2014 toimunud pakkumiste avamisel märkinud A.A.i esindajaks. H. S. kavatsust riigivara

omandada kinnitab kasvõi asjaolu, et H. S. on ka teistel riigi kinnisvara enampakkumistel huvi üles

näidanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebeõigus

6. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja taotleb RMK 22.05.2014

otsuse (tlk 34) tühistamist ning RMK kohustamist kinnitada Metskonna kinnistu avaliku kirjaliku

enampakkumise tulemused ning võõrandada kinnistu 19.05.2014 avaliku kirjaliku enampakkumise

tulemuste kohaselt kaebajale. HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab isik kaebusega halduskohtusse pöörduda

oma õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul puudutab vaidlustatud otsus A.A.il õigusi, kuna ta osales

RMK poolt välja kuulutatud avalikul enampakkumisel, mille esemeks oli Metskonna kinnistu võõ

randamine ning mille omandamiseks esitas A.A. parima pakkumuse. RVastS § 6 lg 1 kohaselt

võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud

haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtu hinnangul on A.A.il

kaebeõigus ka kohustamiskaebuse esitamiseks, kui kohus tuvastab, et RMK 22.05.2014 otsus on õi

gusvastane ning RMK-l puudus õigus keelduda 22.05.2014 otsuses toodud alusel enampakkumise

tulemuste kinnistamisest.

RVS § 68 lg 2 ja 3 kohaldamine

7. Kohus leiab, et riigivara võõrandamise menetlust reguleerib avalik õigus, mitte VÕS. Riigikohtu

09.04.2007 määruse nr 3-3-1-8-07 p-s 13 on asutud seisukohale, et riigivara võõrandamisest kujune-

nud suhted ei ole käsitatavad lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate eraõiguslike suhetena.

8. Praegusel juhul on keskseks küsimuseks, kas RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 toodud enampakkumise

tulemuste kinnitamata jätmise alused kehtivad RMK valitsetava riigivara puhul ning kas viidatud

sätete loetelu on antud ammendavalt või on riigivara võõrandajal õigus jätta enampakkumise tulemu-

sed kinnitamata ka olukorras, kus enampakkumise menetluse läbiviimisel selgub võõrandatava vara

vajalikkus põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

9. Põhimääruse § 1 kohaselt on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev

riigitulun-dusasustus. RVS § 2 lg 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva

riigivara valitsemisel RVS-i, arvestades tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi. Praegusel juhul on

eriseaduseks MS. RMK-le kohalduvad seega riigivara võõrandamisel MS ja RVS sätted.

10. Kohus nõustub kaebajaga, et enne enampakkumise läbiviimist tuleb riigivara võõrandajal välja

selgitada vara vajalikkus, kuid välistada ei saa, et enampakkumise läbiviimisel selguvad asjaolud,

mille tõttu ei ole vara võõrandamine võimalik või selle võõrandamine tooks õigusaktides sätestatud

ülesannete täitmiseks kaasa ebamõistlikud tagajärjed. RMK vara võõrandamise menetluse saab ting-

likult jagada viide etappi: 1) omavajaduse väljaselgitamine; 2) vara võõrandamise kooskõlastamine

riigivara valitsejaga ja teiste isikute huvi tuvastamine; 3) enampakkumismenetluse läbiviimine; 4)

enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine; 5) lepingu sõlmimine. RMK algatas

Metskonna kinnistu võõrandamise menetluse 31.10.2013, kui RMK kinnisvaraosakonna Lõuna piir-

9(12)

kond taotles kinnistu võõrandamist (tlk 85, sh pöördel) ning 15.04.2014 tegi RMK otsuse vara võõ-

randamiseks (tlk 75-76 pöördel). Vastavalt enampakkumise kuulutusele (tlk 20-24 pöördel) tuli

pak-kumused esitada 19.05.2014. Seega võttis protsess aega ca 6,5 kuud, mis on piisavalt pikk aeg, et

võiksid ilmneda uued asjaolud, mis välistavad vara võõrandamise. Kohtu hinnangul on vara võõran-

dajal kuni enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmiseni õigus vara võõrandamist

välistavate asjaolude ilmnemisel loobuda vara võõrandamisest, kuna MS või RVS ei sätesta kohustust

vara igal juhul võõrandada ega anna ka ühelegi isikule subjektiivset õigust nõuda endale riigivara

võõrandamist.

11. Iseenesest on õige, et RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 toodud loetelu enampakkumise tulemuste kinnita-

mata jätmiseks on ammendav. Kuid viidatud säte ei ole kohaldatav olukorras, kus vara võõrandamise

otsus ise tunnistatakse menetluse ajal kehtetuks. Analüüsides RVS §-s 69 sätestatud enampakkumise

tulemuste kinnitamata jätmise tagajärgi ning RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 toodud enampakkumise tulemuste

kinnitamata jätmise aluseid, nähtub üheselt, et tegemist on pigem enampakkumise menetlusest tule-

nevate asjaoludega. RVS § 69 kohaselt järgneb enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisele ot-

sustamine, kas korraldada uus enampakkumine, lükata enampakkumine edasi või loobuda uuest

enampakkumisest. Seega ei ole enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise tagajärjeks vara võõ-

randamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Praegusel juhul on aga tegemist justnimelt sellise olukor-

raga, kus riigivara võõrandaja otsustas tunnistada kehtetuks Metskonna kinnistu võõrandamise ot-

suse. See nähtub ka 22.05.2014 otsusest.

12. MS § 1 lg 2 sätestab, et MS-ga sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid. Prae-

gusel juhul kohaldub MS alusel läbiviidavale menetlusele seega ka HMS. See seadus ei välista enam-

pakkumise kehtetuks tunnistamist alusel, et enampakkumisele pandud vara on vajalik vara võõran-

dajale põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks. HMS § 64 sätestab haldusakti kehtetuks tun-

nistamise lubatavuse. Nii nagu MS, RVS ja põhimäärus ei kohusta RMK-d vara võõrandama, nii ei

keela viidatud õigusaktid ka riigivara võõrandamise otsust kehtetuks tunnistada uute asjaolude ilm-

nemisel, sh kui ilmneb vara vajalikkus riigivara valitsejale või volitatud isikule. Vastupidine tõlgendus

looks olukorra, kus vara võõrandamise enampakkumise menetluse kestel ilmnenud vara vajalikkus

tooks riigile kaasa ebamõistliku kohustuse vara võõrandamiseks ning kohustuse sama vara taga-

siostmiseks või samasse piirkonda uue ehitise püstitamiseks. See ei oleks mõistlik ega kooskõlas rii-

givara võõrandamise üldiste põhimõtetega ning eesmärkidega, mille kohaselt võib riigile kuuluvat

vara võõrandada üksnes siis, kui see vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutusele

riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil (RVS § 29, põhimääruse § 24 lg 3, MS § 59 lg

1). Ka RVS § 8 lg 4 sätestab, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara

valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib nendest toimingutest

või tehingutest saada. Seega kui riigivara võõrandajal ilmneb vajadus tunnistada riigivara võõranda-

mise otsus kehtetuks põhjusel, et vastasel juhul osutuks riigivara võõrandamine vastuolus olevaks

õigusaktide nõuetega, ei saa riigivara võõrandaja ka vastavas osas enampakkumise tulemusi kinnitada

ning koos vara võõrandamise otsuse kehtetuks tunnistamisega tuleb sellest järelduvalt ka enampak-

kumise tulemused kinnitamata jätta.

13. Kohtule esitatud kirjaliku enampakkumise protokolli nr 9-47.1/7 (tlk 15-16; edaspidi protokoll)

punktist 5.6 nähtub, et Metskonna kinnistule esitasid pakkumused 2 isikut ning parima pakkumuse

esitas kaebaja. Kohtu hinnangul ei ole enampakkumise protokoll samastatav põhimääruse § 26 lg-s 4

sätestatud enampakkumise tulemuste kinnitamisega. Protokolli eesmärgiks on fikseerida esitatud

pakkumused (põhimääruse § 28 lg 4), kuid nende kinnitamine toimub eraldi (põhimääruse § 28 lg 4).

Enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab MS § 60 sätestatud otsustaja.

Põhimääruse § 26 lg 4 sätestab, et enampakkumise võitjale saadetakse teade enampakkumise tule-

muste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest viivitamata pärast asjaomase otsuse tegemist. Seega on

10(12)

juba põhimääruses ette nähtud, et isegi kui enampakkumisel on võitja, siis on otsustajal õigus kinni-

tada enampakkumise tulemused või jätta need kinnitamata.

Otsuse motiveerimine

14. Kohus ei nõustu kaebajaga, et 22.05.2014 otsus on põhjendamata ning üheselt mittemõistetav.

Kaebusest ei nähtu, millele tuginedes kaebaja leiab, et 22.05.2014 otsus ei ole üheselt mõistetav.

Otsusest nähtub selle andmise alus ning otsuse resolutsioon on selge ning kohtu hinnangul üheselt

arusaadav. Asjaolu, et selles ei ole viidatud RMK loodushoiuosakonna juhataja 19.05.2014 kirjale

(tlk 115) või RMK juhatuse liikme 20.05.2014 kirjale (tlk 117), ei ole määrav, kuivõrd viidatud kir-

jaga on arvestatud sisuliselt. Kohtu hinnangul on vastustaja 22.05.2014 otsuses enampakkumise tu-

lemuste kinnitamata jätmise asjaoludele viidanud (pärast enampakkumise toimumist on selgunud

enampakkumisel olnud kinnisvara vajalikkus RMK põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks – loo-

dushoiu- ja metsamajandusvaldkonna töökohtade loomiseks ning matjaraja tugipunktina). Asjaolu, et

kaebaja ei nõustu 22.05.2014 otsuses toodud põhjendustega, ei anna veel alust väita, et otsus on

põhjendamata.

15. HMS § 4 lg 2 kohustab kaalutlusõiguse teostamisel arvestama oluliste asjaolude kõrval ka ül-

diste põhimõtetega ja kaaluma põhjendatud huve. Kohus nõustub vastustajaga, et kui

enampakkumis-menetluses selgub vara vajalikkus riigivara valitsejale või volitatud asutusele, on

kaalutlusõiguse ulatus viidud pea nullini ning sellisel juhul ei saa hinnata enampakkumisel osalenud

isiku huvi vara omandamiseks olulisemaks riigivara omaniku vajadusest kasutada seda vara

õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.

16. Metskonna kinnistu osas enampakkumismenetluse tulemuste kinnitamata jätmisel ei ole

vastus-taja rikkunud õiguspärase ootuse või õiguskindluse põhimõtet. Kohus nõustub, et

enampakkumisme-netluse alustamisel on riigivara võõrandajal kohustus välja selgitada vara

vajalikkus ning enampak-kumismenetluses osalevatel isikutel on ootus, et parima pakkumuse

esitamine annab neile võimaluse riigivara omandamiseks, kuid see ei ole absoluutne. Pakkujal ei saa

tekkida usaldust, et riik müüb talle vara, mis tegelikult osutub riigile vajalikuks. Riigivara

võõrandamisel on nii MS, põhimääruse kui ka RVS eesmärgiks riigi varaliste huvide kaitse, mitte

vara omandaja huvide kaitse. Arvestades RVS §-i 8 ning eriti selle lõikeid 1, 3 ja 4 ei saa RMK

valduses oleva riigivara võõrandamist puudutavaid sätteid tõlgendada selliselt, et seadusandja sooviks

on õigustada enampakkumisel osalenud isikuid riigivara nõudmiseks juhul, kui vara võõrandamine

neile on vastuolus avalike huvidega.

17. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et 22.05.2014 otsus on tühine HMS § 63 lg 2 p 2 alusel.

Praegusel juhul ei olnud 22.05.2014 otsus suunatud üksnes kaebajale, mistõttu ei olnud 22.05.2014

otsuses kaebaja märkimine adressaadina võimalik.

18. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et Metskonna kinnistu enampakkumise tulemuste kin-

nitamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et parimat pakkumist ei teinud Metskonna kinnistut üürile-

pingu alusel kasutav RMK töötaja. Samuti ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud vastustaja

väide, et kaebaja osales enampakkumises kolmanda isiku huvides. RMK kinnisvaraosakonna juhataja

01.07.2014 käskkirjast nr 1-5/164 (tlk 118-120) nähtub, et Kabala kontor võeti kontorina kasutusse

ning seal on koostöös Rassi külaseltsiga avatud näitus metsa majandamisel kasutatavatest töövahen-

ditest (tlk 171-174). MS ei näe ette, et RMK saaks Metskonna kinnistut võõrandada muul viisil kui

enampakkumise korraldamine (MS § 61 lg 1), mistõttu kinnistu võõrandamiseks korraldataval enam-

pakkumisel on võimalik osaleda ka teistel isikutel ning RMK töötajatel või kinnistut üürilepingu alusel

kasutaval isikul ei ole kehtiva õiguse kohaselt eelisseisundit.

19. Neil kaalutlustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebajal võib olla alust eraldi menetluses

nõuda pakkumise tegemisega seoses kasututeks osutunud kulutuste hüvitamist.

11(12)

20. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. RMK ei ole

taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

12(12)