3-13-745/97 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-745 Haldusasi J.A.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — J.A. Vastustaja — Tallinna linn, esindaja Karin Laugas Kolmas isik –KÜ Kuhlbarsi 6/Pärna 1 (registrikood 80043905), volitatud esindaja advokaat Kalju Hanni Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta J.A.i kaebus rahuldamata.

2. Mõista J.A.ilt KÜ Kuhlbarsi 6/Pärna 1 kasuks välja menetluskulud 836 eurot.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 24.10.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Asjas on vaidlustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 22.02.2013 väljastatud ehitusluba nr 61573 Tallinnas F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 asuva hoone laiendamiseks.

1.1. Korteriühistu Kuhlbarsi 6/Pärna 1 (KÜ) 13.10.2011 üldkoosoleku otsuse p-ga 2 (I kd, tl 18–19) kiideti heaks juhatuse näidistegevusplaan hoone katuse ja fassaadi remondi rahastamiseks katusekorterite arenduse kaudu, paluti arendajal paari nädala jooksul esitada lepingu projekti mustand ning KÜ liikmetel paluti esitada oma kirjalik seisukoht pööningukorruse väljaehitamise kohta eluruumideks. Otsused võeti vastu 18 poolthäälega ja ühe vastuhäälega, erapooletuid ei olnud.

F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 asuva korteri nr xx omanik J.A. teatas 23.11.2011 teatega TLPA-le KÜ juhatuse poolt toime pandud esindusõiguse (volituste) võltsimisest KÜ üldkoosolekul, samuti, et KÜ Kuhlbarsi 6/Pärna 1 ei ole eskiisprojekti ametile esitades täitnud seadusest tulenevaid nõudeid kortermaja pööningukorruse väljaehitamise negatiivse mõju välistamiseks korteriomanikele; teostamata on ekspertiis, mis kontrolliks pööningu põranda kandevõimet eluruumi põrandana (ehitisloa menetluse toimikus). TLPA vastas J.A.ile 23.12.2011 kirjaga nr 4-3/1857 (I kd, tl 53), et ehitusloa taotlust ja ehitusprojekti pole TLPA- le esitatud. Katusekorruse väljaehitamise eskiis on esitatud projekteerimistingimuste taotluse juurde. Kaebaja vastuväitele lubati vastata, kui kõnealuse ehitusloa väljastamine või sellest keeldumine on otsustatud.

1.2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 02.01.2012 projekteerimistingimused PT 146510

F. Kuhlbarsi tn 6//J. Pärna tn 1 hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamise projekti koostamiseks ja vormistamiseks (I kd, tl 16).

1.3. J.A. esitas TLPA-le 08.10.2012 Arhitektuuribüroo M. Laikask UÜ poolt koostatud korterelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojektile arvamused ja vastuväited (I kd, tl 27–29). TLPA teatas 08.11.2012 kirjaga nr 4-3/1239–5 (I kd, tl 54), et vastab kaebaja poolt esitatud avaldustele pärast projektide ja täiendavalt küsitud seisukohtade saamist ning F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 elamu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks ehitusloa väljastamist või väljastamisest keeldumist. 03.12.2012 esitas kaebaja TLPA- le ehitusprojekti suhtes täiendava arvamuse ja vastuväited ehitusprojektile ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ koostatud maja kandevõime ekspertiisi kohta (I kd, tl 30-33). 15.02.2013 saatis TLPA kaebajale e-kirjaga teate, et kaebaja 03.12.2012 saadetud päringut ei käsitleta selgitustaotlusena ning kaebajale vastatakse pärast ehitusloa väljastamist või väljastamisest keeldumist (I kd, tl 51).

1.4. TLPA väljastas 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 ehitise laiendamiseks vastavalt korterelamu rekonstrueerimise-laiendamise ehitusprojektile 07-12-ML (I kd, tl 89).

1.5. TLPA teavitas kaebajat 08.03.2013 kirjaga nr 4-3/12/1856-6 ehitusloa nr 61573 väljastamisest 22.02.2013 (I kd, tl 12-13).

2. J.A. esitas 08.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 3–11), millega taotleb TLPA 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 tühistamist (I kd, tl 120).

3. Halduskohus rahuldas 19.04.2013 määrusega (I kd, tl 93–100) J.A.i esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ehitusloa täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

4. Kohus võttis kaebuse 11.10.2013 määrusega menetlusse (I kd tl 126-129). 27.02.2014 kohtumäärusega (I kd tl 159-161) luges kohus kaebuse tähtaegselt esitatuks ja jättis rahuldamata kolmanda isiku taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.

08.04.2014 kohtumäärusega (I kd tl 176) määras kohus asja kirjalikku menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 08.05.2014. Kaebaja esitas 08.05.2014 (I kd tl 185-191) täiendavad tõendid ning taotluse täiendavate tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 09.06.2014, kuna kaebaja sai kohtu 08.04.2014 määruse kätte 08.05.2014 ja kaebajal on käsil ekspertiisi korraldamine Tallinnas F. Kuhlbarsi 6 / J. Pärna 1 korterelamu J. Pärna tänava poolsele osale (hoone vajumine, kandekonstruktsioonide deformatsioon). 09.05.2014 kohtumäärusega (I kd tl 197-198) andis kohus menetlusosalistele uue tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 09.06.2014. Kaebaja esitas 09.06.2014 kohtule täiendavad arvamused ja tõendid (II kd tl 7-28) ja vastuse täienduse (II kd tl 20) koos lisadega (II kd tl 23, 29-40). Kolmas isik esitas 04.06.2014 kohtule taotluse võtta haldusasja juurde Kuhlbarsi 6/Pärna 1 raamatupidamisest pärinev õiend aastate 1945 ja 1946 bilansi kohta (I kd tl 226- 228) ja 11.06.2014 esitas kolmas isik kohtule seisukoha kaebaja 09.06.2014 esitatud seisukoha ja A.Partsi Inseneribüroo 06.06.2014 ekspertiisi-eelse ülevaatuse kohta. 05.06.2014 esitas vastustaja seisukoha kaebaja 08.05.2014 esitatud täiendavate seisukohtade ja uute tõendite kohta ja kolmanda isiku tõendite kohta (II kd tl 2). 18.06.2014 kohtumäärusega (II kd tl 62-63) kohustas kohus vastustajat ja andis kolmandale isikule võimaluse esitada kohtule seisukoht kaebaja 09.06.2014 esitatud täiendavate seisukohtade ja tõendite taotluse kohta hiljemalt 11.08.2014. Vastustaja esitas oma seisukoha kohtule 08.07.2014 (II kd tl 71-72).

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja on seisukohal, et TLPA poolt ehitusloa nr 61573 väljastamine ei ole põhjendatud ega õiguspärane, esinevad olulised kaalutlusvead ja kaebaja õigusi on oluliselt rikutud. TLPA on ehitusloa väljastamisel rikkunud haldusmenetluse seadust (HMS) ja muid õigusakte. Kaebaja on esitanud järgmised väited.

5.1. Kaebajale kuulub korteriomand F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 asuva 4-korruselise pööningukorrusega korterelamu 4. korrusel (korter nr xx), mille ta omandas 2006. aastal. Korteri omandas ta hoone arhitektuurilise lahenduse (tegemist on miljööalal paikneva väga väärtuslikuks hinnatud hoonega), selle algsena säilinud interjööri ja korteri paiknemise tõttu vaiksel, kõige ülemisel, korrusel.

5.2. KÜ 13.10.2011 üldkoosoleku otsus võeti vastu 18 poolthäälega ja ühe vastuhäälega, erapooletuid ei olnud. 13.10.2011 toimunud KÜ üldkoosolekul viibis kahekümne neljast KÜ liikmest isiklikult kohal kaheksa, seega alla poole liikmetest. Lisaks märkis end korteri nr 1 omanikuks (KÜ liikmeks) juhatuse liige Katrin Tasamäe, kes on end märkinud veel täiendavalt kaheksa KÜ liikme, s.h kaebaja esindajaks. Koosolekut juhatas K. Tasamäe ja protokollis P. I. Kaebajal ei olnud võimalik 13.10.2011 toimunud üldkoosolekul osaleda. Kaebaja sai koosoleku protokollist ja esindusõiguste esitamisest eelkirjeldatud viisil teada hiljem. Kaebaja teavitas KÜ juhatuse poolt toime pandud volituse võltsimisest TLPA-d ning TLPA vastas kaebajale 23.12.2011 kirjaga nr 4-3/1857.

13.10.2011 üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜ põhikirja järgi saab KÜ liikme hääleõiguslikuks esindajaks üldkoosolekul olla vaid KÜ liige, kellel on kirjalik volitus. Samas on KÜ liikmeskond piiratud F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 elamu korteriomanikega. Sama tuleneb ka korteriühistu seadusest (KÜS). K.Tasamäe ei olnud 13.10.2011 KÜ liige. Kaebaja ei ole K. Tasamäele volitust andnud. Kaebaja juhtis nimetatud asjaoludele TLPA tähelepanu ehitusloa väljastamise menetlusest teada saades. Kaebaja leiab, et kuna K. Tasamäel puudus õigus kokku üheksa KÜ liikme esindamiseks, ning kuna KÜ põhikirjast lähtuvalt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole KÜ liikmetest või nende esindajatest, ei olnud 13.10.2011 toimunud KÜ üldkoosolek otsustusvõimeline. Omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise selged piirid sätestab antud juhul KÜS, ning selle alusel KÜ põhikiri ja korteriomandiseadus. KÜ tegevuse õiguslike regulatsioonide, sealhulgas KÜ juhtimise õiguspärasuse mõte on ennetada võimalusi, et KÜ liikmete subjektiivseid õigusi rikutakse enam, kui see on hädavajalik KÜ kõikide liikmete huvides. Korteriühistuseadusega on reguleeritud, mil viisil saab omandi valdamisele, kasutamisele ning käsutamisele KÜ liikmete enamuse huvides piiranguid seada.

5.3. Kaebajat ei teavitatud planeerimistingimuste väljastamisest ning neist teadasaamise ajaks oli haldusakti vaidlustamise tähtaeg möödunud. Saades pärast ehitusloa menetluse alustamist teada ka eelnevast projekteerimistingimuste väljastamisest, palus kaebaja Tallinna Halduskohtul tuvastada ehitusloa väljastamise menetluse õigusvastasus. Kaebajale teadaolevalt ei ole kõnealuses menetluses arengut toimunud.

Planeerimistingimuste väljastamine ja ehitusloa menetluse alustamine pärast kaebajapoolset teavitust KÜ üldkoosoleku otsuse võltsimisest, rikub kaebaja õigust olla kindel kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasuses, sealhulgas õigusnormidest kinnipidamises. Kaebaja hinnangul peaks kirjeldatud menetlusviga tooma kaasa kogu edasise menetluse ja ka selle alusel antud haldusaktide õigusvastasuse ja tühistamise.

5.4. Asjas läbi viidud ekspertiis ei ole teostatud nõuetekohaselt ning on vastuolus ehitusseadusega ning majandusja kommunikatsiooniministri 26.02.2102 määrusega nr 15 „Ehitise ekspertiisi tegemise kord“. Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt 23.10.2012 koostatud ekspertiisiakti kohaselt 12.10.2012 läbi viidud toimingud ning esitatud akt ei vasta eelnimetatud määruse nõuetele, hinnang on antud ebatäielike alusmaterjalide alusel ning lähtub eeldusest, et hoone konstruktsioonid on ideaalseisundis. Ekspertiisi tegija on kaebaja hinnangul korranud ehitusprojekti koostaja olulisi vigu, jättes originaaldokumentide abil tuvastamata hoone ehitamisel kasutatud tegelikud materjalid, mille tõttu ei ole võimalik anda adekvaatset hinnangut hoone kandevõimele. Lisaks ei ole ekspert kõiki kandekonstruktsioone esitatud hinnangute tõendamiseks piisavalt uurinud. Hinnangute andmisel ei ole kasutatud ehitise originaaldokumente, vaatlust ei ole teostatud nõuetekohaselt ega piisava hoolsusega aktis esitatud järelduste tegemiseks.

5.5. F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 hoone asub kvartalis, milles asunud hooned said teises maailmasõjas, eeskätt 1944. aasta märtsipommitamises tugevasti kannatada ning seetõttu on elanike elu, tervise ning omandi säilimise huvides vajalik hinnata, kas hoone kõik kandekonstruktsioonid (eelkõige lagedeks ning põrandateks olevad betoonplaadid ja talastik) ehitustegevust taluvad. Kaebaja ning teised 4. korruse korterite omanikud on defektsete konstruktsioonide puhul ehitustegevusest pööningul enim ohustatud. Hoone välismüürides on silmaga nähtavad ulatuslikud praod, mis võivad olla seotud sõjaaegsete kahjustustega, kuid nende olemust ega põhjuseid ekspert ei analüüsinud. Täielikult purustatud, raskeid ja keskmisi vigastusi saanud hoonete vahel asunud F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 hoone ei saanud jääda vigastamata ning vigastused ei ole välistatud vaatamata vastavate tõendite puudumisele. Hoone tehnilist seisu hinnates tuleb neil asjaoludel arvestada eeldusega, et hoone on vähemalt lööklaine tõttu kannatada saanud. Hoone tehnilise seisundi, s.o pööningukorruse betoonist põrandaplaatide ja raudtalade ning raudbetoonist kandepostide olukorra, hindamist tuleb pidada praegusel juhul ebapiisavaks.

Plaanitava ehitustegevuse käigus pööningukorrusel rakendub neljanda korruse korterite laeks olevatele pööningupõranda betoonpaneelidele vahetu koormus täies ulatuses, sest ehitustegevuse käigus eemaldatakse sealt praegune taladele toetuv laudis, samas toimub ehitusmaterjalide ning ehitustehnika ladustamine ja liigutamine jne. Kui betoonpaneelid on defektsed, on nende purunemise tõenäosus sel juhul väga suur. Defektsed paneelid võivad seni säilinud olla põhjusel, et neile on olemasoleva laudise tõttu rakendunud vaid vähene koormus (pööning ei ole kasutuses). Kaebajal puudub eeltoodut arvestades kindlus, kas ja kuivõrd tema antud hoones asuv vara (sealhulgas hetkel kõige ülemisel korrusel olev korteriomand) ehitustegevuse alates säilib. See ei võimalda teha otsuseid investeerimiseks (remont ja hooldus) ning edaspidiseks püsivaks kasutamiseks (tööde käigus tekkiv kahju ja selle ulatus).

5.6. Kaebaja talumiskohustuse piirid oleksid ehitusloa realiseerimisel oluliselt ületatud. Lisaks on ehitustegevusel oluline ja reaalne mõju kaebaja muudele huvidele — ehitustegevuse tulemusena väheneb kaebajale kuuluva kinnisvara väärtus ja on oluliselt häiritud tema igapäevane elu (see on tingitud nii ehitustegevusest kui ka edaspidi kaebaja korteri peal paikneva korteri mürafoonist, samuti tekib ülakorruselt lähtuv vee-, kanalisatsioonijm avariide risk).

5.7. Ehitustegevus pööningukorrusel kaebajale teadaoleva sisuga ehitusprojektile antud ehitusloa alusel ning seetõttu ka ehitusloa väljastamine rikub eelnevast tulenevalt kaebaja subjektiivseid õigusi, piirates kaebaja õigust talle kuuluvat korteriomandit ja mõttelist osa KÜ liikmete omandist vallata, kasutada ja käsutada ning võib kujutada ohtu nii kaebaja kui teiste elanike elule ja tervisele.

5.8. Haldusmenetluses on tehtud olulisi kaalutlusvigu, rikutud on kaebaja õigusi ning kõnealune haldusakt ei ole piisavalt põhjendatud. TLPA ei esitanud kaebajale ehitusloa väljastamise otsust. TLPA viide 08.03.2013 kirjas, et ehitusloa andmetega on võimalik tutvuda ehitisregistri veebilehel on HMS nõuete tagamise seisukohast sisutühi, sest viidatud lehel puuduvad sisulised andmed ehitusloa väljastamise otsuse ja ehitusprojekti kohta, millele ehitusluba väljastati. TLPA 08.03.2013 kiri on vastuolus HMS-ga, kuna ei võimalda kaebajal teada saada, kuidas ta siiski nimetatud materjalidega sisuliselt saab tutvuda. Kaebajalt on võetud võimalus teada, millise sisuga ehitusprojektile ehitusluba lõpuks väljastati. Kaebaja pöördus TLPA poole sooviga lõpliku ehitusprojektiga tutvuda, kuid seda keelduti talle elektrooniliselt väljastamast. Kogu projekti paberkandjale kopeerimise tasu ei olnud kaebaja nõus maksma, kuid TLPA-s kohapeal projektiga tutvumise võimalust talle ka seepeale ei pakutud. Samuti jäeti selgitamata, miks vähemalt projekti seletuskirja talle elektrooniliselt ei edastata.

5.9. Eeldusel, et lõplikku ehitusprojekti on kaebaja täiendava arvamuse ja vastuväidete alusel tehtud veel muudatusi, on ehitusprojekt võrreldes sellega, millega võimaldati tutvuda kõikidel kinnistu omanikel, niivõrd muutunud, et seda tulnuks projekteerimistingimuste järgimiseks kaasomanikele uuesti tutvustada. TLPA on kaebaja vastava märkuse tähelepanuta jätnud.

5.10. Kaebaja valduses on KÜ juhatuse liikme Alar Niguli originaalallkirjaga kinnitus selle kohta, et hoone pööningukorruse väljaehitamise ja elamu renoveerimise ehitusprojekti ei ole kunagi tellitud. Kaebajale on arusaamatu, millisel alusel sel juhul ehitusloa väljastamise menetlust TLPA-s alustati ning kellele ehitusluba väljastati. Ehitisregistri kohaselt taotles ehitusluba KÜ esimees K. Tasamäe. Kaebaja eeldab, et ehitusluba ka väljastati K. Tasamäele.

5.11. K. Tasamäele on teada, et osa korteriomanikest ei ole ehitusprojekti realiseerimisega nõus ning KÜ ei ole hoone omanik. Seetõttu puudub antud ehitusloa alusel õigus ehitamiseks. Hoone kaasomandis olevad osad ei ole jaotatud reaal-, vaid mõttelisteks osadeks, mistõttu ei ole ehitustegevuse alustamine õiguspärane ka osal kaasomandis olevast pinnast.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja Tallinna linn palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

6.1. Kõik korteriomanikud olid kaasatud ehitusloa menetlusse. Üksnes kaebaja esitas ehitusprojekti kohta arvamuse ja vastuväited. Ehitusloa menetluse toimikust nähtuvalt on korteriomanike enamus ehitusprojekti kooskõlastanud ja ehitusloa taotluse esitamisega nõustunud.

6.2. Parandatud projektiga esitati korterelamu kandekonstruktsioonide olukorra ekspertiis (Ehitusekspertiisibüroo OÜ 23.10.2012 töö nr 12-482). Projekteerija on täiendanud ja parandanud projekti konstruktiivset ja graafilist osa vastavalt kandekonstruktsioonide ekspertiisile ning projekti kohta tehtud märkustele. Ehitusloa menetluses esitatud vastuväiteid arutati TLPA ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis 12.12.2012. Amet on seisukohal, et puudub alus kahelda eksperdi hinnangus ja hinnangu tingimustele vastava ehitusprojekti alusel nõuetekohane ehitamine ei tekita ohtu inimese elule, tervisele või varale ega keskkonnale. Ehitusprojekti lõplik lahendus on heaks kiidetud Päästeameti Põhja päästekeskuse poolt.

6.3. TLPA on kaalunud ehitusloa andmisel erinevate isikute huvisid ja kõiki asjaolusid, analüüsides ja hinnates menetluse käigus esitatud dokumente, menetlusosaliste seisukohti ja huve, ning leiab, et puudusid alused ehitusloa väljastamisest keeldumiseks.

6.4. Kaebaja seisukoht hoone halvast tehnilisest seisukorrast on oletuslik ja tõendamata. Kaebaja hinnangul ei saanud maja jääda teises maailmasõjas vigastamata, kuna asub täielikult purustatud piirkonnas, raskeid ja keskmisi vigastusi saanud hoonete vahel. Ekspertiisi kohaselt hoones ehitustegevuseks takistusi ei ole. Pigem on kaebaja ehitusloa väljastamise vastu, kuna ei soovi enda korteri kohal hoone väljaehitamist, mis võib tulevikus tema rahu häirida. Kaebaja ei saa ehitusluba vaidlustades kaitsta oma õigust, mille kohaselt ta ostis teadlikult korteri kõrgeimale korrusele. Ehitusloa alusel ehitamine ei tohi rikkuda kolmandate isikute õigusi ja ehitustegevus peab toimuma ehitusseaduse nõuete ning hea ehitustava järgi.

6.5. Ehitusloa tühistamise taotluse rahuldamine rikuks ebaproportsionaalselt korteriühistu liikmete huve. Kohtupraktika (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-06) on pidanud ehitusloa kehtetuks tunnistamist äärmiselt rangeks abinõuks, mida kohaldada vaid domineeriva avaliku huvi korral. Praegusel juhul sellist avalikku huvi ei ilmne. Hoone kaasomanike huvides on ehitustööde võimalikult kiire teostamine. Ehitustegevuse käigus uue katuse ja küttesüsteemi rajamine toimub kaudselt ka kaebaja enda huvides.

6.6. KÜ 13.10.2011 üldkoosoleku otsus on jõustunud ja kehtiv ning selle vaidlustamise võimalused minetatud (määrus tsiviilasjas nr 2-11-57494). Projekteerimistingimuste vaidlustamiseks puudus kaebajal aga kaebeõigus nagu nähtub jõustunud määrusest haldusasjas nr 3-12-2528.

7. Vastuseks kaebaja poolt täiendavalt esitatud tõenditele ja arvamusele (I kd, tl 185-189) märgib vastustaja, et esitatud tõendid ei käsitle vaidlusalust hoonet ega kinnita sellele tekkinud kahjustusi.

Vastustajat seisukohas kaebaja 09.06.2014 esitatud täiendavate seisukohtade ja tõendite kohta jääb vastustaja oma seniste seisukohtade juurde ja peab kaebust jätkuvalt perspektiivituks (II kd, tl 71–72). Vastustaja leiab, et 09.06.2014 esitatud täiendav tõend ei ole eksperthinnang, vaid käsitleb ekspertiisi-eelset ülevaatust, mille käigus sedastatakse vajalikud tegevused ja arvutused. Esitatud tõend kui asjasse puutumatu tuleb jätta asja juurde võtmata. Samuti tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus tema käsitlemiseks eriteadmistega isikuna. Kaebaja diplom filosoofiateaduskonna ajaloo bakalaureuse õppekava läbimise kohta ei näita ehitusalaste teadmiste olemasolu. Ka kaebaja ajalooalased teadmised ja materjalid ei ole kaasa aidanud kohtuasja lahendamisele.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

8. Kolmas isik KÜ Kuhlbarsi 6/Pärna 1 palub jätta kaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud, sh kolmanda isiku kulud õigusabile täies ulatuses kaebaja kanda, esitades järgmised põhjendused.

8.1. KÜ üldkoosoleku 13.10.2011 otsus on jõustunud vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 1, mille kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kaebaja on minetanud õiguse üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Tsiviilasjas nr 2-11-57494 tagastas kohus J.A.i hagi menetluslike puuduste tõttu.

8.2. Põhjendamatud on kaebaja väited seoses projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õigusvastasusega. Haldusasjas nr 3-12-2528 on jõustunud kohtumäärus, mille kohaselt tagastati kaebus projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse alustamise õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS §

121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

8.3. Kaebaja etteheited ehitusloa väljastamise menetlusele on emotsionaalset laadi ning viited menetlusvigadele on üldised. Hoonele menetluse käigus tehtud ekspertiisi tulemused ei kinnita kaebaja kahtlusi pööningukorruse väljaehitamisega kaasnevatest ohtudest. Ekspertiisitulemustega mittenõustumisel on kaebajal olnud võimalus tellida omal valikul ekspertiis sõltumatult eksperdilt. Menetluses on saadud vajalikud kooskõlastused pädevatelt asutustelt ning täiel määral on realiseerunud kaebaja õigus olla ära kuulatud.

9. Seonduvalt kaebaja poolt täiendavalt 09.06.2014 esitatud tõenditega leiab kolmas isik (II kd, tl 48), et A. Partsi Inseneribüroo OÜ arvamus ei ole kohane ega asjassepuutuv tõend. Nn ekspertiisi-eelne ülevaatuse akt ei anna sisulist, olulist ega asjassepuutuvat infot. Kaebaja ei ole täitnud kohtule antud lubadust esitada hoone kohta ekspertiisiakt.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

11. Kaebusega taotletakse TLPA väljastatud 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 tühistamist. Ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba (v.a samas sättes loetletud erandite korral). EhS § 22 lg 1 p 2 järgi on ehitusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. EhS § 23 lg 1 ls-st 1 nähtuvalt väljastab ehitusloa kohalik omavalitsus (v.a samas sättes loetletud juhud).

Ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele (sh ehitusloa andmise menetlusele) kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi (EhS § 1 lg 3).

12. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile (v. a ehitusseaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise

korral), vältides ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele (EhS § 12 lg 1).

EhS § 23 lg 2 p 2 kohaselt tuleb ehitusloa taotlemisel esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud EhS §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud.

EhS § 24 lg 1 sätestab ehitusloa andmisest keeldumise alused. Ehitusloa väljastamisest keeldutakse muuhulgas kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele (p 1); ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid (p 2); ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele sätestatud nõudeid või sama seaduse §-s 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale (p 3); ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele (p 4) või ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid (p 6).

13. Kaebaja on järjekindlalt seisukohal, et ehitusloa andmise menetluses ei ole tuginetud usaldusväärsele ekspertiisitulemusele. Ehitamine ebapiisavale ekspertiisile tugineva ehitusprojekti alusel ohustab kaebaja hinnangul hoone elanike elu, tervist ja vara. Kaebaja veendumus tugineb asjaolul, et kõnealune hoone paikneb Tallinnas piirkonnas, mis sai teise maailmasõja ajal 1944. a märtsis tugevaid purustusi, sealhulgas said kahjustada selle hoone läheduses asunud hooned. Kaebaja arvates ei saa sellist taustinfot arvestades hoones pööningukorruse väljaehitamist lubada ilma põhjaliku ekspertiisita, mis kaebaja hinnangul käesolevas asjas aga puudub.

14. Riigikohus on 11.12.2013 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-46-13 (p 19) rõhutanud, et EhS § 24 lg 1 p 2 kohaselt peab pädev asutus ehitusloa väljastamisest keelduma, kui ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid. Ehitusloa väljaandmise aluseks olev ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks EhS §-le 3 (EhS § 18 lg 2 esimene lause). Seejuures tuleb ehitusprojekt koostada niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele (EhS § 18 lg 3 p 4). Sellisteks nõueteks on iseäranis nõuded ehitise ohutusele ja püsivusele. Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda (EhS § 3 lg 1, lg 4 esimene lause). Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning vastuvõetamatult suuri deformatsioone (EhS § 3 lg 4). Kolleegium on ka varasemas praktikas rõhutanud, et ehitusluba ei tohi hoone ümberehitamiseks anda, kui see tekitaks hoones varisemisohu (21. detsembri 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01, p 2).

Kohtupraktika kohaselt (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-46-13, p 20) tuleb ehituslikud võtted, millest sõltub konstruktsioonide kandevõime, enne nende rakendamist kajastada projektis ning järelevalveasutus peab need ehitusloaga heaks kiitma.

15. Kohtule on esitatud 23.10. 2012 „Korterelamu Fr. Kuhlbarsi tn 6/J. Pärna tn.1 kandekonstruktsioonide olemasoleva olukorra ekspertiis“, mille on koostanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ (I kd, tl 35–46). Ekspertiisi on tellinud KÜ Kuhlbarsi 6/Pärna 1. Ekspertiisi eesmärgiks oli välja selgitada hoone olemasolevate konstruktsioonide olukord ning kas hoone kandekonstruktsioonidel on piisav kandevõime pööningukorruse väljaehitamiseks. Ekspertiisi tulemusena antud hinnangu kohaselt on hoone kandevõime tagatud hoonele pööningukorruse väljaehitamisel. Akti p 4.1 kohaselt on kandeseinad massiivsed ja võimelised vastu võtma koormuseid ka pööningukorruse väljaehitamise korral. Välisseintel, keskmises pikikandeseinas ja postides ei ole märgata mingisuguseid pragusid. Neljanda korruse laekonstruktsioon suudab samuti vastu võtta koormused pööningukorruse väljaehitamise korral (p 4.2).

Hinnangus (p 5) on ette nähtud tegevused, mida tuleb projekteerimisel ja ehitamisel järgida (raske liivsoojustus pööningul eemaldada; pööningu põrandalauad paigaldada risti neljanda korruse I taladega; paigaldada uued katusekande sarikad; katusekonstruktsioonides näha ette tuulutuskanal).

16. Ehitusloa andmisel on järelevalveasutus alati kohustatud kontrollima ehitusnormide järgimist. Seega ei anna projekti koostamine arhitekti või ehitusinseneri poolt iseenesest veel garantiid, et ümberehitustööd on ohutud (viidatud lahendid haldusasjades nr 3-3-1-46-13 (p 21) ja nr 3-3-1-67-01 (p 4). Kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan ei või ehitusloa väljaandmise menetluses piirduda vaid dokumentide formaalse kontrolliga hoolimata sellest, et projekti on koostanud riiklikult tunnustatud arhitekt. Ehitusloa taotlemise kohustuse ja ehitusloa menetluse eesmärk on sisuline kontroll ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamise üle ning huvikonfliktide lahendamine (vt ka Riigikohtu 13.06.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03, p 18).

Vastustaja 08.03.2013 kirjas nr 4-3/12/1856-6 (I kd, tl 12–14) märgitakse, et projekteerija on täiendanud ja parandanud projekti konstruktiivset ja graafilist osa vastavalt kandekonstruktsioonide ekspertiisile ning projekti kohta tehtud märkustele. 12.12.2012 TLPA ehitusprojektide läbivaatamise komisjonis arutati ehitusloa väljastamise menetluse käigus esitatud vastuväiteid ning otsustati, et ametil puudub alus kahelda eksperdi hinnangus. Amet on seisukohal, et eksperthinnangu tingimustele vastava nõuetekohase ehitusprojekti alusel nõuetekohane ehitamine ei tekita ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Eelnevast nähtuvalt ei ole haldusorgan ehitusloa andmisel piirdunud formaalse heakskiiduga ehitusprojektile. Projekti on täiendatud, arvestades puudutatud isiku (kaebaja) märkusi ning ekspertiisitulemusi. Ehitusprojekti toimikus on TLPA-le adresseeritud kiri projekteerijalt (Arhitektuuribüroo

M. Laikask UÜ), milles kirjeldatakse vastuseks J.A.i vastuväidetele ekspertiisi alusel projektis tehtud täpsustusi. Samuti nähtub ehitusprojekti seletuskirjast, et ehitusprojektis on arvestatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiga (ehitusprojekti toimiku lk 38). Projektis muudatuste tegemist ei eita ka kaebaja. Seega puudub vaidlus selles, et menetluse käigus on parandusi tehtud. Kaebaja on aga vastuolulistel seisukohtadel paranduste ulatuse suhtes. Nii väidab ta kaebuses, et muudatused olid sedavõrd ulatuslikud, et neid tulnuks kaasomanikele uueks kooskõlastamiseks tutvustada (I kd, tl 10), teisalt on tema hinnangul tegemist hooletusvigade parandamisega, mitte põhimõtteliste puuduste kõrvaldamisega (I kd, tl

185 pöördel). Tulenevalt kaebaja vastuväidetest ja korduvatest arvamustest ehitusprojektile ja täpsustatud ehitusprojektile on TLPA korduvalt pikendanud ehitusloa taotluse läbivaatamise tähtaega (10.12.2012 kiri nr 4-3/1856-4, 04.10.2012 kiri nr 4-3/1565-; 01.08.2012 kiri nr 4-3/1239-1 –ehitusloa menetluse toimikus).

17. Kohus määras 08.04.2014 määrusega menetlusosalistele menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 08.05.2014. Kaebaja teatas oma 08.05.2014 avalduses kohtule (I kd 184–186), et sai kohtumääruse kätte alles 08.05.2014. Kaebaja märkis, et tal on käsil ekspertiisi korraldamine hoone J. Pärna poolse osale, milles ehitusloa väljastamisel ekspertiis on teostamata jäänud (hoone vajumine, kandekonstruktsioonide deformatsioon), mistõttu ta palus kohtult dokumentide esitamise tähtaega pikendada kuni 09.06.2014. Kohus määras 09.05.2014 määrusega (I kd 197-198) täiendavate menetlusdokumentide esitamise ajaks 09.06.2014.

Kaebaja ei ole 09.05.2014 kohtumääruses ette nähtud tähtajaks kohtule esitanud omapoolset ekspertiisiakti ega ka muid tõendeid, mis ehitusprojekti koostamisel teostatud ekspertiisi tulemused kummutaks. Kaebaja ei ole ka kogu kohtumenetluse aja jooksul esitanud kohtule taotlust vastava ekspertiisi määramiseks, kuigi kohus esialgse õiguskaitse määruses sellele võimalusele osundas (I kd tl 99).

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et eksperthinnanguks ei saa pidada kaebaja esitatud

A. Partsi Inseneribüroo OÜ poolt 06.06.2014 koostatud dokumenti „Korterelamu konstruktsioonide ekspertiisi-eelne ülevaatus aadress: Kuhlbarsi 6/Pärna 1, Tallinn“ (II kd, tl 13). Nimetatud dokumendist nähtuvalt on ülevaatuse põhjuseks ekspertiisitööde planeerimine hoone tehnilise seisundi hindamiseks ja võimaliku katusekorruse rajamiseks. Samuti määratletakse, milliseid mõõdistusi ja materjali määramist on vaja teha, milliseid andmeid soovitakse tellijalt ning milliste konstruktsioonide avamist uuring eeldab.

Kuigi nimetatud dokumendis mainitakse hoone hoovipoolses ja Pärna 3 poolses seinas olevaid pragusid, märgitakse samas, et ilma täiendavate mõõtmiste ja uuringuteta pole nende põhjust võimalik öelda. Ka ei ole A. Partsi Inseneribüroo OÜ poolt 06.06.2014 koostatud dokumendile lisatud fotosid, millest Kuhlbarsi 6/Pärna 1 hoone praod nähtuksid. Samuti ei ole võimalik määrata, mis põhjusel on keldrisse kogunenud vett. Viited pragudele ja vee kogunemisele ei muuda esitatud arvamust ekspertiisiaktiga võrdväärseks dokumendiks, mis võimaldaks juba korraldatud ekspertiisi tulemustel põhineva ehitusprojekti usaldusväärsuses kahelda.

Sealjuures Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisi teostamisel kohapeal tehtud fotolt nähtuvalt (ehitusprojekti toimik lk 79) Kuhlbarsi 6/Pärna 1 välisseintel ei ole pragusid näha, seintele on joonistunud traadi vari. Sama nähtub ka ehitusprojekti fotodelt (ehitusprojekti toimik lk 35,36, 39). Ehitusprojekti seletuskirjast ja selles olevatelt fotodelt nähtuvalt esinevad hoone Pärna tn poolsel fassaadil krohvikahjustused, mis tulenevad ilmselt sadevete ebaõigest või puudulikust ärajuhtimisest katuselt (ehitusprojekti toimik lk 36, 38).

18. Hoone väidetava seisukorraga seonduvalt on kaebaja esitanud kohtule korduvalt materjale, mis iseloomustavad küll kõnealuse hoone paiknemist ja piirkonna 1944. a sõjapurustusi (I kd, tl 48–50, tl 187– 191), kuid neist ei nähtu mõjutusi asjakohase korterelamu kandekonstruktsioonidele. Kaebaja esitatud Tallinna linna Jakobsoni, Kunderi–Reinvaldi–Pärna–Gonsiori tänavate kvartali 1941. a aerofotol (kättesaadav http://www.wwii-photos-maps.com/aerialmiscellaneous/slides/Tallin%2018-41.html) on kõnealuse hoone kohta märge „seisund teadmata“ (I kd, tl 49). Kaebaja poolt joonise kõrval esitatud pommikahjustuste kirjelduste (sh Pärna 1 hoone kohta) päritolu ja usaldusväärsus pole kindel. Kaebaja väitel on ta kaebuses loetletud ajalooallikate põhjal ise kõnealuse kvartali hoonete kahjustused kaardistanud. Kaebaja on ka ise kaebuses (I kd, tl 7) maininud, et hoone Kuhlbarsi 6/Pärna 1 kohta pole andmeid õnnestunud saada.

Naabruses asuvate hoonete seisukorda iseloomustav teave ei saa tõendada, et sarnaseid purustusi või mõjutusi oleks saanud ka korterelamu aadressil Fr. Kuhlbarsi tn 6/J. Pärna tn.1. Teave purustuste ja mõjutuste kohta, mida sai samas piirkonnas asuv „ehituslikult identne hoone“ (I kd, tl 185 pöördel, tl 190–191) ei tõenda kõnealusele hoonele väidetavate purustuste tekkimist ega lükka ümber ekspertiisitulemusi. Nagu vastustaja märgib (II kd, tl 2 pöördel), tuleb ka silmas pidada, et kõnealune hoone on pommitamise perioodist kasutuses olnud juba üle 70 aasta.

19. Ka kolmanda isiku esitatud Kuhlbarsi 6/Pärna 1 raamatupidamisandmetest pärinev õiend aastate 1945 ja 1946 bilansi kohta (I kd tl 226-228) ei tõenda kõnealuse hoone sõjajärgset seisukorda ega sellel kahjustuste esinemist või puudumist. Kolmas isik on soovinud tõendada, et korteriühistul ei olnud bilansi järgi neil aastatel kulutusi sõjapurustuste likvideerimisele. Selliste kulutuste olemasolu esitatud dokumendist küll tõepoolest ei nähtu, kuid samas ei välista kulutuste mittetegemine veel tõsikindlalt, et purustused ja remondivajadus võisid tegelikult eksisteerida. Nimetatud tõendi alusel puudub samas aga ka alus järeldada kahjustuste olemasolu.

20. EhS § 28 lg-s 1 sätestatakse ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused, mh on ehitusloa väljastajal õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (p 1) või ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid (p 3).

Eelnevast nähtuvalt ei ole asjas tõendatud, et ehitusloa andmisel oleks haldusorgan tuginenud ebapiisava ekspertiisi tulemusena koostatud ehitusprojektile, mille alusel toimuv ehitamine võiks endast kujutada ohtu korteriomaniku (kaebaja) elule, tervisele või varale. Menetluses pole kõnealuse hoone seisukorra kohta esitatud tõendeid, mis annaks alust kahelda ekspertiisitulemustes ja neil tuginevas ehitusprojektis. Samuti ei nähtu valeandmete esitamist ega muid EhS § 28 lg-s 1 sätestatud loa andmist välistavaid aluseid.

Ehitusloa tühistamise aluseks ei saa olla ka pelgalt hüpoteetiline seisukoht, et pööningukorruse väljaehitamisega ja seejärel kasutamisega kaasneb edaspidi müra ning oht vee-, kanalisatsioonijm avariide tekkimiseks. Kaebaja väited puudulikust ekspertiisist kandekonstruktsioonide seisundi väljaselgitamisel ega menetlusvigade kohta ei seondu nimetatud mõjudega. Kaebaja pole välja toonud, et tema nimetatud puudused ehitusloa menetluses võiksid põhjustada ehitamise, mille tulemusena kaebaja korterit ohustab täiendav müra ja avariioht. Kaebaja väited võimalikust mürast ja avariiohust on paljasõnalised ega tugine kaebaja esitatud ega asjas kogutud tõenditel.

21. EhS § 23 lg 11 kohaselt esitab ehitusloa taotluse maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Kaebaja väitel on ehitusloa taotlemise aluseks olnud KÜ üldkoosoleku otsus võltsitud. Kaebaja on KÜ üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks küll kohtusse pöördunud, kuid tema hagiavaldus tagastati tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3401 lg 2 alusel, kuna ta polnud kohtu määratud tähtpäevaks kõrvaldanud avalduse puudusi (14.12.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-57494; I kd, tl 148). Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja KÜ otsuse vaidlustamiseks rohkem kohtusse pöördunud. Kohtul puudub alus kahelda, et kõnealuses otsuses on väljendatud kaasomanike enamuse tahe ehitusloa taotlemiseks, et lahendada maja renoveerimise rahastamisprobleem. Ehitusloa menetluse materjalidest ei nähtu ülejäänud kaasomanike vastuseisu ehitusloa andmisele ja ehitamisele, sh etteheiteid KÜ otsusele. Ehitusloa menetluse toimikust nähtuvalt on kaasomanikud olnud menetlusse kaasatud, neil on olnud võimalus tutvuda ehitusprojektiga (ehitusloa menetluse toimik lk 7-8) ja esitada arvamusi ning vastuväiteid (TLPA 27.09.2012 teade nr 4-3/1239- ehitusprojekti toimikus). Vastuväiteid on esitanud vaid kaebaja.

22. Kaebaja väiteid menetluslike rikkumiste kohta, mis seisnesid ehitusloa kätte toimetamata jätmises ja soovitustes tutvuda ehitusloa andmetega ehitisregistris, on kohus arvesse võtnud kaebuse tähtaegseks lugemisel (27.02.2014 määrus, I kd, tl 159–161). Need ei mõjuta aga kohtu hinnangut haldusakti õiguspärasuse suhtes.

23. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust käsitleda teda menetluses eriteadmistega isikuna. Ehitusloa õiguspärasuse üle otsustamiseks on praeguses asjas määravad ehitusalased eriteadmised, mis võimaldavad hinnata ekspertiisi piisavust ehitusloa andmise aluseks oleva ehitusprojekti koostamisel. Kaebaja esitatud Tartu Ülikooli diplom filosoofiateaduskonna ajaloo bakalaureuse õppekava läbimise kohta (II kd, tl 16) ei võimalda teda pidada ehitualaseid teadmisi eeldavatele küsimustele vastamiseks eriteadmistega isikuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 tähenduses.

24. Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

25. Järgnevalt otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise.

25.1. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (I kd, tl 57). Kaebaja väitel on ta kandnud kulusid ekspertarvamusele (II kd, tl 8, 14 ja 15). Kohtule on esitatud dokument korterelamu konstruktsioonide ekspertiisi-eelse ülevaatuse kohta (II kd, tl 13), arve nr 13/2014 teenuse eest (II kd, tl 14) ja maksekorraldus selle eest 240 euro tasumise kohta (II kd, tl 15). Kuna kaebus praeguses asjas jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kaebaja kanda. Seega ei ole menetluskulude jaotuse otsustamisel praegu vajalik lahendada küsimust, kas kaebaja väidetav kulu ekspertiisile on käsitletav menetluskuluna HKMS § 102 tähenduses.

25.2. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust ega kuludokumente kohtule esitanud.

25.3 Kolmas isik on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid. Kolmas isik taotleb esmalt 583 euro väljamõistmist (I kd, tl 193–195) ja. täiendavalt 253 eurot (II kd, tl 48 pöördel - 52), st kokku 836 eurot. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO esmalt haldusasjas nr 3-13-745 osutanud õigusteenust 4 tunni ja 25 minuti ulatuses (materjali läbitöötamine ja seisukoha koostamine). Edaspidi veel 55 minuti ulatuses mais 2014 (taotluse koostamine, vastustaja seisukohtade ja täiendavate dokumentidega tutvumine) ning juunis 2014 1 tunni ulatuses kaebaja 09.06 menetlusdokumendi ja lisadega tutvumiseks. Kolmas isik väidab, et kaebaja tegevusest tingitud menetluse venimisega on ta kandnud täiendavalt menetluskulusid.

Kaebaja esitab vastuväited menetluskulude taotlusele (II kd, tl 8, 56–57), kuna kolmanda isiku menetluskulud on tasunud Margus Laikask, kes äriregistri andmetel on OÜ Aberratio juhatuse liige. Nimetatud äriühing on kaebaja väitel nii ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti koostaja kui ka ehitusloa alusel ehitatavate korterite arendaja. Kolmas isik märgib vastuseks kaebaja vastuväidetele, et menetluskulude väljamõistmist ei välista nende kandmine teise isiku poolt, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-3-1-35-13 (p 30 ja selles viidatud praktika), mille kohaselt õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning on tuvastatud, et kaebajal on kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada. Kolmas isik kinnitab, endal sellise kohustuse olevat.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 5 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Eelnevalt viidatud dokumentidest nähtuvalt on menetluskulud kantud praeguses kohtuasjas. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb ka hinnata, kas menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6), samuti seda, ega kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, pole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11). Kaebaja tegevus (täiendavate tõendite ja arvamuse esitamine) on tinginud kolmanda isiku seisukohtade täiendava esitamise (II kd, tl 48). Arvestades kolmanda isiku esindajate poolt kohtule esitatud seisukohtade mahtu ja sisu (I kd, tl 136–137, 144–147; II kd tl 48), samuti kolmanda isiku püüdu lahendada vaidlust kokkuleppel (I kd tl 137), aga ka asjaolu, et täiendava vastamise on tinginud kaebaja tegevus (täiendavad seisukohad ja tõendid), on kohus seisukohal, et praegusel juhul on kolmanda isiku kulud õigusabile põhjendatud. Seetõttu tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 836 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik