3-14-50976/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50976

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

08.05.2014. a vastusele nr 1-13/750-1

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 29.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,

et ta on läbinud kohtueelse menetluse, saanud Tartu Vangla 08.05.2014. a vastuse nr 1-

13/7501 ja palub kohtul vastu võtta hagiavaldus summas 1000 eurot. Veel palus

määruskaebuse esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle kaitsja.

2. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis kaebuse käiguta ja andis

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga,

millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles

tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava

õigusvastase tegevusega saabunud. Ühtlasi märkis halduskohus, et määruskaebuse esitajal

tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Halduskohus selgitas, et ei saa kaebust sisustada haldusorgani kahjuhüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise otsuse pinnalt ning määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses sõnaselgelt

märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed saabusid või milles

varaline kahju väljendus.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 11), milles

ta märgib, et ei ole nõus kohtuniku arvamusega, kuna tal ei ole kaitsjat. Veel märgib

määruskaebuse esitaja, et rikutud on konstitutsiooni ja ei ole isegi paberit ning ta ootab

kaitsjat.

4. Määruskaebuse esitaja esitas 17.06.2014 järjekordse puuduste kõrvaldamise avalduse

(tl 14), milles ta märgib, et ta ei ole nõus kohtuniku arvamusega, kuna talle ei ole antud

kaitsjat riigi arvel. Veel märgib määruskaebuse esitaja, et kohus lubas teda abistada kõigis

küsimustes, aga nüüd nõuab, et määruskaebuse esitaja nimetaks asjaolud ning tõendaks neid.

5. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega (tl 19-19p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata. Halduskohus viitas, et andis 05.06.2014. a määrusega määruskaebuse

esitajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu

nimetatud määruse koos tõlkega kätte 13.06.2014. Puuduste kõrvaldamise 10päevane tähtaeg

hakkas kulgema 14.06.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli

25.06.2014. Halduskohus leidis, et kaebuses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse nõue,

vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus märkis, et

kuni 30.06.2014. a määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinevaid

puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõuet ega esitanud vastavaid põhjendusi.

Halduskohus asus seisukohale, et seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1,

eelkõige nimetatud normi punktides 6-9 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt

ei või halduskohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega

ületada nõude piire. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse

alust ega nõuet ning halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust

sisustama. Halduskohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei ole kaebus sellisel kujul

menetletav. Halduskohus märkis, et asjakohatu on määruskaebuse esitaja etteheide, et kohus

teda ei abista. Halduskohus selgitas, et kohus suunab määruskaebuse esitajat, esitades

küsimusi, millele vastamisel on võimalik asja sisuliselt menetleda ning varasemates asjades

on määruskaebuse esitaja kohtu suunamist mõistnud. Halduskohus hinnangul ei ulatu

sedavõrd kaugele, et kohus saaks määruskaebuse esitajale öelda, mis põhjustel ta kahju

hüvitamist nõuab. Halduskohus märkis, et arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on ka

ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste

esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea halduskohus vajalikuks anda

määruskaebuse esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus leidis, et eelnevate

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat

vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning vajaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse esitaja esitas 20.07.2014 määruskaebuse (tl 25), milles ta märgib, et ta ei

ole nõus kohtu arvamusega, sest kohtus puudus kaitsja. Veel viitas määruskaebuse esitaja

sellele, et tal ei ole paberit, seadusi ning rikutud on põhiseadust.

7. Tartu Halduskohus 22.08.2014. a määrusega (tl 29-29p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitajal tuleb

põhjendada, miks määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud määrus on väär, ning märkida

andmed riigilõivu tasumise kohta.

8. Määruskaebuse esitaja esitas 07.09.2014 pöördumise (tl 34), milles palub vabastada ta

riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega sissetulekut. Veel märgib määruskaebuse

esitaja, et vaidlustamiseks ja kohtuga kirjavahetuse pidamiseks on vaja kaitsjat, kuna kõik ei

ole talle arusaadav, mis halduskohus räägib. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et ta ootab

kaitsjat.

9. Tartu Halduskohus 22.09.2014. a määrusega (tl 40-40p) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse

rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse ning jättis

rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks.

11. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale õigesti menetlusse võtnud

ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse esitaja määruskaebuse osas (I). Seejärel võtab

ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja 07.09.2014 esitatud taotluse osas riigi

õigusabi saamiseks (II).

I

12. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207

lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud,

jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

13. Tartu Halduskohtu 22.09.2014. a määrusest nähtuvalt on halduskohus määruskaebuse

esitaja määruskaebust ja selle täiendust mõistnud selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab

30.06.2014. a määrust. Eelnevalt antud 04.06.2014. a määrusega jättis halduskohus

määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta, kuna selles ei olnud märgitud, millise taotluse

ta ringkonnakohtule seoses 30.06.2014. a määrusega esitab ning miks ta leiab, et halduskohtu

30.06.2014. a määrus on väär. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi 29.07.2014. a esitatud

määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse tühistamise taotlust

sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu

arvamusega. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe,

et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse. Halduskohus on

22.09.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastanud ja märkinud, et määruskaebus on vastavalt RLS § 22 lg 1 p-le 10

riigilõivuvaba osas, milles vaidlustatakse riigi õigusabi andmata jätmist. Seega on Tartu

Halduskohus 23.09.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse õigesti

menetlusse võtnud.

14. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja

kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise

alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. Määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 05.06.2014. a

määruses selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole

kaebus menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus on õigesti märkinud, et määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte

saanud 13.06.2014 (tl 10) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 25.06.2014.

Määruskaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud halduskohtu poolt määratud tähtaja jooksul

kaebuses esinenud puudusi, s.o täpsustanud, milline vangla tegevus on põhjustanud väidetava

kahju ja millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega

saabunud. Seega ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja kaebust menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks

palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli

ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamine õiguspärane.

15. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 20.07.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata.

17. 07.09.2014. a pöördumises halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et ta ootab

kaitsjat. Määruskaebuse esitaja selgitab, et vaidlustamiseks ja kohtuga kirjavahetuse

pidamiseks on vaja kaitsjat, kuna kõik ei ole talle arusaadav, mis halduskohus räägib.

Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi

määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 23.09.2014. a määruses jätnud taotluse

ebaõigesti tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule,

kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse osas seisukoha

alljärgnevalt (II).

II

18. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 07.09.2014. a pöördumises

märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi

andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele

vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on

kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida

määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi

määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits