3-14-215/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

24.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-215

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus ja

18.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata 15.06.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu

30.05.2014. a määrus A. Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata

jätmise osas (resolutsiooni p 5).

2. Jätta rahuldamata 26.08.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määrus A. Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata

jätmise osas (resolutsiooni p 3).

3. Jätta A. Maksimovi 26.08.2014. a taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 27.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3p), milles märkis, et ta

on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 17.02.2014 vastuse nr 1-13/242-2, mis kaebajat ei

rahulda. A. Maksimov märkis, et Tartu Vangla alustas 2010. a kevadel meditsiinilise

eksperimendi „Vangla ilma tubakata“ läbiviimist. A. Maksimov selgitas, et Tartu Vangla ei

lubanud enam vangidel suitsetamistoas suitsetada ning viis suitsetamise võimaluse üle õue,

kus vangidel ei olnud kaitset ilmastikutingimuste eest. A. Maksimov märkis, et suitsetamine

oli lubatud ainult jalutuskäigu ajal 1 tunni vältel ning sigarette anti välja 5 kaupa. A.

Maksimov viitas, et vangla viis sellega läbi lubamatu meditsiinilise eksperimendi ning muutis

suitsetamistoa otstarvet, millest tulenevalt pani vangla toime rikkumise. A. Maksimov tõi

välja, et samal ajal, kui vangla töötajad saavad suitsetada suitsetamistoas, siis vangid peavad

kannatama ning suitsetama välistingimustes. Kaebaja selgitas, et sellega on vangla ületanud

oma volitusi, rikkunud elurütmi ja inimeste valikuvabadust, kas suitsetada või mitte.

A. Maksimov selgitas, et andes välja 5 sigaretti tunnis, on vangla süüdi kinnipeetava tervise

kahjustamises, kuna sellega kaasneb nikotiini järsk tõus veres ja see võib tuua kaasa letaalse

tulemuse. A. Maksimov leidis, et vanglat on vaja kohustada keelama meditsiiniliste

eksperimentide läbiviimine vangla territooriumil. Lisaks märkis A. Maksimov, et soovib saada

kahju hüvitamist summas 100 000 eurot aastas ning kokku soovib kaebaja 3 aasta jooksul üle

elatud kannatuste eest hüvitist summas 300 000 eurot. A. Maksimov palus kohtul võtta

ühendust Valdur Vesingoga ning Aleksandr Mininiga, kes on probleemiga kursis ning võivad

anda oma seisukoha toimuva kohta. A. Maksimov palus kohtul vabastada ta riigilõivu

tasumisest, kuna pole vahendeid, ning anda talle kaitsja riigi kulul. Kaebusele oli lisatud ka

riigi õigusabi taotlus.

2. Tartu Halduskohus 30.05.2014. a määrusega (tl 20-21p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

kohustamisnõude osas, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis

kaebuse menetlusse hüvitamisnõude osas ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 5).

Kaebaja esitatud taotluse osas riigi õigusabi saamiseks leidis halduskohus, et ei pea vajalikuks

jätta taotlust käiguta, kuna kaebajale on eelnevates kohtuasjades edastatud kohtu poolt riigi

õigusabi näidisvorm ning selgitatud riigi õigusabi andmise võimalusi. Halduskohus selgitas,

et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses

osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on

tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada.

Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning vajaliku kohtupraktika. Halduskohus

jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata ka põhjusel, et RÕS § 7 lg 1 p-st 6 lähtudes riigi

õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamiseks ja asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi. Halduskohus leidis, et antud kaebuses soovib A. Maksimov

mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu puudub kohtul seaduslik alus A. Maksimovi riigi

õigusabi taotluse rahuldamiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Halduskohus selgitas, et kuivõrd

esineb RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis

puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse

kindlakstegemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas 15.06.2014 määruskaebuse (tl 32) Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a

määruse peale, milles märgib, et on rikutud Eesti Vabariigi konstitutsiooni tema õiguste

kaitsmise osas, kuna vahendeid mitteomavale isikule ei ole võimaldatud kaitsjat, ning ei ole

isegi paberit ega seadusi.

4. Tartu Halduskohus 25.06.2014. a määrusega (tl 36-36p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest

alates. Halduskohus osutas, et kaebaja peab välja tooma, millise taotluse ta ringkonnakohtule

seoses Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrusega esitab.

5. A. Maksimov esitas 10.07.2014 pöördumise (tl 53), millest ta märkis, et kohus ei

võimalda kaitsjat, toimub formaalne kirjavahetus, puudub paber ja ilma kaitsjata ei saa

toimuda edasiliikumist ning ta ootab kaitsjat, kuna puuduvad vahendid.

6. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 57-57p) võttis menetlusse kaebaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse

rahuldamata; jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks ning

edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses

osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on

tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada.

Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning vajaliku kohtupraktika.

7. A. Maksimov esitas 26.08.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse

peale, milles ta märkis, et ei ole nõus kohtute arvamusega, kuna nende seisukoht keerleb

riigilõivu tasumise ümber, ehkki on olemas informatsioon kaebaja maksejõuetuse kohta.

A. Maksimov märkis, et kohus on korduvalt saanud K-Raha, kus on kirjas, et tal ei ole

sissetulekut. A. Maksimov viitas, et siiani ei ole antud kaitsjat ja sellega sunnib kohus uuesti

kaebust esitama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 ja § 187 lg 2 alusel.

A. Maksimov selgitas, et tal ei ole seadusi, halduskohtumenetluse seadustikku ega paberit ja

seejuures räägitakse menetlusosaliste võrdsusest. Kaebaja märkis, et ootab kaitsjat ning

selgitas, et parem on lahendada kaebus ühekorraga kui pidada kaua kirjavahetust. Veel viitas

A. Maksimov, et rikkumisi on tulnud juurde aina rohkem, kuna vangla pani kinni Vene

telekanalid ning suvel on kambrites sooja 30 kraadi. Lisaks selgitas kaebaja, et toitlustamine

1,3 euro eest päevas on näljas hoidmine.

8. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a

määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks (resolutsiooni p 5) ning 18.08.2014. a määruse üle, millega halduskohus

jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3).

10. Esmalt lahendab ringkonnakohus 15.06.2014 esitatud määruskaebuse (I) ning

seejärel 26.08.2014 esitatud määruskaebuse (II). Seejärel lahendab ringkonnakohus

määruskaebustes esitatud taotlused (III).

I

11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende

esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu

30.05.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1, 2 ja 5 osas. 15.06.2014

esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse tühistamise

taotlust sõnaselgelt esitatud, kuid määruskaebuse esitaja leiab, et rikutud on Eesti

Vabariigi konstitutsiooni tema õiguste kaitsmise osas, kuna vahendeid mitteomavale

isikule ei ole võimaldatud kaitsjat, paberit ega seadusi. Eeltoodust järelduvalt on

ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks

Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 5 osas, millega

halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

12. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel riigi

õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole

esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning

sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

II

14. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse

võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega

tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates

ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi

vaatamata.

15. Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 3 osas. Kuigi

määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse tühistamise taotlust

sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et kaebaja ei ole nõus kohtu arvamusega, millest

järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas.

16. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

17. Määruskaebuses halduskohtule märgib kaebaja, et talle ei ole siiani antud kaitsjat ja

ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada riigi õigusabi

määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 23.09.2014. a määruses jätnud

taotluse ebaõigesti tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi

taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Maksimovi

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja võimeline oma õigusi määruskaebuse

esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

18. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. A. Maksimov väitel

ei ole tal seadusi ega paberit ning seejuures räägitakse menetlusosaliste võrdsusest. Veel

selgitab A. Maksimov, et ta ei saa kohtu põhjendustest aru. Ringkonnakohtu hinnangul viitab

kaebaja sellele, et teda on koheldud ebavõrdselt. HKMS § 2 lg 6 nõuab, et kohus tagaks

menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja

põhjendamiseks, teiste menetlusosaliste seisukohtadele vastuvaidlemiseks või nende

toetamiseks. Halduskohtumenetluses tuleb saavutada poolte sisuline võrdsus. Sisulise

võrdsuse tagavad eeskätt uurimispõhimõte ja sellest tulenev halduskohtu selgitamiskohustus

ning tõendite kogumisel abistamise kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Maksimovile

korduvalt erinevates haldusasjades selgitatud tema õigusi ning võimalusi

halduskohtumenetluses, sealhulgas esitada taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord märkida, et arvestades asjaolu, et kaebaja on

eelnevalt kohtumenetluses korduvalt osalenud, taotlusi esitanud ning edasikaebeõigust

kasutanud, siis on halduskohtu selgitamiskohustus A. Maksimovi suhtes täidetud. Eeltoodust

järelduvalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Maksimovit ei ole koheldud ebavõrdselt.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited seonduvalt vanglas näidatavate

telekanalitega, toitlustamisega ning kambrites valitseva temperatuuriga suvisel ajal ei ole

antud asjas asjakohased, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.

III

19. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi 15.06.2014. a

määruskaebuse, 26.08.2014. a määruskaebuse ja A. Maksimovi 26.08.2014. a taotluse riigi

õigusabi saamiseks ning jätab muutmata Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse

resolutsiooni p-i 5 osas ja 18.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi