1-11-8715/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-8715

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. oktoobri 2014. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Virgo Lindsalu kaitsja Monica Meristo,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Virgo

Lindsalu kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virgo Lindsalu tunnistati Harju Maakohtu 11. augusti 2011. a otsusega süüdi KarS

§ 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3-aastase vangistusega ning KarS § 424 järgi ja karistati 7 kuu

pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja

mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 1. veebruari 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1

aasta 8 kuu 25 päeva vangistuse võrra, ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 25 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg (3 päeva) karistusaja hulka

ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse

kandmise aeg algas 3. juulil 2011 ja lõpeb 24. märtsil 2016.

2. Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014. a määrusega jäeti V. Lindsalu vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

2.1

V. Lindsalut on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab ta teist

korda. Varem on isikut karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise, narkokuriteo ja

mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kahel korral on V. Lindsalu suhtes kohaldatud

kriminaalhooldust. Esimene katseaeg möödus tal edukalt, teisel pani toime uue kuriteo.

Praegu kannab V. Lindsalu karistust suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise

ning mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Mootorsõiduki joobes juhtimise eest on isikut

ka varem karistatud ja ka siis oli tegemist. V. Lindsalu käitumine vangistuses on olnud

õiguskuulekas ja distsiplinaarkaristused puuduvad.

2.2

Eeltoodust järeldas kohus, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei

ole V. Lindsalu puhul täitnud oma eesmärki. Kuigi V. Lindsalu läbis edukalt esimese katseaja,

pani ta teisel katseajal toime uue kuriteo. Kuriteod on oma olemuselt sarnased –

süüdimõistetut on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Samuti on ta

korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. V. Lindsalu karistatus ilmestab tema

vastutustundetut suhtumist ühiskonda. Sellest järeldub, et võimaluse tekkimisel eirab

süüdimõistetu jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama

õiguskuulekalt.

2.3

Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavate asjaoludena märkis kohus kehtivate

distsiplinaarkaristuste puudumist, mitmetes tugigruppide töörühmades osalemist ja erinevate

sotsiaalprogrammide (Convictus, Corrigo, Igapäevane valik, Õige hetk) läbimist.

Süüdimõistetu on lõpetanud 10-nda klassi. Varasemalt on V. Lindsalu töötanud vanglas

majandustöödel abitöölise ja koristajana. Kohus tuvastas, et süüdimõistetul on vabanedes

olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht.

2.4

Arvestades V. Lindsalu poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja

tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all, ei ole kohtu hinnangul tema tingimisi

ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetut on varem karistusest tingimisi

vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei osuta kriminaalhooldus

V. Lindsalule piisavat mõju. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu alustaks

vabaduses seaduskuulekat elu. Selline võimalus on talle juba kahel korral antud, ent ta ei ole

seda kasutanud. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja perekonna toetus ei kaalu praegusel juhul

üles tema eelnevat käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid.

3. Viru Maakohtu määruse peale esitas süüdimõistetu kaitsja kaebuse, milles taotleb

määruse tühistamist ja V. Lindsalu vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos

elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1

V. Lindsalu kaitsja esitas 29. augustil 2014 taotluse kohtuniku taandamiseks põhjusel, et

sama kohtunik arutas V. Lindsalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka 6. detsembril 2013.

Analüüsides esimest määrust leiab kaitsja, et kohtunik võttis selles seisukoha ka tuleviku

suhtes, st et V. Lindsalut ei olegi võimalik ennetähtaegselt vabastada. Seega ei saanud

kohtunik asja teistkordsel arutamisel enam objektiivne olla ega varasema seisukohaga

võrreldes teistsugust lahendit teha.

3.2

Kohus on põhjendamatult seadnud kahtluse alla kinnipeetava iseloomustuses ja

prokuröri arvamuses kajastatud asjaolud. See näitab, et kohus ei olnud objektiivne. Lisaks oli

kohtu sisuline otsustus tehtud ja vormistatud 25 minuti jooksul pärast istungit. Kohus ei

arvestanud ühegi positiivse asjaoluga. Kohus ei saa langetada kategoorilist otsustust, et

ennetähtaegselt ei saa vabastada isikuid, kes on katseajal kuriteo toime pannud. V. Lindsalu on

läbinud sõltuvusest vabanemisele suunatud sotsiaalprogrammid. Rohkem programme vanglal

talle võimaldada ei ole. V. Lindsalul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab, et

kinnipeetav suudab ja tahab ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida. Eeltoodust järeldub, et

vangistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud ja puudub vajadus selle jätkamiseks.

V.Lindsalule avaldaks palju rohkem mõju vabanemine kriminaalhooldaja järelevalve alla koos

elektroonilise valve ja lisakohustustega kui vangistuse kandmise jätkamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et V. Lindsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V. Lindsalu puhul õigesti käsitlenud ja

hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole

põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda

asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele

seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud

seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus

järgnevat.

5. Esmalt vastab ringkonnakohus kaitsja etteheitele, mille kohaselt pidanuks maakohtu

kohtunik end V. Lindsalu tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahendamisest taandama.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud taandamistaotluse põhjendatult rahuldamata.

KrMS § 49 lg 1 p-dest 1–4 ei tulene kohtunikule, kes on varem lahendanud kohtulahendi

täitmisega seotud küsimust, kohustust taandada end samas asjas uue täitmisküsimuse

lahendamisest. KrMS § 49 lg 6 näeb küll kohtuniku taandumisalusena ette ka selle, kui

kohtunik ei saa muul põhjusel olla erapooletu, ent praegusel juhul selle aluse esinemisele

viitavad asjaolud puuduvad. Üksnes see, et kohtunik on varem jätnud kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastamata, ei anna alust väita, et ta ei olnud oma otsuses erapooletu.

Maakohus hindas V. Lindsalut iseloomustavaid asjaolusid, millised kajastusid kohtule esitatud

materjalides. Olukorras, kus need kattusid suurel määral eelmise taotluse lahendamise

asjaoludega, ei saa kohtunikule ette heita varasemaga samasuguse otsuse langetamist. Samuti

ei anna kohtuniku erapoolikuse nentimiseks alust see, et kohtunik asus kinnipeetava

ennetähtaegse vabastamise küsimuses vanglast ja prokurörist lahknevale seisukohale. Kohus

kujundab seisukoha süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse kohta

iseseisvalt, tuginedes kinnipeetavat iseloomustavatele materjalidele nende kogumis. Seega

puudus alus kohtuniku taandamiseks ja vastav taotlus on põhjendatult rahuldamata jäetud.

6. Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda V.

Lindsalu varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud teda praegusel ajal vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada. V. Lindsalut on neljal korral kriminaalkorras karistatud.

Seejuures ei ole tegemist tema esmakordse vangistusega, vaid reaalset vanglakaristust on ta

kandnud ka varem. Kahel korral on V. Lindsalu suhtes kohaldatud kriminaalhooldust.

Esimene katseaeg möödus edukalt, teisel aga pani V. Lindsalu toime uue kuriteo. Seega on V.

Lindsalu suhtes kohaldatud korduvalt leebemaid karistusmeetmeid ja antud talle võimalusi

end parandada ja jätkata õiguskuulekat elu vabaduses, ent V. Lindsalu pole neid võimalusi

kasutanud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus arvata, et kantav karistus oleks olnud

varasematest mõjusam ja V. Lindsalu ei kordaks vabaduses viibides samu vigu. Kaitsja on

küll rõhutanud, et V. Lindsalul puuduvad distsiplinaarkaristused ja järelikult on karistus oma

eesmärgi täitnud, ent ringkonnakohus ei saa mööda vaadata asjaolust, et ka varasemale

edukalt läbitud kriminaalhooldusele vaatamata jätkas V. Lindsalu kuritegude toimepanemist.

Seega ei võimalda distsiplinaarkaristuste puudumine veel järeldada, et V. Lindsalu käitumine

vabaduses oleks varasemast seaduskuulekam.

7. Ringkonnakohus möönab, et V. Lindsalu iseloomustusest nähtub mitmeid positiivseid

asjaolusid, milliseid maakohus on määruse tegemisel ka arvestanud. Kinnipeetav on

vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud vangla tööhõives. Vangistusele vaatamata

on tal säilinud toetavad suhted lähedastega. Vabanedes omab ta kindlat elukohta ja

garanteeritud töökohta. Hinnates V. Lindsalut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid nende

kogumis, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei kaalu need üles

süüdimõistetu varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid.

8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Lindsalut vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau