3-14-215/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-215 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus ja 18.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata 15.06.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus A. Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 5). 2. Jätta rahuldamata 26.08.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus A. Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 3). 3. Jätta A. Maksimovi 26.08.2014. a taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 27.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3p), milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 17.02.2014 vastuse nr 1-13/242-2, mis kaebajat ei rahulda. A. Maksimov märkis, et Tartu Vangla alustas 2010. a kevadel meditsiinilise eksperimendi „Vangla ilma tubakata“ läbiviimist. A. Maksimov selgitas, et Tartu Vangla ei lubanud enam vangidel suitsetamistoas suitsetada ning viis suitsetamise võimaluse üle õue, kus vangidel ei olnud kaitset ilmastikutingimuste eest. A. Maksimov märkis, et suitsetamine oli lubatud ainult jalutuskäigu ajal 1 tunni vältel ning sigarette anti välja 5 kaupa. A. Maksimov viitas, et vangla viis sellega läbi lubamatu meditsiinilise eksperimendi ning muutis suitsetamistoa otstarvet, millest tulenevalt pani vangla toime rikkumise. A. Maksimov tõi välja, et samal ajal, kui vangla töötajad saavad suitsetada suitsetamistoas, siis vangid peavad kannatama ning suitsetama välistingimustes. Kaebaja selgitas, et sellega on vangla ületanud

oma volitusi, rikkunud elurütmi ja inimeste valikuvabadust, kas suitsetada või mitte. A. Maksimov selgitas, et andes välja 5 sigaretti tunnis, on vangla süüdi kinnipeetava tervise kahjustamises, kuna sellega kaasneb nikotiini järsk tõus veres ja see võib tuua kaasa letaalse tulemuse. A. Maksimov leidis, et vanglat on vaja kohustada keelama meditsiiniliste eksperimentide läbiviimine vangla territooriumil. Lisaks märkis A. Maksimov, et soovib saada kahju hüvitamist summas 100 000 eurot aastas ning kokku soovib kaebaja 3 aasta jooksul üle elatud kannatuste eest hüvitist summas 300 000 eurot. A. Maksimov palus kohtul võtta ühendust Valdur Vesingoga ning Aleksandr Mininiga, kes on probleemiga kursis ning võivad anda oma seisukoha toimuva kohta. A. Maksimov palus kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna pole vahendeid, ning anda talle kaitsja riigi kulul. Kaebusele oli lisatud ka riigi õigusabi taotlus. 2. Tartu Halduskohus 30.05.2014. a määrusega (tl 20-21p) tagastas A. Maksimovi kaebuse kohustamisnõude osas, vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse hüvitamisnõude osas ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 5). Kaebaja esitatud taotluse osas riigi õigusabi saamiseks leidis halduskohus, et ei pea vajalikuks jätta taotlust käiguta, kuna kaebajale on eelnevates kohtuasjades edastatud kohtu poolt riigi õigusabi näidisvorm ning selgitatud riigi õigusabi andmise võimalusi. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning vajaliku kohtupraktika. Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata ka põhjusel, et RÕS § 7 lg 1 p-st 6 lähtudes riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Halduskohus leidis, et antud kaebuses soovib A. Maksimov mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu puudub kohtul seaduslik alus A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Halduskohus selgitas, et kuivõrd esineb RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. A. Maksimov esitas 15.06.2014 määruskaebuse (tl 32) Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse peale, milles märgib, et on rikutud Eesti Vabariigi konstitutsiooni tema õiguste kaitsmise osas, kuna vahendeid mitteomavale isikule ei ole võimaldatud kaitsjat, ning ei ole isegi paberit ega seadusi. 4. Tartu Halduskohus 25.06.2014. a määrusega (tl 36-36p) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et kaebaja peab välja tooma, millise taotluse ta ringkonnakohtule seoses Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrusega esitab. 2 2

5. A. Maksimov esitas 10.07.2014 pöördumise (tl 53), millest ta märkis, et kohus ei võimalda kaitsjat, toimub formaalne kirjavahetus, puudub paber ja ilma kaitsjata ei saa toimuda edasiliikumist ning ta ootab kaitsjat, kuna puuduvad vahendid. 6. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 57-57p) võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata; jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning vajaliku kohtupraktika. 7. A. Maksimov esitas 26.08.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse peale, milles ta märkis, et ei ole nõus kohtute arvamusega, kuna nende seisukoht keerleb riigilõivu tasumise ümber, ehkki on olemas informatsioon kaebaja maksejõuetuse kohta. A. Maksimov märkis, et kohus on korduvalt saanud K-Raha, kus on kirjas, et tal ei ole sissetulekut. A. Maksimov viitas, et siiani ei ole antud kaitsjat ja sellega sunnib kohus uuesti kaebust esitama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 ja § 187 lg 2 alusel. A. Maksimov selgitas, et tal ei ole seadusi, halduskohtumenetluse seadustikku ega paberit ja seejuures räägitakse menetlusosaliste võrdsusest. Kaebaja märkis, et ootab kaitsjat ning selgitas, et parem on lahendada kaebus ühekorraga kui pidada kaua kirjavahetust. Veel viitas A. Maksimov, et rikkumisi on tulnud juurde aina rohkem, kuna vangla pani kinni Vene telekanalid ning suvel on kambrites sooja 30 kraadi. Lisaks selgitas kaebaja, et toitlustamine 1,3 euro eest päevas on näljas hoidmine. 8. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 5) ning 18.08.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). 10. Esmalt lahendab ringkonnakohus 15.06.2014 esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel 26.08.2014 esitatud määruskaebuse (II). Seejärel lahendab ringkonnakohus määruskaebustes esitatud taotlused (III). I 11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende 3 3

esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1, 2 ja 5 osas. 15.06.2014 esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, kuid määruskaebuse esitaja leiab, et rikutud on Eesti Vabariigi konstitutsiooni tema õiguste kaitsmise osas, kuna vahendeid mitteomavale isikule ei ole võimaldatud kaitsjat, paberit ega seadusi. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 5 osas, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 12. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 13. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. II 14. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 15. Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 3 osas. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et kaebaja ei ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas. 16. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 4 4

17. Määruskaebuses halduskohtule märgib kaebaja, et talle ei ole siiani antud kaitsjat ja ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 23.09.2014. a määruses jätnud taotluse ebaõigesti tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Maksimovi määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 18. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. A. Maksimov väitel ei ole tal seadusi ega paberit ning seejuures räägitakse menetlusosaliste võrdsusest. Veel selgitab A. Maksimov, et ta ei saa kohtu põhjendustest aru. Ringkonnakohtu hinnangul viitab kaebaja sellele, et teda on koheldud ebavõrdselt. HKMS § 2 lg 6 nõuab, et kohus tagaks menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja põhjendamiseks, teiste menetlusosaliste seisukohtadele vastuvaidlemiseks või nende toetamiseks. Halduskohtumenetluses tuleb saavutada poolte sisuline võrdsus. Sisulise võrdsuse tagavad eeskätt uurimispõhimõte ja sellest tulenev halduskohtu selgitamiskohustus ning tõendite kogumisel abistamise kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Maksimovile korduvalt erinevates haldusasjades selgitatud tema õigusi ning võimalusi halduskohtumenetluses, sealhulgas esitada taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord märkida, et arvestades asjaolu, et kaebaja on eelnevalt kohtumenetluses korduvalt osalenud, taotlusi esitanud ning edasikaebeõigust kasutanud, siis on halduskohtu selgitamiskohustus A. Maksimovi suhtes täidetud. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Maksimovit ei ole koheldud ebavõrdselt. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited seonduvalt vanglas näidatavate telekanalitega, toitlustamisega ning kambrites valitseva temperatuuriga suvisel ajal ei ole antud asjas asjakohased, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta. III 19. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi 15.06.2014. a määruskaebuse, 26.08.2014. a määruskaebuse ja A. Maksimovi 26.08.2014. a taotluse riigi õigusabi saamiseks ning jätab muutmata Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 5 osas ja 18.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 5 5