3-14-50733/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50733 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla 23.04.2014. a vastustele nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 113/707-2 ja 1-13/708-2 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määrus resolutsiooni p-i 3 osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Määruskaebuse esitaja esitas 06.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on saanud Tartu Vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 113/707-2 ja 1-13/708-2 ja palub kohtul vastu võtta hagi summas 1000 eurot. Veel palus määruskaebuse esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid arveldusarvel. 2. Tartu Halduskohus 12.05.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb halduskohtule täpsustada, kas määruskaebuse esitaja soovis halduskohtule esitada hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Veel selgitas halduskohus, et määruskaebuse esitajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed

saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi märkis halduskohus, et määruskaebuse esitajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Veel märkis halduskohus, et samuti tuleb määruskaebuse esitajal esitada kohtule konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on olnud aluseks taotletava kahjusumma kujunemisele. Halduskohus selgitas, et lahendab menetlusabi taotluse pärast seda, kui on kindlaks teinud, et käesolev kaebus on menetletav. 3. Määruskaebuse esitaja esitas 19.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 12), milles ta palub anda kaitsja riigi arvel, kuna määruskaebuse esitajal ei ole juriidilisi teadmisi. 4. Tartu Halduskohus selgitas 23.05.2014. a kirjaga (tl 16), et riigi õigusabi taotluse esitamine ei tähenda seda, et määruskaebuse esitaja võib jätta Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a kaebuse käiguta jätmise määruses osundatud puudused kõrvaldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb määruskaebuse esitajal vastavaid tagajärgi iseseisvalt kirjeldada. Halduskohus selgitas, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole halduskohtul antud juhul võimalik võtta seisukohta riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele. Halduskohus viitas, et Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a määruses on määruskaebuse esitajale esitatud selged juhised kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, ent 19.05.2014 kohtule saadetud avalduses pole määruskaebuse esitaja vastavatele küsimustele vastanud. Halduskohus märkis, et kui käesoleva kirja saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab halduskohus tähtaega ning annab määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 5 päeva käesoleva kirja kättesaamisest alates. 5. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a määrusega (tl 20-20p) tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus viitas, et andis 12.05.2014. a määrusega määruskaebuse esitajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu nimetatud määruse koos tõlkega kätte 16.05.2014. Puuduste kõrvaldamise 10päevane tähtaeg hakkas kulgema 17.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 26.05.2014. Halduskohus märkis 23.05.2014. a kirjas, et kui kirja saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab halduskohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest alates. Määruskaebuse esitaja sai halduskohtu 23.05.2014. a kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014 ja seega pikenes määruskaebuse esitaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg kuni 02.06.2014. Halduskohus leidis, et kaebuses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse nõue, vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus märkis, et kuni 15.08.2014. a määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõuet ega esitanud vastavaid põhjendusi. Halduskohus asus seisukohale, et seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5 ja 7 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või halduskohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust ega nõuet ning halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust sisustama. Halduskohus asus seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei ole kaebus sellisel kujul menetletav. Halduskohus märkis, et arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea halduskohus vajalikuks anda määruskaebuse esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. 2 2

6. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2014 määruskaebuse (tl 25), milles ta märgib, et ei ole nõus kohtuniku arvamusega, kuna ei ole kaitsjat, ning on rikutud Eesti Vabariigi konstitutsiooni. 7. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2014. a määruskaebusega samasisulise määruskaebuse 17.06.2014 (tl 29). Lisaks palub määruskaebuse esitaja anda talle kaitsja. 8. Tartu Halduskohus 22.07.2014. a määrusega (tl 33-33p) jättis käiguta määruskaebuse esitaja määruskaebuse, andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida ringkonnakohtule esitatav taotlus, andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada halduskohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Halduskohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Halduskohus jättis määruskaebuse riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus viitas, et määruskaebuse esitaja palub 17.06.2014 esitatud pöördumises kaitsjat. Halduskohus selgitas, et mõistab määruskaebuse esitaja taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus märkis, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus osutas, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada ning seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus märkis, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Määruskaebuse esitaja esitas 29.07.2014 määruskaebuse (tl 39), milles ta märgib, et ei ole nõus kohtuniku arvamusega. Määruskaebuse esitaja viitas, et vastus on formaalne ja ei ole kaitsjat. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et absurdne on nõuda riigilõivu tasumist maksevõimetu isiku käest ning määruskaebuse esitaja jätkab kaebuse esitamist. 10. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 42-42p) võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). 3 3

12. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 3 osas. Kuigi 29.07.2014. a esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu arvamusega. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas. 13. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. 14. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. 15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 29.07.2014. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 22.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i 3 osas muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 4