3-14-50676/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50676 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada 31.08.2014 esitatud määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määrus 22.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1). 2. Jätta muutmata Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2). 3. Anda määruskaebuse esitajale menetlusabi ning vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale 22.07.2014 määruskaebuse esitamisel. 4. Võtta menetlusse 22.07.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale. 5. Jätta rahuldamata 22.07.2014 esitatud määruskaebus ja jätta muutmata Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 2 kohaselt. Muus osas võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Halduskohtusse saabus 29.04.2014 määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-3) taotlusega võtta vastu hagiavaldus summas 500 eurot. Kaebusele oli lisatud Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõue nr 1-13/716-1. Määruskaebuse esitaja esitas kaebuses ka taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus 09.05.2014. a määrusega (tl 10-10p) jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati ning teatamaks, milles taotletav kahju seisneb. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. 3. Määruskaebuse esitaja esitas 15.05.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 15), milles palus kohut võimaldada kaitsja riigi kulul, kuna ta ei suuda kohtu küsimustele iseseisvalt vastata. 4. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a kirjaga (tl 19) selgitas, et mõistab määruskaebuse esitaja pöördumist selliselt, et määruskaebuse esitaja taotleb riigi kulul õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et määruskaebuse esitaja võib jätta 09.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Halduskohus selgitas määruskaebuse esitajale ka seda, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole võimalik võtta seisukohta riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist määruskaebuse esitaja õiguste kaitse vajalikkusele ning ilma kaebust täpsustamata ei saa halduskohus seda teha. Haldukohus märkis, et kui selgitusi sisaldava kirja saamisel on 09.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab halduskohus tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. 5. Tartu Halduskohus 03.07.2014. a määrusega (tl 23-23p) tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse (resolutsiooni p 1) HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei toonud välja, milline vangla tegevus on talle kahju põhjustanud ega selgitanud, milles tekkinud kahju seisneb. Halduskohus märkis, et kuna määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule seni esitatud andmetest ei nähtunud vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, ei vastanud kaebus HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele. Halduskohus tõi välja, et määruskaebuse esitajal oli võimalus kaebust täpsustada ning kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, millele vastamine ei eeldanud juriidilisi teadmisi. Kuna määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning halduskohus ei saanud määruskaebuse esitaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei olnud kaebus taolisel kujul menetletav. 6. 22.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja pöördumine (tl 31), milles ta märkis, et tal puudub A4 paber, seadused ja kaitsja. Lisaks palus määruskaebuse esitaja saata dokument ringkonnakohtusse määruse tühistamiseks. 7. Tartu Halduskohus 01.08.2014. a määrusega (tl 35-35p) tõlgendas määruskaebuse esitaja pöördumist määruskaebusena ning jättis määruskaebuse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Määruskaebuse esitajal tuli täpsustada määruskaebusega esitatavat taotlust ja esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. 8. 07.08.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 41), milles ta märkis, et ei ole nõus Tartu Halduskohtu 01.08.2014. a määrusega, kuna tal ei 2 2

ole kaitsjat. Määruskaebuse esitaja leidis, et riigilõivu tasumise nõue on absurdne, sest tal ei ole sissetulekut. 9. Tartu Halduskohus 22.08.2014. a määrusega (tl 46-46p) tagastas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1) HKMS § 206 lg 1, § 187 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus nentis, et puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule 07.08.2014 ühe pöördumise, milles ta väljendab rahulolematust kohtu seisukohaga, kuid ta ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudusi (määruskaebusega esitatava taotluse täpsustamine ja riigilõivu tasumine). Halduskohus leidis, et isegi siis, kui mõista määruskaebust viisil, et määruskaebuse esitaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni mõlemat vaidlustatavat punkti, ei ole kõrvaldamata puuduste tõttu võimalik määruskaebust menetlusse võtta. Halduskohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tuleb halduskohtumenetluses määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse puhul ei näe RLS § 22 ette riigilõivuvabastust. Tulenevalt HKMS § 206 lg-st 1 ning HKMS § 187 lg 3 p 3 kohaselt on riigilõivu tasumata jätmine määruskaebuse tagastamise aluseks. HKMS § 187 lg 4 teine lause sätestab, et kui apellant jätab kohtu nõudmise puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Halduskohus järeldas, et ei ole võimalik menetleda määruskaebust, kui selle esitamisel ei ole tasutud riigilõivu ega esitatud menetlusabi taotlust ning määruskaebuse esitaja pole seda puudust kõrvaldanud ka selleks halduskohtu poolt antud tähtaja jooksul. Halduskohus mõistis määruskaebuse esitaja väidet kaitsja ootamise kohta selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on halduskohtu hinnangul tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Määruskaebuse esitaja esitas 31.08.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 52), milles märgib, et sai kätte 22.08.2014. a määruse ning ei nõustu kohtuniku arvamusega, kuna siiani ei ole kaitsjat. Määruskaebuse esitaja osutab, et tal ei ole isegi A4 paberit, mistõttu on ta sunnitud kirjutama kasutatud paberile. Määruskaebuse esitaja märgib, et ootab kaitsjat. 11. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määruses (tl 58-58p) käsitles 31.08.2014. a pöördumist määruskaebusena, vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määruse peale, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Samuti jättis halduskohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3 3

12. Ringkonnakohus leiab, et 31.08.2014 esitatud määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning resolutsiooni p 2 jätta muutmata. Ringkonnakohus võtab menetlusse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale 22.07.2014 esitatud määruskaebuse, jätab selle määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse muutmata. 13. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha 31.08.2014 esitatud määruskaebuse osas (I) ning seejärel 22.07.2014 esitatud määruskaebuse osas (II). I 14. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuse esitaja 31.08.2014. a määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtuniku arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määruse. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et ootab kaitsjat. Seega on 31.08.2014. a määruskaebusest väljaloetav, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. 15. Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määruse resolutsiooni p-st 1 nähtuvalt tagastas kohus 22.07.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale, kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud kohtu 01.08.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudusi. Puudustena nimetas kohus 01.08.2014. a määruses asjaolusid, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses märkinud, millises osas ta halduskohtu 03.07.2014. a määrust vaidlustab ning tasumata on riigilõiv 15 eurot. Määruskaebuse esitaja ei selgitanud ka 07.08.2014. a pöördumises, millises ulatuses ta 03.07.2014. a määrust vaidlustab. Halduskohus leidis, et isegi siis, kui mõista määruskaebust viisil, et määruskaebuse esitaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni mõlemat vaidlustatavat punkti, ei ole kõrvaldamata puuduste tõttu võimalik määruskaebust menetlusse võtta. Riigilõivu osas asus halduskohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei ole antud puudust kõrvaldanud ega ka menetlusabi taotlust esitanud, mistõttu ei ole võimalik määruskaebust menetleda. Ringkonnakohus selle puuduse osas halduskohtuga ei nõustu. Määruskaebuse esitaja 07.08.2014. a pöördumises, mida saab käsitleda määruskaebuse täiendusena, sisaldub järgnev väide: „Riigilõivu tasumise nõue on absurdne, kuna ei ole tööd, ei ole sissetulekut.“ Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja oma 07.08.2014. a pöördumises taotlenud riigilõivust vabastamist (HKMS § 110 lg 1 p 1). Kuna halduskohus on määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust 22.08.2014. a määruses valesti tõlgendanud, on määruskaebuse esitaja 22.07.2014 esitatud määruskaebus ebaõigesti tagastatud. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise lahendada menetlusabi taotlus ja otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale. 16. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või 4 4

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tuleb kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi andmise võimaluse väljaselgitamiseks tuleb kohtul hinnata isiku menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist kuusissetulekut. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitas määruskaebuse esitaja 07.08.2014, millest lähtuvalt tuleb käesolevas asjas hinnata tema sissetulekut ajavahemikul 07.04.2014 kuni 06.08.2014. Vanglasisese isikukonto andmete kohaselt on määruskaebuse esitajal eeltoodud perioodil kontol jääk 0,05 eurot ja sissetulek puudub. Kuna määruskaebuse esitaja on määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks maksejõuetu, siis seega on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud, mistõttu ringkonnakohus vabastab määruskaebuse esitaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel 03.07.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetlusse võtta määruskaebuse esitaja poolt 22.07.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale. Nimetatud määruskaebuse lahendab ringkonnakohus käesoleva määruse II osas. 17. Tartu Halduskohus jättis 22.08.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕSs selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning vähemalt ühe aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Lisaks ei ole oluline, millist paberit määruskaebuse esitaja oma taotluste jaoks kasutab. 18. Eeltoodud põhjustel ringkonnakohus rahuldab osaliselt määruskaebuse esitaja 31.08.2014 esitatud määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 22.08.2014. a määruse määruskaebuse esitaja 22.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1), kuid jätab muutmata määruse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2). II 19. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. 20. Ringkonnakohus mõistab 22.07.2014 esitatud määruskaebuses märgitut, milles määruskaebuse esitaja palus saata määrus ringkonnakohtusse tühistamiseks selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab halduskohtu 03.07.2014. a määrust resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. 21. Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud 5 5

kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. Halduskohus jättis 09.05.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning selgitas, et määruskaebuse esitajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli 10 päeva piisavalt pikk aeg nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Kuna määruskaebuse esitaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud, tagastas halduskohus õiguspäraselt määruskaebuse esitaja kaebuse. Määruskaebuse esitaja ei ole 22.07.2014 esitatud määruskaebuses ega 07.08.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses esitanud ühtegi põhjendust, mis tingiks ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist. 22. Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt jättis halduskohus läbi vaatamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna taotlus ei vasta RÕS § 12 lg-le 1 ning määruskaebuse esitaja ei esitanud halduskohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik hinnata määruskaebuse esitaja õiguste kaitse vajalikkust. Asja materjalidele tuginevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). 23. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus 22.07.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 6 6