3-11-1592/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-11-1592 Haldusasi AS Alexela Terminal kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 26.05.2011 maksuotsuse nr 12.2- 3/2410-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks maksuotsusega määratud summa tagastamiseks kaebajale Menetlusosalised Kaebaja – AS Alexela Terminal, volitatud esindajad vandeadvokaat Egon Talur ja vandeadvokaadi abi Elise Kõiv Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.04.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Alexela Terminal apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine kohtuistungil 14.10.2014

RESOLUTSIOON 1. Jätta AS Alexela Terminal apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-1592 muutmata. 2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-11-1592 2(11) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Alexela Oil tellis septembris 2009 Kanada tootjalt Bioversel Inc biodiislikütust, mis lähetati 11.10.2009 ja paigutati 30.10.2009 tollideklaratsiooni nr 09EE1160EE91570677 alusel AS Alexela Terminal tollilattu tolliladustamise tolliprotseduurile. 2. Euroopa Komisjoni 11.08.2010 määrustega (EL) nr 720/2010 ja 721/2010 (jõustunud 13.08.2010) algatati uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Ameerika Ühendriikidest (USA) pärit biodiislikütuse impordi suhtes nõukogu määrustega (EÜ) nr 598/2009 ja 599/2009 kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest Kanadast ja Singapurist lähetatud biodiislikütuse impordi kaudu, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast ja Singapurist pärinevana või mitte, ning kehtestati kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue. Euroopa Liidu Nõukogu 05.05.2011 rakendusmäärustega (EL) nr 443/2011 ja 444/2011 (jõustunud 12.05.2011) laiendati määrustega nr 598/2009 ja 599/2009 USA-st pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte. 3. AS Alexela Terminal esitas perioodil september 2010 kuni märts 2011 maksuhaldurile järgmised tollideklaratsioonid, millega deklareeris Kanadast pärineva biodiislikütuse vabasse ringlusesse: - 10EE1160EE91625738 02/09/2010, - 10EE1160EE91974029 19/10/2010, - 10EE1160EE92141034 09/11/2010, - 10EE1160EE92505881 27/12/2010, - 11EE1160EE90308950 15/02/2011, - 11EE1160EE90574589 22/03/2011, - 11EE1160EE90636515 29/03/2011, - 11EE1160EE90646852 30/03/2011, - 11EE1160EE90651881 31/03/2011. 4. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (MTA) teavitas 16.05.2011 teatisega nr 8-3/3622 AS-i Alexela Terminal nimetatud tollideklaratsioonide muutmise vajadusest ning võimalusest esitada taotlus tollideklaratsioonide muutmiseks hiljemalt 23.05.2011. AS Alexela Terminal esitas 23.05.2011 vastuse, milles esitas omapoolsed põhjendused tollideklaratsioonide vabatahtlikult muutmata jätmise kohta. 5. MTA määras 26.05.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/2410-1 määrustele 720/2010 ja 721/2010 ning rakendusmäärustele 443/2011 ja 444/2011 tuginedes AS-le Alexela Terminal dumpinguvastast tollimaksu 264 380,44 eurot, tasakaalustavat tollimaksu 363 868,46 eurot ja tollimaksudest arvestatud käibemaksu 125 649,75 eurot, kokku 753 898,65 eurot. 6. AS Alexela Terminal esitas 27.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 26.05.2011 maksuotsuse tühistamist ning ettekirjutuse tegemist maksuotsusega määratud summa tagastamiseks kaebajale.

3-11-1592 3(11) 1) Kaebaja tellis kõnealuse biodiislikütuse 2009. a septembris eesmärgiga see järk-järgult edasimüüjalt välja osta, tollilaost aktsiisilattu vormistada ning vabas ringluses realiseerida. Majanduslikult otstarbekas ei olnud kogu tellitud biodiislikütust korraga välja osta ning aktsiisilattu vormistada, kuna see tähendanuks kogu tellitud kütuse pealt lisaks ostuhinnale ka impordimaksude (tollimaks ja käibemaks) tasumist ehk olulist finantskulu. Kaup paigutati esmalt tolliladustamise protseduurile, mis võimaldab tollilaos hoida kaupa ilma, et sellelt tuleks vastavaid impordimakse tasuda. Biodiislikütuse väljaostmine ja importimine toimus vastavalt tegelikule ning ühtlasi muutunud turunõudlusele, tingituna 2010. a alguses Eesti kütuseturul toimunud laialdastest käibemaksupettustest. Kuna eeltoodust tulenevalt müüdi Eesti siseturul kütust (sh diiselkütust) tunduvalt alla ausal kütuseturul kujuneva keskmise müügihinna, ei olnud AS-l Alexela Oil võimalik ausa kütusega enam hinnakonkurentsis püsida, mistõttu ei olnud AS-l Alexela Oil ka võimalik 2010. a esimeseks poolaastaks prognoositud hulgimüügi koguseid vastaval perioodil enam importida vaid ta piirdus ainult oma jaemüügi vajaduse rahuldamisega. Imporditud biodiislikütuse koguseid mõjutas ühtlasi biodiislikütuse loa planeeritust tunduvalt hilisem saamine ehk alles 12.01.2010. 2) Kõnealune biodiislikütus telliti, lähetati ja tolliladustati enam kui 9 kuud enne määruste 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist, mistõttu lõpliku dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu määramine rakendusmääruste 443/2011 ja 444/2011 alusel on vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ja Euroopa Kohtu (EK) praktikas väljakujunenud õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega ning seetõttu lubamatu. Ühelgi hoolsal ja mõistlikul majandussubjektil ei olnud tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütuse tellimisel, lähetamisel ega tolliladustamisel 2009. a sügisel põhjust ega võimalust ette näha uurimise algatamist 2010 augustis seoses võimaliku kõrvalehoidmisega USA-st pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest. Käesoleval juhul pärineb tollideklaratsioonide alusel imporditud biodiislikütus tootja päritolusertifikaadi kohaselt seejuures Kanadast ja mitte USA-st ning kauba maksumus (794,50 $/t, millele lisandus prahiraha 68,25 $/t) vastas turuhinnale (keskmine turuehk börsihind Rotterdami sadamas 2009 oktoobris oli 880 $/t). Kuni lõpliku dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu tagasiulatuva kehtestamiseni puudus ühtlasi võimalus ette näha, et eelnimetatud tollimaksudest vabastatakse üksnes kahe Kanada äriühingu toodang. Isegi kui eeldada, et mõistlikult tegutsev ettevõtja oleks pidanud vastavaid asjaolusid ette nägema (millega kaebaja ei nõustu), ei ole määruste 720/2010 ja 721/2010 ühepäevane jõustumisperiood piisav, et puudutatud isikud saaksid muudatusega mõistlikult kohaneda. AS Alexela Oil oleks pidanud selleks, et enne määruste 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist ja avaldamist tellitud ja AS-st Alexela Oil sõltumatutel põhjustel importimata jäänud biodiislikütuse osas mitte kahju kanda, kas kogu tellitud biodiislikütuse korraga enne eelnimetatud määruste jõustumist (sisuliselt eelnimetatud määruste avaldamise päeval) edasimüüjalt välja ostma ning vabasse ringlusse vormistama koos kõigi impordimaksude tasumisega, või leidma selle ühe päeva jooksul koostööpartneri kolmandas riigis, kellele kõnealune biodiislikütus re-eksportida. Ükski mõistlikult tegutsev ettevõtja ei oleks võimalikku dumpinguvastast ja tasakaalustavat tollimaksu ette nähes kõnealust biodiislikütust Kanadast üldse tellinudki. Seda põhjusel, et turuhinda arvestades oleks lõpliku dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu lisandumisel tekkinud vastava biodiislikütuse võõrandamisest oluline kahjum. 3) Imporditud biodiislikütuse maksustamine on vastuolus dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude üldise mõtte ja eesmärgiga. Dumpinguvastaste tollimaksude eesmärgiks on neutraliseerida dumpingumarginaal, mis tuleneb ühendusse suunatud kauba ekspordihinna ja

3-11-1592 4(11) toote normaalväärtuse erinevusest, ning kaotada niimoodi asjaomase kauba importimisega seotud kahjulik mõju ühenduses. Käesoleval juhul müüs Kanada tootja Bioversel Inc imporditud biodiislikütuse turuhinnaga võrreldava hinnaga. Seega ei müünud Kanada tootja kõnealust biodiislikütust alla mittekahjustava hinna, st kõnealuse biodiislikütuse ekspordihind ei kujutanud endast ühenduse tööstusharule kahjulikku mõju. Imporditavate toodete maksustamine, mis ühenduse õiguse eesmärgist tulenevalt maksustamisele ei kuulu, põhjustab õigustamatult kahjulikke tagajärgi aga importöörile, kes on kohustatud mittekahjustavast hinnast dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu võrra kõrgemat hinda tasuma. Lõppkokkuvõttes põhjustab taoline maksustamine kahjulikku mõju ka ühenduse tööstusharule, kuna importööri kõrgemal hinnal kõnealuse biodiislikütuse edasimüügil on paratamatult mõju ka teistele turuosalistele. 7. Maksuja Tolliameti 27.12.2011 vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et dumpinguvastase tollimaksu, tasakaalustava tollimaksu ning käibemaksu määramine kaebajale on vastuolus PS §-st 10 ja §-st 31 tulenevate õigustega, sest käesolevas asjas ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust õigusliku olukorra püsimiseks. Sisuliselt tõi kaebaja vähemalt 9 kuu pikkune viivitus kõnesoleva biodiislikütuse vabasse ringlusesse deklareerimisel ja imporditolliprotseduurile suunamisel kaasa selle, et õiguslik olukord vahepeal muutus. Vedelkütuse importimise ja ladustamise valdkonnas tegutsevana pidi kaebaja olema teadlik, et Euroopa Liidus (EL) toimub pidev kontroll valdkonnas tegutsejate ja liikuva kauba üle ning tihti alustatakse uurimisi, mis võivad kaasa tuua impordikaubalt arvestatavate tollimaksumäärade muutmise. Vastav põhimõte on toodud ka kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu (EK) otsuses nr C-104/97 P. 2) Kaebaja viitab kaebuses läbivalt AS Alexela Oil huvide kahjustamisele kaupade vabasse ringlusse laskmisel, kuid käesoleval juhul on kaebuse esitaja AS Alexela Terminal ning kõne all selle ettevõtte tollimaksukohustus. Samas ei ole väited turuolukorra muutustest määravad tollimaksu kohustuse määramisel kaupade impordilt, kuivõrd turuolukorra muutumisest tingitud negatiivsed tagajärjed on ettevõtlusrisk. 3) Rakendusmäärustest 443/2011 ja 444/2011 selgub üheselt, et maksuhaldur on kohustatud rakendama dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse Kanadast imporditud kogu biodiislikütuse suhtes (v.a kahelt Kanada ettevõttelt soetatud biodiisli puhul). Maksuhalduril ja halduskohtul puudub selles küsimuses diskretsiooniõigus. Lisaks on dumpingu kindlaksmääramisel oluline imporditava kauba tootmisprotsess tervikuna ja tootmiskulud, mistõttu dumpingu tuvastamisel ja selle marginaali määramisel ei saa lähtuda üksnes kauba impordihinnast. Seda samuti tasakaalustavate meetmete rakendamisel. EL õigusaktid tagasid samas kaebajale täiendavaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks seoses dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamisega. Rakendusmäärused võimaldavad kaebajal tõendada, et ta ei hoidnud kõrvale dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest (art 4 lg 2). Kui kaebaja leidis, et kõnealuse biodiislikütuse impordihind ei kujutanud endast ühenduse tööstusharule kahjulikku mõju, oleks tulnud pöörduda taotlusega Euroopa Komisjoni poole EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 art 11 lg-s 8 sätestatud korras. 4) Väär on kaebaja väide, et ka peale uurimismenetluse alustamist oli tal jätkuvalt alus eeldada, et kõnesoleva biodiislikütuse näol on tegemist Kanada tootjalt pärineva toodanguga. Määrustest selgub, et menetluse objektiks sai kogu Kanadast imporditav biodiislikütus. Menetluse alustamine näitab, et Kanadast pärit biodiislikütusel võivad esineda võltsitud päritolusertifikaadid. Nende autentsuse tuvastamine ei ole käesoleval juhul maksuhalduri menetluse objektiks. Maksusumma määramisel lähtus maksuhaldur Euroopa Komisjoni poolt juba tuvastatud andmetest ja nende alusel kehtestatud määrustest. Vaidlusaluse kauba väidetav tootja ei kuulu

3-11-1592 5(11) nende tootjate hulka, kelle suhtes komisjon otsustas mitte kohaldada dumpinguvastaseidja tasakaalustavaid tollimakse. 5) Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et ühepäevane jõustumisperiood on ebapiisav, sest leiab, et lisaks sellele, et kaebajal oli võimalus deklareerida diislikütust vabasse ringlusse enne komisjoni poolt menetluse alustamist ja piirangute kehtestamist, oli kaebajal ka pärast määruste avaldamist rohkem kui üks päev aega majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Kaup oli ladustatud tollilaos. Maksukohustus tekib alates kauba deklareerimisest vabasse ringlusesse ja mitte tollilaos ladustamisest alates. Kaebaja võis teha vajalikke ümberkorraldusi määratlemata aja jooksul ning võiks näiteks kaubad re-eksportida kolmandatesse riikidesse. 6) Kaebaja poolt toodud hinnavõrdlus ei ole usaldusväärne. Kaebaja arvestab kõnesoleva biodiislikütuse ostuhinna sisse ka kulutusi transpordile, seevastu võrdluseks toodud börsihindade puhul ei täpsusta kaebaja, kas nende börsihindade sees on arvestatud kulud transpordile või mitte. See ei ole samas käesolevas asjas ka määrava tähtsusega, sest sellest ei sõltu määruste kohaldatavus. 8. Tallinna Halduskohtu 09.04.2013 otsusega jäeti AS Alexela Terminal kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja hinnangul ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust olemasoleva õigusliku olukorra püsimise suhtes. Maksuhaldur peab seejuures oluliseks asjaolu, et biodiislikütus telliti, lähetati ja ladustati enam kui 9 kuud enne dumpinguvastase ja tasakaalustava menetluse alustamist Kanadast imporditava kütuse suhtes. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole eelnimetatud asjaolus kui sellises ka vaidlust. Maksuhaldur leiab, et ligikaudu 9 kuulise viivitusega biodiislikütuse vabasse ringlusesse deklareerimisel ja impordiprotseduurile suunamisel võttis kaebaja endale riski, et õiguslik regulatsioon võib vahepeal muutuda. Vastustaja on viidanud ka EK otsuse C-104/97 P punktile 52, kus selgitati, et turuosalised ei saa EL seadusandja otsustusvabaduse tõttu loota olemasoleva olukorra püsivusele, mida EL institutsioonid oma pädevuse piires muuta võivad. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega. Maksuhaldur on täiendavalt osundanud veel rakendusmääruste 443/2011 ja 444/2011 neljandale artiklile, mis võimaldasid esitada õiguskaitsevahendina laiendatud tollimaksust vabastamise taotlusi ning mille kohaselt võis komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist lubada oma otsusega vabastada laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale määrustega 598/2009 ja 599/2009 kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest. Määruse 1225/2009 art 11 lg-s 8 on sätestatud, et importija võib taotleda ka tasutud tollimaksu tagasimaksmist, kui on näidatud, et dumpingumarginaal, mille alusel tollimakse maksti, on kaotatud või seda on vähendatud tasemeni, mis on alla kehtiva tollimaksu taseme. Kaebuse esitaja ei pidanud määruse 1225/2009 art 11 lg-t 8 küll kohaldatavaks, kuid seda peamiselt põhjusel, et vajalikud tõendid ei pruugi olla kättesaadavad või ei soovita neid importijale anda. Sellises olukorras pidi sisaldama taotlus ka tootja avaldust selle kohta, et dumpingumarginaali on vähendatud või see on kaotatud, kuid taolisi määruse 1225/2009 kohaldamise eeldusena vaadeldavaid materjale ja tõendeid kaebajal esitada ei olnud. Vastustaja hinnangul tuleb aga lugeda eksportijalt või tootjalt dokumentide saamist tavalise ettevõtlushoolsuse ja ettevõtlusriski juurde kuuluvaks nähtuseks (kohtuistungi protokoll, tl 197). Siinkohal nõustub kohus samuti vastustajaga, sest tõendite esitamise võimaluse küsitavusest ei saa tuletada õiguskaitsevahendite puudumist. Seega ei ole asjakohased kaebuse esitaja etteheited õiguskindluse ebaproportsionaalsest kahjustamisest seeläbi, et nõuded kehtestati tagasiulatuvalt ja majandustegevuse ümberkorraldamiseks jäi liiga vähe aega.

3-11-1592 6(11) 2) Mis puutub kaebuse esitaja selgitusse seonduvalt majandusliku otstarbekusega ning eesmärgiga 2009 septembris tellitud biodiislikütus järk-järgult välja osta, siis on see äriühingute valik ja risk. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda ka selles, et tollieeskirjade kohaldamiseks vastuvõetud ja eelpool osundatud määrustest 720/2010, 721/2010, 443/2011 ja 444/2011 tulenevalt oli maksuhalduril kohustus rakendada Kanadast imporditud biodiislikütuse (välja arvatud kahelt konkreetselt Kanada ettevõtjalt soetatud kütus) suhtes dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse, kusjuures kaalutlusruumi nimetatud küsimuses sisuliselt ei olnud. Maksusumma määramisel tuli lähtuda Euroopa Komisjoni poolt algatatud uurimise käigus tuvastatud andmetest ja nende alusel vastu võetud rakendusmäärustest. Erand tehti ainult kahe Kanada tootja osas ning kaebuse esitaja poolt esitatud tollideklaratsioonides märgitud kaubasaatja nende hulka ei kuulunud. Seega oli maksude määramine põhjendatud. Kaebuses väljatoodud arutlus seonduvalt tellitud biodiislikütuse ostuhinna tasemega ning dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude üldise eesmärgiga ei ole siinkohal enam tähenduslik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. AS Alexela Terminal 09.05.2013 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus on jõudnud veendumusele, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust olemasoleva õigusliku olukorra püsimise suhtes. Samas ei ole kohtuotsuse põhjendustest jälgitav, kuidas on kohtu taoline siseveendumus kujunenud. Kohus on vaid sedastanud, et nõustub vastustaja seisukohaga, põhjendamata seejuures, miks kohus vastustaja eelviidatud õiguslike väidetega nõustub ning miks kohtu hinnangul kaebaja õiguslikel väidetel käesolevas asjas tähendus puudub. 2) Asjaolu, kas kaebajal oli enne halduskohtusse pöördumist või halduskohtusse pöördumise asemel (või sellega paralleelselt) õiguslikult võimalik kasutada ka muid õiguskaitsevahendeid ning kas kaebaja neid kasutas, ei oma käesolevas asjas tähendust. See ei muuda olematuks kaebaja õiguspärase ootuse ebaproportsionaalset riivet, mis tuleneb maksukohustusi tekitanud õigusaktide ühepäevasest jõustumisperioodist ja faktist, et kaebajal kui hoolsal ja mõistlikult tegutseval ettevõtjal ei olnud selle ühepäevase etteteatamistähtaja jooksul objektiivselt võimalik oma majandustegevust ümber korraldada selliselt, et mitte uuest regulatsioonist tulenevalt olulist finantskahju kanda. Samuti tuleneb riive asjaolust, et vaidlusaluse biodiislikütuse ekspordihind ei kujutanud endast EL tööstusharule mingisugust kahjulikku mõju, mille neutraliseerimiseks maksukohustusi tekitanud õigusaktid vastu võeti. Lisaks on oluline, et kaebajal ei olnud õiguslikult võimalik määruste 443/2011 ja 444/2011 art 4 lg-s 2 toodud õiguskaitsevahendeid kasutada (need ei kohaldu kaebaja suhtes). Määruse 1225/2009 art 11 lg-s 8 loetletud tõendeid ei olnud kaebajal võimalik 2009. a sügisel saada, kuna vastava äritehingu raames Kanadast eksporditud biodiislikütuse osas kaebajale teadaolevalt dumpingut ei toimunud ning selles osas puudus ka igasugune kahtlus. Vastavate tõendite saamine tagasiulatuvalt on kaebaja jaoks veelgi vähem võimalik. Eeltoodust tulenevalt on ebamõistlik ja eluvõõras eeldada, et määruse 1225/2009 art 11 lg-s 8 loetletud tõendite saamine eksportijalt või tootjalt kuulub kaebaja tavapärase ettevõtlushoolsuse ja -riski juurde. Samuti on meelevaldne ja põhjendamatu kohtu seisukoht, et 2009 septembris tellitud biodiislikütuse järkjärguline väljaostmine on äriühingu valik ja risk. Õiguspärase ootuse põhimõte kaitseb autonoomiat: et isik saaks olla autonoomne, peab tal olema võimalus planeerida ning vähemalt mõistlikul määral ette näha oma tegude tagajärgi.

3-11-1592 7(11) 3) Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme (sh EL õigust) ning põhjendamatult leidnud, et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust olemasoleva õigusliku olukorra püsimise suhtes, ning et käesolevas asjas ei oma tähendust asjaolu, et vaidlusaluse biodiislikütuse osas lõpliku dumpinguvastase ja lõpliku tasakaalustava tollimaksu määramine võib olla vastuolus dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude üldise mõtte ja eesmärgiga. Nii vastustajal kui halduskohtul on asja lahendamisel kohustus tuvastada, kas asjasse puutuva EL teisese õiguse kohaldamine on käesolevas asjas vastavuses EL esmase õigusega, EL õiguse üldprintsiipidega ning EL-s tunnustatud põhimõtete, sh põhiõiguste ja -vabaduste austamisega. Vastavat seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (3-3-1-85-07 p 38). Riigikohus on leidnud, et EK praktika järgi hõlmab õiguspärase ootuse kaitse põhimõte kolme eeldust. Esiteks peavad EL või selle institutsioonid looma õiguspärase ootuse olukorra; teiseks tuleb kindlaks teha, kas isikutel oli alust loota kehtiva õiguse püsimajäämisele; kolmandaks tuleb selgitada, kas EL huvid kaaluvad üles erahuvid (3-3-1-33-06 p 19). Käesolevas asjas on täidetud kõik õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte eeldused, mistõttu ühepäevane vacatio legis kahjustab kaebaja õiguspärast ootust ebaproportsionaalselt. Biodiislikütuse turuhinda arvestades ei tekitanud kõnealused tehingud EL-s kahju, küll aga kannab kahjulikke tagajärgi importöör, kes on kohustatud tasuma mittekahjustavast hinnast kõrgemat hinda, samuti põhjustab see kahjulikku mõju tööstusharule, kuna importööri poolt tasutud kõrgema hinnaga edasimüügil on mõju ka teistele turuosalistele. Määruste 443/2011 ja 444/2011 meetmed on seega vastuolus dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude üldise mõtte ja eesmärgiga. 4) Maksuotsuse aluseks olevaid rakendusmäärusi 720/2010, 721/2010, 443/2011 ja 444/2011 saab ja tuleb tõlgendada ning rakendada selliselt, et need ei riivaks kaebaja põhiõigusi ega kohalduks antud biodiislikütuse impordile. Määruste 443/2011 ja 444/2011 art 1 lg-s 2 nimetatud „Kanadast lähetatud impordi“ all tuleks mõista sellist importi, mis on lähetatud või lähetatakse Kanadast EL-i pärast määruste 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist ja avaldamist. Kui aga selline tõlgendamine ja rakendamine ei ole võimalik, tuleb määrused jätta antud juhul kaebaja suhtes kohaldamata vastuolu tõttu PS-ga ja EL õigusega. Isegi kui määruste tervikuna kohaldamata jätmine ei ole võimalik või põhjendatud, siis tuleb määrused jätta kohaldamata osas, milles need ei anna maksuhaldurile õigust enne 12.08.2010 Kanadast tellitud biodiislikütuse suhtes dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu määramisel arvestada konkreetsel juhul imporditud kütuse hinda. 10. Maksuja Tolliameti 26.06.2013 vastuses palutakse jätta AS Alexela Terminal apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Dumpinguvastase regulatsiooni eesmärgiks on peatada või ära hoida ühenduse tootmisharudele olulise kahju tekitamist. Juba ainuüksi nimetatud olulisest eesmärgist lähtuvalt ei ole sellises valdkonnas võimalik kohaldada pikki jõustumise tähtaegu, kuna iga viivitatud päev võib tähendada ühendusele suurt kahju. Sarnane praktika (määrus jõustub järgmisel päeval alates määruse avaldamisest EL Teatajas) on dumpinguvastaste meetmete ja subsideeritud impordi vastase regulatsiooni valdkonnas levinud praktika ja sellised määrused on edukalt läbinud EK menetluse (C-595/11, C-667/11, C-398/05). Kuigi EK-s ei ole otseselt tõstatatud küsimust dumpingu ja subsideeritud impordi vastaste määruste jõustumistähtaegade kehtivuse osas, viitab senine praktika, et EK ja teised EL institutsioonid aktsepteerivad senist praktikat. Seejuures on tähelepanuväärne, et määruse 720/2010 alusel registreerimiskohustuse kehtestamine ja rakendusmääruse 444/2011 alusel lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine ei kujuta endast sisuliselt uusi dumpinguvastaseid meetmeid, vaid on oma sisu poolest üksnes varasema dumpinguvastase regulatsiooni kohaldamise tagamine ja kõrvalehoidumiste tõkesta-

3-11-1592 8(11) mine dumpinguvastase algusmääruse art 13 kohaselt. Nimelt määruse 720/2010 C osast nähtuvalt kujutas Kanadast biodiislikütuse importimine EL-i sisuliselt kõrvalehoidumist varasemalt kehtestatud nõukogu määrusest 599/2009. 2) Ekslikud on kaebaja väited, et käesoleval juhul vastas vaidlusaluse biodiislikütuse hind võrdlusperioodil (2009 oktoober) mittekahjustavale hinnale (turuehk börsihinnale) või vähemalt ei olnud see märkimisväärselt alla mittekahjustava hinna. Rakendusmääruste 443/2011 ja 444/2011 p-dest 39 nähtuvalt moodustas uurimisperioodil Kanadast EL-i imporditud biodiislikütus kokku 9,2% kogu impordist ning Kanadast imporditud biodiislikütuse hinnad olid turuhinnast ligikaudu 50% odavamad, millega löödi alla liidu tootjate müügihindu umbes 40% ringis. See tähendab seda, et kaebaja poolt viidatud 2009 oktoobrikuu keskmine börsihind Amsterdami sadamas (880 $/t) oli tegelikult kunstlikult mõjutatud allapoole Kanada impordiga. Kui arvestada kaebaja viidatud börsihinna juurde rakendusmäärustes nimetatud 40%, siis turutingimustele vastavaks hinnaks kujuneb 1466,67 $/t. Kaebaja on kokkuvõttes tasunud kõnealuse biodiislikütuse eest 1389,11 $/t (koos sissenõutud tollimaksudega), mis on sellest madalam. Biodiislikütuse kõrge börsihind on säilinud ka peale komisjoni uurimise lõppemist (näiteks 2011 juulis oli börsihinnaks Rotterdami sadamas 1423 - 1428 $/t). Kuivõrd vaidlusaluse biodiislikütuse vabasse ringlusse deklareerimise hetkel hakkas biodiislikütuse börsihind taastuma oma esialgsele tasemele (turutingimustele vastava tasemeni), siis oli kaebajal põhimõtteliselt võimalik vaidlusaluse biodiislikütuse müük EL sees börsihinnaga, mis oli 2010. a võrreldav kaebaja poolt lõppkokkuvõttes tasutud ostuhinnaga. Seetõttu on kaebaja väited talle tekitatud kahju osas selgelt liialdatud. 3) Kaebaja ekslikku arusaama EL tootmisharule kahju tekitamise osas kinnitavad ka dumpingu ja subsideeritud impordi vastaste nõukogu alusmääruste (EÜ) nr 1225/2009 ja 597/2009 põhimõtted. Dumpingutoote tuvastamisel lähtutakse toote ekspordihinna ja tavapärase kaubandustegevuse käigus ekspordiriigi samasuguse toote võrreldava hinna (normaalväärtuse) vahest. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud põhjendusi vaidlusaluse biodiislikütuse normaalväärtuse ja ekspordihinna kujundamise kohta, siis ei ole ka tõsiseltvõetavad väited EL tootmisharu kahjustamata jätmise kohta. Analoogne on olukord ka subsideeritud impordi vastase regulatsiooni osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja tõendanud, et vaidlusalusele biodiislikütusele tollimaksude määramine on vastuolus dumpingu ja subsideeritud impordi vastaste regulatsioonide mõttega. Samal põhjusel puudub ka alus kahelda kõnesolevate nõukogu ja komisjoni määruste (720/2010, 721/2010 ja 443/2011, 444/2011) vastavuses EL õigusele. Õiguspärase ootuse põhimõtte eesmärgiks ei ole tagada importijale võimalust jätkuvalt tugineda turutingimustele mittevastava biodiislikütuse hinnale EL biodiislikütuse tootmisharu arvelt. Kui kaebaja oleks koheselt deklareerinud soetatud boidiislikütust vabasse ringlusse (enne kui oli algatatud uurimine komisjoni määruste 720/2010 ja 721/2010 alusel), siis oleks kõnesolevate määruste kohaldamine tema suhtes välistatud. Selle asemel otsustas aga kaebaja, kes on pika kogemusega kütuse importija, oodata biodiislikütuse vabasse ringlusse lubamisega. Sellises olukorras ei saa tal tekkida õigust algselt kunstlikult madala hinnaga soetatud biodiislikütuse hindade püsimajäämisele olukorras, kus EL institutsioonid on vahepeal tuvastanud, et taolise hinnaga biodiislikütuse importimine tekitab olulist kahju EL biodiislikütuse tootmisharule. Mõistetavalt ei kaalu sellises situatsioonis kaebaja subjektiivsed õigused üle EL huvi rakendusmääruste 443/2011 ja 444/2011 võimalikult kiirele jõustumisele. Ometi jätsid kõnesolevad komisjoni ja nõukogu määrused kaebajale mitmeid võimalusi (nn õiguskaitsevahendid) oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks, mis kaebaja on käesolevas asjas jätnud kasutamata. 4) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal olid objektiivsed takistused õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Näiteks jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas ta pidi äritehingu

3-11-1592 9(11) toimumise ajal, s.o 2009. a sügisel, saama vaidlusaluse biodiislikütuse tootjalt/eksportijalt dumpinguvastase alusmääruse 1225/2009 art 11 lg-s 8 nimetatud tõendeid. Nimetatud määruse art 11 lg-s 8 on samas nähtud ette regulatsioon ka tagastamistaotluse esitamiseks puuduliku informatsiooni korral. Kaebaja ei ole ühtlasi esitanud tõendeid selle kohta, et ta on üritanud hankida vajalikku informatsiooni või tõendeid. Seetõttu on paljasõnaline väide, et kaebajal puudus võimalus vajaliku teabe hankimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on lõppjäreldustes põhjendatud ning apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastusena apellatsioonkaebuse märgib ringkonnakohus järgmist. 12. EL toimimise lepingu art 288 lg 2 kohaselt (endise EÜ asutamislepingu art 249) on EL institutsioonide poolt oma pädevuse piires antud määrused tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides. Õige on halduskohtu seisukoht, et määrustest 720/2010, 721/2010, 443/2011 ja 444/2011 tulenevalt oli maksuhalduril kohustus rakendada Kanadast imporditud biodiislikütuse (välja arvatud kahelt konkreetselt Kanada ettevõtjalt soetatud kütus) suhtes dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse ning kaalutlusruumi nimetatud küsimuses sisuliselt ei olnud. 13. Riigikohus on leidnud, et vajadusel tuleb kohtul analüüsida, kas asjassepuutuv EL teisene õigus on vastavuses EL esmase õigusega, EL õiguse üldprintsiipide ning EL-s tunnustatud põhimõtete, sh põhiõigusteja vabaduste austamisega. Kui Eesti kohtul tekib kahtlus EL teisese õiguse vastavuses EL esmasele õigusele, tuleb menetlus peatada ja paluda Euroopa Kohtult EL õigusakti kehtivuse ja vajadusel tõlgenduse osas eelotsust (3-3-1-85-07 p 38). Ringkonnakohtul ei tekkinud käesolevas asjas kahtlust kohaldatava EL teisese õiguse kooskõlast EL esmase õigusega. 14. Subsideeritud ja dumpinguhinnaga impordi kaitse põhimõtteid EL-s reguleerivad määrused 597/2009 ja 1225/2009 ehk nn algmäärused (mis kodifitseerisid senikehtinud regulatsioonid). Algmäärustega on muu hulgas kehtestatud ajalised piirangud meetmete (dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks) kohaldamiseks. Nimelt võib tollimaksud, esialgu ajutistena, kehtestada kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist, ent hiljemalt üheksa kuud pärast menetluse algatamist (määruse 597/2009 art 12 lg 1; määruse 1225/2009 art 7 lg 1). Samuti sätestavad algmäärused, et kui kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale, võib tasakaalustavaid tollimakse laiendada, ning komisjon võib anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada (määruse 597/2009 art 23 lg 2 ja art 24 lg 5; määruse 1225/2009 art 13 lg 1 ja art 14 lg 5). 15. USA-st pärineva biodiislikütuse ühendusse importimise suhtes algatati subsiidiumidevastane ja dumpinguvastane menetlus 13.06.2008 teatega EL Teatajas. Ajutine tasakaalustav tollimaks ja ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati komisjoni 11.03.2009 määrustega 193/2009 ja 194/2009. Lõplikuna kehtestati tasakaalustav ja dumpinguvastane tollimaks 07.07.2009 määrustega 598/2009 ja 599/2009. 11.08.2010 määrustega 720/2010 ja 721/2010 algatati uurimine kehtestatud meetmetest võimaliku kõrvalehoidumisega seoses ning kohustati tolliasutusi võtma asjakohaseid meetmeid Kanadast biodiiselkütuse impordi registreerimiseks. Uurimise aluseks oli kahtlus, et tollimaksudest hoitakse kõrvale USA-st pärineva biodiislikütuse ümberlaadimise teel, muu hulgas Kanadas. 05.05.2011 määrustega 443/2011 ja 444/2011 laiendati kõrvalehoidumismenetluse tulemusena USA-st pärineva biodiisli ühendusse importimise suhtes kehtestatud tasakaalustavat ja dumpinguvastast tollimaksu (mis oli kehtestatud

3-11-1592 10(11) määrustega 598/2009 ja 599/2009), kohaldades seda ka Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte. 16. Eeltoodust nähtuvalt on Kanadast (USA-st) pärineva biodiislikütuse impordi osas dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu kehtestamine toimunud vastavuses algmääruste regulatsiooniga. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et algmääruste eelviidatud sätted ei vastaks EL esmasele õigusele, eelkõige algmääruste preambulis viidatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 133. Art 133 lg 1 sätestab, et ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub tariifimäärade muutmisse, tollija kaubanduskokkulepete sõlmimisse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitsemeetmetesse, näiteks nendesse, mis on vajalikud dumpingu või subsiidiumide puhul. EL õigus ja võimalus kehtestada enda tootmisharu kaitseks esmased meetmed 60. päevast pärast menetluse algatamist, samuti võimalus kohaldada impordi registreerimiskohustust hilisemaks tagasiulatuvaks meetmete kohaldamiseks, tuleb lugeda vastavuses olevaks EL-i ning seeläbi liikmesriikide ja nende kodanike ning viimastega võrdustatud juriidiliste isikute huvidega. 17. Kaebaja peab enda õiguste (õiguspärase ootuse) rikkumiseks eelkõige asjaolu, et maksukohustusi tekitanud õigusaktide jõustumisperioodi arvestades ei olnud kaebajal objektiivselt võimalik ühepäevase etteteatamistähtaja jooksul oma majandustegevust ümber korraldada selliselt, et mitte uuest regulatsioonist tulenevalt olulist finantskahju kanda. Ringkonnakohus märgib, et 05.05.2011 määrused 443/2011 ja 444/2011 ei tekitanud vältimatut maksukohustust, vaid kehtestasid tollimaksud Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile alates selle registreerimiskohustusest (määruste art 2 lg 2). Seega on ebatäpne kaebaja seisukoht, et meetmetega kohanemiseks jäi sisuliselt üks päev. Esmalt on oluline, et juba alates registreerimiskohustuse tekkimisest (11.08.2010 määrustega 720/2010 ja 721/2010) pidi vastava võimalusega arvestama, ning lisaks on ettevõtjal võimalik üldjuhul kontrollida, kas ja millal kaupa importida. Importimiseks loetakse vabasse ringlusesse deklareerimist ning selleks kõnealused määrused kohustust ega tähtaega kehtestanud ei ole. Kaebajast sõltumatuks asjaoluks ei saa lugeda seda, et kõnealune kaup oli faktiliselt toimetatud Eestisse (tollilattu tolliladustamise tolliprotseduurile) ligikaudu aasta enne Kanadast pärineva biodiislikütuse osas uurimise alustamist komisjoni poolt. Tegemist on kaebaja valitud ärimudeli ja äririskiga (s.o siduda ennast aasta enne importimist kohustustega, mis tekitavad imporditingimuste muutumisel kahjulikke tagajärgi). 18. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et kaebajale ulatusliku finantskahju tekkimine kõnealuste meetmetega seoses ei ole veenvalt põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et tollimaksude tasumine kõnealuselt biodiislikütuselt tähendaks kaebajale kahjumi tekkimist seeläbi, et soetushind ületaks turuhinnale vastavat edasimüügihinda. Samas ei ole kaebaja põhjendanud ja tõendanud turuhinda perioodil 2010 - 2011 (kui biodiislikütus vabasse ringlusesse deklareeriti), vaid on keskendunud börsihinnale 2009 oktoobris, kui toimus kauba lähetamine Kanadast. Samuti ei ole esitatud veenvat põhjendust selle kohta, milline oli kaebaja kui deklarandi roll ning õigused ja kohustused kõnealuse kauba tellimisel, soetamisel ja deklareerimisel (näiteks võimalused vabasse ringlusse deklareerimisest loobumiseks, kui see tähendas kahju tekkimist). 19. Põhjendatud on ühtlasi vastustaja seisukoht, et turuhinna kõrval on käesoleva vaidluse seisukohast määrava tähendusega kauba normaalväärtus, s.o tavapärases kaubandustegevuses ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavaliselt makstud või makstavad hinnad (määruse 1225/2009 art 2; määruse 597/2009 art 8). Hindamaks, kas kaebajale määratud maksukohustus on eesmärgipärane (kaitse subsiidiumide ja dumpingu eest), tuleb seega lähtuda mitte faktilisest

3-11-1592 11(11) turuhinnast teatud ajahetkel, vaid sellest, milline oleks turuhind, kui moonutusi (subsiidium ja dumping) ei oleks esinenud. Normaalväärtus tuleb ühtlasi võtta aluseks hinnangu andmisel, kas vaidlusaluse biodiislikütuse ekspordihind kujutas endast EL tööstusharule kahjulikku mõju. Määruste 443/2011 ja 444/2011 p-des 39 on märgitud, et arvestades esialgse uurimise käigus kindlakstehtud mittekahjustavat hinnataset, olid uurimisperioodil Kanadast liitu saabunud impordi hinnad turuhinnast ligikaudu 50% odavamad, kusjuures liidu tootjate müügihindu löödi alla umbes 40% ringis. Määruste 598/2009 ja 599/2009 p-dest 108 nähtuvalt on loetud kahjustavaks hinnatasemeks kontrollitud perioodil 616 eurot/tonn. Nimetatu on USA dollariteks (USD) konverteerides lähedane kaebaja poolt viidatud soetushinnale 794,50 USD/tonn (millele lisandus prahiraha ehk meritsi veetava lasti veoraha 68,25 USD/tonn). Teisiti sõnastades ei ole kaebaja poolt tasutud soetushind vastavuses normaalväärtusega, milleks on 616 eurot/tonn + 40%. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja poolt tasutud soetushind ei oleks EL tööstusharu kahjustav. 20. Isegi kui määruste 443/2011 ja 444/2011 rakendamine võib mõnel üksikjuhul olla eesmärgipäratu, siis selleks on kehtestatud spetsiifilised õiguskaitsevahendid. Nimelt sätestavad algmäärused, et sellisel juhul tuleb esitada vastav taotlus komisjonile koos asjakohaste selgituste ja tõenditega – seda muu hulgas olukorras, kui importija ei ole asjaomase eksportija ega tootjaga seotud ja selline teave ei ole kohe kättesaadav või kui eksportija või tootja ei soovi seda importijale anda (määruse 597/2009 art 21 lg-d 1 ja 3; määruse 1225/2009 art 11 lg 8). Seega ei ole üksikisikute õigused määruste 443/2011 ja 444/2011 kohustuslikule iseloomule vaatamata tagamata, mis viitab ühtlasi määruste kooskõlale EL esmase õigusega, EL õiguse üldprintsiipidega ning EL-s tunnustatud põhimõtetega. Kui isik, kes leiab, et EL teisene õigus on tema suhtes ebaõiglane ja eesmärgipäratu, ei kasuta ettenähtud regulatsiooni vastava negatiivse mõju välistamiseks, siis ei ole kahjuliku mõju põhjuseks EL esmase ja teisese õiguse vastuolu, vaid kohase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine. 21. Lähtudes eeltoodust puudub alus kaebaja suhtes rakendatud määruste kohaldamata jätmiseks (eelotsuse küsimiseks) vastuolu tõttu EL õigusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Alus puudub ka määruste osaliseks kohaldamata jätmiseks osas, milles need ei anna maksuhaldurile õigust enne 12.08.2010 Kanadast tellitud biodiislikütuse suhtes dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu määramisel arvestada konkreetsel juhul imporditud kütuse hinda. Sellisteks juhtudeks on ette nähtud vastavad õiguskaitsevahendid, millele ringkonnakohus eelnevalt viitas. 22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et määruste 443/2011 ja 444/2011 art 1 lg-s 2 nimetatud „Kanadast lähetatud impordi“ all tuleks mõista sellise kauba importi, mis on lähetatud või lähetatakse Kanadast EL-i pärast määruste 720/2010 ja 721/2010 vastuvõtmist ja avaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruste 443/2011, 444/2011, 720/2010 ja 721/2010 ega ka algmääruste sõnastus liikmesriikidele sellist pädevust. 23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

Virgo Saarmets

Viive Ligi