3-14-51576/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51576 Määruse kuupäev

24. oktoober 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot Menetlusosalised Kaebaja Sergei Matvejev Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON

1. Jätta Sergei Matvejevi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-14-51576 menetlus.

3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 6. juuni 2013. a käskkirjaga nr 6.-3/729-D Viru Vanglas viibivale vahistatule S. Matvejevile allumatuse, ametnike töö takistamise ja ebaviisaka käitumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kolmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud

S. Matvejev ametniku seaduslikule korraldusele väljuda kambrist ümberpaigutamiseks, vaid riietas end lahti ja üritas seejärel kambrist väljuda koridori. S. Matvejev käitus agressiivselt ja rääkis kõrgendatud toonil. Julgeoleku tagamiseks kasutati käeraudu. Kuna S. Matvejev oli riieteta, pani valvur talle voodilina ümber ja seejärel teostati ümberpaigutus.

2. S. Matvejev esitas 4. juulil 2013 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. S. Matvejev märkis, et talle tekitati mittevaralist kahju tema väärikuse alandamisega. Tema ümberpaigutamine ja kartserisse paigutamine oli õigusvastane. S. Matvejev lisas, et samuti ei toodud talle kõiki tema usuga seotud asju, ajakirja Foma, pesemiskäsna ja seepi, ning küsis, kas see ei ole alandamine.

3. Viru Vangla jättis 2. septembri 2013. a otsusega nr 6-12/186-4 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

4. S. Matvejev esitas 23. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kaebaja selgitas, et ei allunud valvuri korraldusele kambrist väljuda ümberpaigutamiseks, sest ta ei tahtnud rikkuda vangistusseaduse (VangS) § 12 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust hoida vanglas eraldi vahistatuid ja kinnipeetavaid. Kaebaja kui vahistatu aga paigutati osakonda E5, kus asusid süüdimõistetud. Kuna vangla rikkus osutatud kohustust, oli kaebaja

3-14-51576

ümberpaigutamine õigusvastane. Samuti oli õigusvastane kaebaja kartserisse paigutamine distsiplinaarkaristusena selle eest, et kaebaja üritas järgida seadusest tulenevat kohustust. Kaebaja mittevaraline kahju väljendub tema alusetus vabaduse võtmises, st kartserisse paigutamises. Kui valvur tõi hiljem kaebajale tema asjad, ei olnud nende hulgas religioosset kirjandust, pesemiskäsna ja seepi. Seetõttu ei saanud kaebaja oma keha pesta tavalisel moel, mida ta pidas inimväärikuse alandamiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 18. augusti 2014. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale võimaluse kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

6. Tartu Halduskohtusse saabus 2. septembril 2014 S. Matvejevi kaebuse täpsustus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus.

7. Tartu Halduskohus tagastas 15. septembri 2014. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seebi ja pesemiskäsna äravõtmisega au teotamise, usukirjanduse äravõtmisega hea nime teotamise ning Viru Vangla õigusvastase tegevusega tervise kahjustamise eest, ning võttis kaebuse menetlusse osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist õigusvastaselt kartserisse paigutamisega alusetu vabaduse võtmise ning seebi ja pesemiskäsna äravõtmisega inimväärikuse alandamise eest. Kohus leidis, et menetlusse võetud osas on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. Kohus kohustas vastustajat kaebetähtaja ennistamise taotlusele vastama.

8. Vastustaja leidis 6. oktoobri 2014. a vastuses kaebetähtaja ennistamise taotlusele, et tähtaja ennistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Viru Vangla jättis 2. septembri 2013. a otsusega kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kaebaja esitas praeguses haldusasjas kaebuse kohtule 23. juulil 2014, st ligikaudu 11 kuud pärast vangla otsuse kättesaamist. Seega on kaebus esitatud hilinenult.

10. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

11. Tartu Halduskohtusse saabus 2. septembril 2014 kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja selgitas, et esitas Viru Vangla 2. septembri 2013. a otsuse saamisel tähtaegselt kaebuse haldusasjas nr 3-13-2098. Selles asjas nõuti kaebajalt riigilõivu summas 60 eurot tasumist kaebuse esitamise eest. Kaebaja märkis, et riigilõivu tasumine oli ebareaalne, sest ta teenis 63 senti tunnis ning töötada oli lubatud kaks tundi päevas ja seda ka mitte alati terve kuu vältel. Kuna kaebaja väitel hoitakse kinnipeetavaid poolnäljas, on ta kogu oma töötasu nälja tõttu ära kulutanud. Samuti on ta ostnud kirjutusvahendeid, ümbrikke, postmarke jms. Lisaks on kaebaja üritanud teenida lisa ka muul viisil,

3-14-51576

ent vaatamata sellele ei ole ta suutnud riigilõivu tasumiseks raha kokku koguda. Peale eelneva kulus kogu kaebaja aeg selle tõendamisele, et teda pannakse kinni huvitatud isikute rõõnamise alusel.

12. Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus tähendab eelkõige seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Seega peab tegemist olema isikust sõltumatute asjaoludega. Tähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused menetlustoimingu tegemiseks menetlustähtaja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12). Erandlikel juhtudel võib mõjuva põhjusena mõista ka subjektiivseid asjaolusid, st menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 16).

Kaebaja on Viru Vangla 2. septembri 2013. a otsuse saamise järgselt pöördunud halduskohtusse samasisulise hüvitamiskaebusega kahel korral − esimesel korral haldusasja nr 3-13-2098 raames ning teisel korral käesoleva haldusasja raames. Haldusasjas nr 3-13-2098 esitas kaebaja kaebuse tähtaegselt. Tartu Halduskohus jättis 5. novembri 2013. a määrusega selles asjas rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohustas teda tasuma riigilõivu 60 eurot 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus tuvastas nimetatud määruses, et kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto andmetest nähtuvalt ei saanud kaebajat pidada maksejõuetuks. Nimelt oli HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 66 eurot 1 sent. Kaebaja viidatud määrust ei vaidlustanud. Tartu Halduskohus tagastas 4. detsembri 2013. a määrusega kaebuse, sest kaebaja ei tasunud kohtu määratud tähtpäevaks riigilõivu. Vastavad määrused on jõustunud. Järelikult oli kaebajal majanduslikult võimalik tasuda haldusasjas nr 3-13-2098 kaebuse esitamise eest nõutav riigilõiv. Kaebaja väide, et kinnipeetavaid hoitakse vanglas poolnäljas, mistõttu tuli tal oma rahalised vahendid kasutada toidu ostmiseks, ei ole asjakohane. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. VangS § 47 lg 2 kohaselt jälgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst. Viru Vangla direktori

23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 9.1 kohaselt toimub kinnipeetavate toitlustamine sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ alusel. Nimetatud määruse järgi peab kinnipeetava toit tagama nõuetekohase ööpäevase toiduenergia vajaduse, vitamiinide, mineraalide ja valkude koguse. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja väide, et teda hoiti vanglas poolnäljas. Seega puudus kaebajal lisatoidu ostmiseks vajadus. Samuti nähtub Tartu Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-13-2098 tuvastatud andmetest, et kaebajal olid piisavad rahalised vahendid nii kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumiseks kui ka kirjatarvete ostmiseks.

Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud väidet, et lisaks eelnevale kulus kogu tema aeg selle tõendamisele, et teda pannakse kinni huvitatud isikute rõõnamise alusel, mistõttu ei ole see kohtule arusaadav. Siiski märgib kohus, et praeguses haldusasjas saaks kaebetähtaja rikkumise mõjuvaks põhjuseks olla asjaolu, mis takistas kaebajal haldusasjas nr 3-13-2098 õigeaegselt riigilõivu tasumist ja välistas kaebaja kohtusse pöördumise võimaluse kuni 2014. aasta juulini. Ei ole usutav, et kaebajal kulus haldusasjas nr 3-13-2098 Tartu Halduskohtu 5. novembri 2013. a määruse kättesaamisele järgnenud 15 päeva jooksul iga vaba hetk sellele, et „tõendada, et teda pannakse kinni huvitatud isikute rõõnamise alusel“, mistõttu tal ei olnud võimalik õigeaegselt riigilõivu tasuda. Seega oli riigilõivu tasumata jätmine kaebaja vaba valik.

3-14-51576

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudusid praeguses haldusasjas kaebetähtaja rikkumiseks objektiivsed või subjektiivsed põhjused, mis võiksid tingida tähtaja ennistamise. Seega jääb kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

13. Kohus lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 kohaselt praeguse haldusasja menetluse, sest kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik