2-13-52690/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Indrek Soots (eesistuja), Reet Allikvere, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-52690 Tsiviilasi NS hagi Balti Terase Metallitööd OÜ (endise ärinimega Balti Terase Osaühing) vastu töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. aprilli 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Balti Terase Metallitööd OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2219 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja NS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XXX-XXX XXXXXXX) hageja lepinguline esindaja advokaat Toomas Laanemaa kostja Balti Terase Metallitööd OÜ (registrikood 10003657, asukoht Peterburi mnt 55a, Tallinn) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Kohtuistungi toimumise aeg

6. oktoober 2014, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.04.2014 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud maaja ringkonnakohtus jätta Balti Terase Metallitööd OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. NS (hageja) esitas 30.08.2013 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Balti Terase Metallitööd OÜ (kostja) vastu töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja koondamishüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 07.10.2013 otsusega avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 962,03 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 323,25 eurot ja koondamishüvitise 881,86 eurot. Kostja esitas 06.11.2013 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures pearaamatupidajana ja ta koondati 02.05.2013. Balti Terase Metallitööd OÜ ei ole hagejale välja maksnud töötasu 962,03 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitist 323,35 eurot ja koondamishüvitist 881,86 eurot. Hageja on kostja poole telefoni teel korduvalt raha väljamaksmise nõudega pöördunud, kuid kostja on öelnud, et hageja sai juba lõpparve kätte. Hageja aga lõpparvet saanud ei ole. Hageja nõuab kostjalt aprilli ja mai 2013 töötasu 962,03 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitist 323,35 eurot, koondamishüvitist 881,86 eurot ja viivist 52 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on hagejale 02.05.2013 lõpparve välja maksnud. Lõpparve maksti sularahas.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 07.04.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 962,03 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 323,25 eurot, koondamishüvitise 881,86 eurot ja viivise alates 03.05.2013 kuni kohase täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

5. Maakohtu otsuse kohaselt töötas hageja kostja juures pearaamatupidajana ajavahemikul 16.01.1996-02.05.2013. Töösuhe lõpetati koondamise tõttu. Lõpparve väljamaksmine kostja poolt on kohtu hinnangul tõendamata. Tunnistaja AS (kes oli hagejaga töölepingu lõpetamise ajal kostja juhatuse liige) ütluste kohaselt maksis ta lõpparve hagejale sularahas töölepingu lõpetamise päeval. Maakohus leidis viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-02, et palga maksmist ei saa tunnistajate ütlustega tõendada. Samuti ei nähtu töölepingu lõpetamise dokumendist, kas töötajale on lõpparve välja makstud, kuna see sisaldab üheaegselt nii märkeid „makstakse“ kui ka „on makstud“. Kassa väljamakse orderil ei ole hageja allkirja lõpparve kättesaamise kohta.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista aprilli 2013. a töötasu 881,86 eurot ja töötasu 2013. a maikuu kahe päeva eest 80,17 eurot, puhkusetasu 323,25 eurot ja koondamishüvitis 881,86 eurot. Kuna hageja oli õigustatud saama lõpparve töölepingu lõpetamise päeval, siis on kostja olnud töötasu maksmisega viivituses alates 03.05.2013. Kostjalt tuleb viivis hageja kasuks välja mõista kuni kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda.

8. Maakohus jättis analüüsimata kostja esitatud järgmised tõendid, mis kinnitavad hagejale lõpparve väljamaksmist: TSD deklaratsioon 2013. a maikuu kohta, millest nähtub, et hagejale makstud lõpparvelt on maksud tasutud; hageja on allkirjaga kinnitanud töölepingu p 10.3 kehtivust, mille kohaselt kostja maksis hagejale 2167,24 eurot. Võttes arvesse nimetatud tõendid ja tunnistaja ütlused, tuleb hagi jätta rahuldamata. Tõendamata ja ebaõiged on hageja väited, et kostja maksis palka üksnes pangaülekannetega ja hageja nõudis lõpparve tasumist samuti pangaülekandega. Hageja tõendas palga maksmist ülekandega vaid märtsis ja aprillis 2013. Ülejäänud kuude osas pangaülekannete puudumine viitab sellele, et kostja maksis palka nii ülekannetega kui ka sularahas.

Vastus apellatsioonkaebusele

9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. TsMS § 654 lg 6 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Käesolevas asjas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud hagejale lõpparve väljamaksmist. Kassa väljamineku orderil (t lk 37) puudub hageja allkiri raha kättesaamise kohta. Töölepingus on töölepingu lõpetamist puudutavas osas (p 10.3) lõpparve kohta märge: „töötajale makstakse/on makstud“ (t lk 33). Dokumendis on jäetud aga valik tegemata, s.t töölepingus ei ole fikseeritud, kas töötajale on lõpparve juba makstud või alles kuulub maksmisele. Seega ei tõenda töölepingu p 10.3, et lõpparve on hagejale välja makstud. TSD deklaratsioonist 2013 maikuu kohta nähtub aga üksnes lõpparvelt maksude tasumine. See ei tõenda, et lõpparve ise oleks hagejale makstud. Tunnistaja AS ütluste kohaselt maksis ta töölepingu lõpetamisel hagejale lõpparve sularahas välja. Samas ei saa AS ütlused piisavalt tõendada raha üleandmist olukorras, kus väidetav raha üleandmine toimus ainult tunnistaja ning hageja juuresolekul ning hageja on raha saamist eitanud. Tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ka seetõttu, et poolte töösuhe lõppes konfliktiga (nagu selgub tunnistaja ütlustest). Kostja väiteid lõpparve sularahas maksmise kohta ei toeta ka kostja varasem praktika töötasu väljamaksmisel. Nii ilmneb hageja esitatud pangaväljavõttest, et 2013 jaanuarist – 2013 aprillini maksis kostja hagejale töötasu ülekandega panka (t lk 38-39). Ülaltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid hagejale raha tasumise kohta. Seega mõistis maakohus kostjalt lõpparve põhjendatult hagejale välja. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm