3-14-51239/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51239 Haldusasi Hannes Laasi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike tingimustega saatebussis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Hannes Laasi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Hannes Laas Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 2. Täiendada halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hannes Laas esitas 06.03.2014 Tartu Vanglale taotluse (tl 12) 4000 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks selle eest, et teda transporditi 02.06.2009 Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ebainimlikes tingimustes. Tartu Vangla tagastas 21.05.2014. a otsusega nr 1-13/348-2 (tl 11) H. Laasi kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. 2. H. Laas esitas 06.03.2014 Tartu Vanglale veel ühe kahju hüvitamise taotluse (tl 21-22), milles taotles hüvitist 3000 eurot, kuna teda transporditi 13.02.2013 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ebainimlikes tingimustes. Tartu Vangla jättis 21.05.2014. a otsusega nr 1-13/350-2 (tl 20) H. Laasi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. H. Laas esitas 20.04.2014 Tartu Vanglale taotluse (tl 14) 3000 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks selle eest, et teda transporditi 09.04.2014 Rapla arestimajast Tartu Vanglasse ebainimlikes tingimustes. Tartu Vangla jättis 12.06.2014. a otsusega nr 1-13/728-2 (tl 13) taotluse rahuldamata. 4. H. Laas esitas 20.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 21.05.2014. a otsuste ja 12.06.2014. a otsuse peale, taotledes vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses etapeerimistingimustega ning kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebaja palus kohtul ka vanglale ettekirjutuse teha, et kaebajat etapeeritaks edaspidi ilma tema õigusi rikkumata. 5. Tartu Halduskohus tagastas 05.09.2014. a määrusega kaebuse 02.06.2009 toimunud etapeerimise osas (p 1) ning ülejäänud osas jättis kaebuse käiguta. Määruse kohaselt tuleb kaebus osaliselt tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus ei olnud nõuetekohaselt läbitud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla jättis kaebaja 06.03.2014. a taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt tagastanud, sest kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest. Kaebaja seisukoht, nagu olnuks taotlus tähtaegne, kuna ta sai oma õiguste rikkumisest teada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013. a lahendist, on ebaõige. Asjaolu, et kaebaja sai EIK-i seisukohtadest teada 2013. a lõpus, ei ole asjakohane, kuna see puudutab üksnes võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. H. Laas esitas 17.09.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt tuleb kolmeaastast kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega hakata lugema mitte kahju tekkimise hetkest, vaid ajast, mil kaebaja sai teada, et tema inimõigusi on rikutud. Riik on petnud kaebaja usaldust, et riigivõim peab kinni rahvusvahelistest lepetest. Seega tekkis kaebajale moraalne kahju hetkel, mil ta sai teada, et EIK näeb inimõigusena ette iga etapeeritava kohta ruumi 0,8 m2. Just usalduse kuritarvitus moodustab kahju eseme ning sellest sai kaebaja teada alles EIK-i 19.12.2013. a lahendiga seoses EIK-i praktikaga tutvumisel. Juhul, kui lugeda kolme aastat alates füüsilise kahju tekkimisest, annaks see riigile võimaluse pääseda hüvitiste maksmisest, sest alla kolme aasta kogu menetlus kohtutes ning lisaks EIK-is ei kesta. Samuti puudub sel juhul õiguskindlus, sest riik võib kolme aastat oma suva järgi vähendada. Samas maksimum 10 aastat on piisav tähtaeg. 7. Tartu Vangla 10.10.2014. a vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on seadusandja kolmeaastase tähtaja kahju hüvitamise taotluse esitamiseks seadnud sõltuvusse kahjust teadasaamisest, mitte õiguste rikkumisest teadasaamisest. Selles, kas haldusorgan on isikule kahju tekitanud, peab isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kolm aastat on selleks piisavalt pikk aeg. Määruskaebusest jääb arusaamatuks, millise kahju hüvitamist kaebaja soovib. Kui kahju seisneb usalduse kuritarvitamise tundes, siis selline kahju ei kuuluks üldse RVastS alusel hüvitamisele. 2 2

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning nõustub halduskohtu määruses tehtud järeldustega, kuid täiendab selle põhjendusi. 9. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 järgi, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla tagastas H. Laasi 06.03.2014. a kahju hüvitamise taotluse seoses 02.06.2009 toimunud etapeerimisega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 alusel läbivaatamatult, kuna taotlus oli esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Seega ei saa käesoleval juhul asuda seisukohale, et kaebajal puudub kohtusse pöördumise õigus VangS § 11 lg 81 alusel, kuna kaebaja taotlust ei tagastatud mitte puuduste kõrvaldamata jätmise, vaid tähtaja ületamise tõttu. Ringkonnakohus leiab aga, et koostoimes HKMS § 47 lg-ga 1 ning § 121 lg 1 p-ga 4 tuleb VangS § 11 lg-t 8 tõlgendada nii, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa vangla sisulise otsuse puudumise ja kahju hüvitamise taotluse õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust (vt analoogse VangS § 11 lg 5 kohta RKHKm 29.04.2014 nr 3-3-1-78-13, p-d 18 ja 19). Seega tuleb kohtul kontrollida, kas isik on rikkunud kohustusliku kohtueelse menetluse korda ning kas tema kahju hüvitamise taotlus on seetõttu õigesti läbivaatamatult tagastatud. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tartu Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja on kaebuses ja määruskaebuses väitnud, et tema sai kahjust teada alles pärast seda, kui ta tutvus seoses EIK-i 19.12.2013. a lahendiga EIK-i praktikaga. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja sai või pidi kahjust teada saama 02.06.2009 ehk samal päeval, mil ta väidetavalt 3,5 tunni jooksul saatebussis inimväärikust alandavates tingimustes viibis. Kaebaja kirjeldas 06.03.2014. a kahju hüvitamise taotluses, kui halb tal 02.06.2009. a etapeerimise ajal olla oli ning et ta kannatas selle käigus ja tundis end väärkohelduna. Järelikult faktiliselt tajus kaebaja endale väidetavalt tekkinud mittevaralist kahju kohe, kui ta vastavates tingimustes viibis, ning asjaolu, et ta tutvus aastaid hiljem EIK-i praktikaga, mis võimaldas arvata, et tema etapeerimise tingimused 02.06.2009 olid 3 3

õigusvastased, seda asjaolu ei muuda. Lisaks nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kui määruskaebuse kohaselt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist enda usalduse kuritarvitamise eest, siis sellise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg 1 üldse ette ei näegi. Samuti on kaebaja kohtueelses menetluses ja ka kaebuses tuginenud inimväärikuse alandamisele ja inimõiguste rikkumisele, mitte usalduse kuritarvitamisele. Kaebaja väitis määruskaebuses, et juhul, kui lugeda kolme aastat alates füüsilise kahju tekkimisest, annaks see riigile võimaluse pääseda hüvitiste maksmisest, sest alla kolme aasta menetlus kohtutes ei kesta. Samuti puudub sel juhul õiguskindlus, sest riik võib kolme aastat oma suva järgi vähendada, kuid maksimumtähtaeg 10 aastat on piisav tähtaeg. Ringkonnakohus märgib, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega arvestatakse alates kannatanu poolt kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest, kuid 10-aastast tähtaega alates kahju tekitamisest. Kahju tekke ja sellest teadasaamise aeg ei pruugi alati kokku langeda, kuid praegusel juhul sai kaebaja kahjust teada selle tekkimise hetkel, kuna ta viibis vahetult enda poolt väidetud inimväärikust alandavates tingimustes. Seega kuulus kahju hüvitamise taotluse esitamisel kohaldamisele kolmeaastane tähtaeg alates kahjust teadasaamisest. Väär on kaebaja seisukoht, et riik pääseb kolmeaastase tähtaja puhul hüvitise maksmisest, kuna menetlused kestavad kohtutes üle kolme aasta. RVastS § 17 lg 3 reguleerib, millise tähtaja jooksul peab kahju hüvitamise taotlus või kaebus haldusorganile või kohtule esitatud olema ning see ei hõlma taotluse või kaebuse menetlemiseks kuluvat aega. Väär on ka kaebaja arusaam, et kohus saab kolmeaastast tähtaega oma suva järgi vähendada ning ringkonnakohtule jääb selgusetuks, mille põhjal kaebaja seda väidab. Seega eelnevat kokku võttes sai või pidi kaebaja kahjust teada saama 02.06.2009, mistõttu tulenevalt RVastS § 17 lg-st 3 pidi ta vanglale kahju hüvitamise taotluse esitama kolme aasta jooksul alates sellest kuupäevast. Kuna RVastS ei näe tähtaegade arvutamisel ette erisusi, tuleb lähtuda HMS § 33 lg-st 1, mis omakorda viitab tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS). TsMS § 62 lg 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 2 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega möödus kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg 02.06.2012, kuid kaebaja esitas vanglale taotluse alles 06.03.2014. Tähtaja ennistamine oli HMS § 34 lg 3 kohaselt välistatud, kuna esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödunud rohkem kui üks aasta. Järelikult tagastas Tartu Vangla kaebaja taotluse õigesti HMS § 14 lg 6 p 1 alusel. 11. Kuna vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses 02.06.2009 toimunud etapeerimisega õiguspäraselt põhjusel, et kaebaja rikkus asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda, siis ei ole kaebajal lähtuvalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4 õigust 02.06.2009 toimunud etapeerimisega seotud kahjunõudega kohtusse pöörduda ning hüvitamiskaebus on õigesti tagastatud. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4