2-13-15660/33 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2014, Pärnu Tsiviilasja number 2-13-15660 Tsiviilasi

S. T.’i hagi S. N.’e vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja veeühenduse saamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine loobumisega ja menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S. T. (isikukood x, elukoht x, e-post: x); Kostja: S. N. (isikukood x, elukoht x, e-post x ) RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu S. T.’i loobumine hagist.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-15660, S. T.’i hagis S. N.’e vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja veeühenduse saamiseks.

3. Menetluskulud jäävad kostja S. N.’e kanda.

4. Välja mõista S. N.’elt (isikukood x) S. T.’i (isikukood x) kasuks menetluskulu katteks 150 € (ükssada viiskümmend eurot, s.o pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust).

5. Tagastada hageja S. T.’ile menetluses 09.04.2013 ja 04.10.2013 maksetega Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole Pärnu Maakohtu viitenumbrile tasutud riigilõivust pool, s.o 150 € (ükssada viiskümmend eurot), mis kanda S. T.’i arveldusarvele nr x SEB Pank AS-is, selgitusega: pool riigilõivu, tsiviilasi nr 2-13-15660, T..

6. Toimetada määrus pooltele kätte ja saata jõustumise järel riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtu menetluses on S. T.’i 06.04.2014 hagiavaldus S. N.’e vastu, milles hageja palus kohustada kostjat AÕS § 72 lg 5 alusel lõpetama avaldaja kui x korteriomaniku õiguste rikkumine ja lubama

2-13-15660

2 (3)

ühendada x korterisse veeühendus vajaliku joogija tarbevee saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja on x asuva korterelamu kaasomanik (korteri nr 2 omanikku) ja elamu kaasomanike poolt volitatud kontaktisikut suhtluses AS-iga Pärnu Vesi. Kinnistu on liitunud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga, kuid hageja korteris trasside ühendus puudub. Hageja korteri trassidega ühendamine on võimalik läbi kostja korteri, mida kostja ei ole nõus lubama. Kohtumenetluse ajal, 27.05.2014 toimunud istungil (toimiku II kd lk 1-2) teatas kostja S. N., et on vahepeal oma korteri ära müünud ja lõpetanud AS Pärnu Vesi kontaktisikuna lepingu ning taotles kostja asendamist.

02.10.2014 S. T. esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna ta jõudis korteri nr x uue omanikuga kokkuleppele, omandiõiguse rikkumine on lõppenud ning veeühendus ja normaalselt toimiv kanalisatsiooniühendus on hageja korteris x olemas. Hageja on valmis tasuma veevärgiga liitumise kulud õigusjärgsele omanikule kaasomandi kulude kandmise suhte alusel (KOS § 15 lg2). Hageja palub asjas menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud kostja kanda põhjusel, et kostja ei võimaldanud saada veeühendust kohtu poolt pakutud tähtaja jooksul. Hageja kinnitusel on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot.

12.10.2014 e-posti teel esitas S. N. vastuseks kohtu nõudele oma kirjaliku seisukoha. Hagist loobumisele vastuväiteid kostjal ei ole, menetluskulud palub jätta hageja kanda põhjendusel, et viivitused tekkisid hageja poolsetest kohustuste mittetäitmisest (tänaseni esitamata elamu tehnosüsteemide muutmise projekt, KOV ehitusluba, tasumata torustike rajamise osamaks) ning lisaks selle tõttu, et kostja ei ole enam korteriomandi omanik ja asjad lahenesid lõplikult kostjast sõltumata. Kostja palub kohustada hagejat saatma torustike osamaks 408.97 eurot kostjale rahakaardiga aadressile: x.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Menetluse lõpetamine

1.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1.2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hageja loobumine hagist ja menetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud, hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.

2. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamisemääruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus leiab, et menetluskulud asjas tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna nende väljamõistmine hagejalt oleks kohtumenetluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebamõistlik ja ei oleks õiglane. Kohus möönab, et kostja küll otseselt ei rahuldanud hageja nõuet, kuid kohtuvaidluse põhjustanud olukord lahenes enne kohtuotsust hageja jaoks positiivselt üksnes seetõttu, et kostja korteri võõrandas ning uus omanik ei teinud hagejale torude ühendamiseks takistusi. Seega lahenes vaidlus kostja tegevuse tulemusena ja sõltumatult hageja võimalustest asja

2-13-15660

3 (3)

lahendamisele kaasa aidata. Hageja kohtusse pöördumise põhjustas otseselt kostja kiuslik käitumine, kostja pahatahtlikkust kinnitas tema käitumine kohtumenetluses (põhjendamatute vastuväidete esitamine ja mõistliku põhjuseta kostjal veeühenduse saamiseks vajalike tööde takistamine). Hageja nõue langes ära alles siis, kui kostja lõpetas AS-i Pärnu Vesi kontaktisikuks olemise ja müüs oma korteri edasi uutele omanikele, kes olid kaasomandis olevas korterelamus hagejale veeühenduse võimaldamisel koostööaltimad ning hageja jõudis seetõttu probleemi lahenemiseni ilma kohtuotsuseta. Eeltoodu ja TsMS § 175 lg 1 alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja taotletud menetluskulude katteks 150 €, s.o poole hagilt tasutud riigilõivust. Kostja rahalise nõude 408,97 eurot jätab kohus tähelepanuta, kuna tegemist ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemega. Kui kostja leiab, et tal selline nõue hageja vastu, tuleb tal esitada eraldi hagi. Kohus selgitab aga, et nii asjaõigusseaduse § 72 lg-st 4 kui korteriomandiseaduse § 15 lg-st

2 tulenevalt võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega asja kaasomanik, mitte kolmas isik. See tähendab, et korterelamu seisundi parandamisega seotud kulutuste teistelt kaasomanikelt tagasi nõudmise õigus on korterimüügiga üle läinud korteri uuele omanikule. Kostja tehtud kulutus seoses kinnistule veeja kanalisatsioonitrassi rajamisega sisaldub eelduslikult tema korteriomandi müügihinnas, kostjal trasside rajamise kulu hüvitamise nõuet hageja vastu olla ei saa.

3. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tulenevalt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isikule poole menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohtutoimiku andmete kohaselt on hageja S. T. tasunud käesolevas asjas kahe maksega riigilõivu kokku 300,00 € - 09.04.2013 summas 250 € (I kd tlk 48) ja 04.10.2013 summas 50 € (I kd tlk 85). Eeltoodust lähtudes tagastab kohus hagejale hagilt tasutud riigilõivust 50 % ehk 150 €. TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele SEB Pangas, millelt hageja riigilõivu tasus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik