1-14-6477/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-6477

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoobril 2014. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-6477 Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kriminaalasi I.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1. augusti 2014. a otsus kiirmenetluses lühemenetluse sätete kohaselt Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.G Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav I.G

eluk XXXXXX XX-XXX XXXXXXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXXX, ei tööta, varem

kriminaalkorras karistatud: 1)

21.02.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi; 2) 02.12.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; 3) 05.09.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 121; 199 lg 2 p 4 järgi; 4) 12.09.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi; 5) 26.06.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; 6) 27.11.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 -199 lg 2 p 4 järgi, 7) 27.10.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; 8) 02.11.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5 8, 9 järgi; 9) 10.09.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi; 10) 20.01.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi; 11) 06.08.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi; vangistusega 2 aastat, KrMS § 238 lg 2 järgi ärakandmisele 1

aasta 4

kuud vangistust, vabanes 20.06.2014. pärast karistuse kandmist; karistus kustumata

2(4) Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 1. augusti 2014. a kohtuotsus I.G suhtes jätta muutmata ning süüdistatava apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 23. oktoobril 2014. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 01.08.2014 otsusega tunnistati I.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg. 2 kohaselt I.G-le

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Kohaldati I.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või

karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning määrati, et karistuse algust arvatakse alates tema kinnipidamisest 30.07.2014.a. Sama otsusega mõisteti I.G-lt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 216 eurot. Mõisteti I.G-lt OÜ T (reg kood XXXXXXXX) kasuks 530 eurot.

2. I.G süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 4-l korral, viimati 06.08.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, taas viibides 30.07.2014 kella 9:53 paiku Tallinnas, XXXX XXXXXX X asuvas L kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis müügisaalis T OÜ-le kuuluvad kaks džemprit (AH 9671 001) kogumaksumusega 250 eurot ning kaks džemprit (AH 8342 525) kogumaksumusega 280 eurot ning väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades vargusega T OÜ-le varalist kahju summas 530 eurot. Seega I.G pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Süüdistatav I.G esitas apellatsiooni, milles vaidlustab temalt väljamõistetud OÜ-le T tekitatud kahju suurust. Apellant on seisukohal, et kriminaalasja materjalides pole piisavalt tõendeid tema poolt varastatud toodete tegelikku maksumuse kohta. Süüdistatav samuti ei ole nõus temale mõistetud karistusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(4)

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et süüdistatava seisukohad kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

5. Kohtukolleegium esmalt märgib, et maakohtus lahendas kriminaalasja I.G süüdistuses kiirmenetluse korras lühimenetluse sätete kohaselt. Süüdistatav taotles kriminaalasjas lühimenetluse

kohaldamist ning kinnitas, et temale on selgitatud lühimenetluse olemust ja tema õigusi selles

menetluses, ta saab aru, et loobub kohtumõistmisest täies mahus, muuhulgas õigusest isiklikult küsitleda kannatanut ja tunnistajaid. (T lk 51). Maakohtus 01.08.2014 toimunud kohtulikul uurimisel I.G tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi, ei nõudnud enda ülekuulamist süüdistatavana ning jäi oma kahtlustatavana antud ütluste juurde, millest nähtub, et ta varastas XXXX XXXXXXX L kauplusest 4 džemprit. (T lk 15). Maakohus avaldas prokuröri taotlusel koos I.G süüd tõendavate dokumentidega ka OÜ T hagiavalduse koos lisadega, millest tuleneb iga varastatud džempri maksumus (t lk 19), mis vastab ka kuriteoavalduses toodud varastatud kauba nimetusele ja maksumusele (t lk 2). Kohtukolleegium märgib, et süüdistatav pole maakohtus kordagi tõstatanud küsimuse, et ta ei ole nõus kannatanule tekitatud kahju suurusega ning soovib sellele vastu vaielda.

Kohtukolleegium osundab varasemas kohtupraktikas kujunenud seisukohale, et tulenevalt

lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja

kriminaaltoimiku materjali pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite

esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad

menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt. Need põhimõtted kehtivad jätkuvalt ka pärast 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioonis toodud seisukoht, et kannatanu poolt esitatud

hagiavaldus on tõendamata, on seega põhjendamatu. Süüdistatav ei soovinud tsiviilhagile vastu vaielda, tunnistas end süüdi täielikult süüdistuse järgi, milles oli välja toodud ka kannatanule tekitatud kahju suurus.

6. Süüdistatav märgib esitatud apellatsioonis, et ta ei ole nõus temale mõistetud karistusega. Seejuures süüdistatava napisõnalisest apellatsioonist ei selgu, kas oma süü puhtsüdamliku kahetsuse valguses

soovib süüdistatav temale mõistetud karistuse leevendamist või hoopis raskendamist. Kohtukolleegium lähtub eeldusest, et süüdistatav taotleb temale mõistetud karistuse kergendamist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus pole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ka süüdistatavale

karistuse mõistmise osas ning puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt

andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud

kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse

mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo

toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule

mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on maakohus arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viidata ka apellatsioonis.

4(4)

Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks süüdistatava suhtes, lähtudes tema isikust, pole

kohaldatavad rahaline karistus või KarS § 73, 74, 69 sätted. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu veenvate põhjendsutega selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. 7. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 1. augusti 2014 otsuse I.G suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.

Pavel Gontšarov Meelika Aava Ivi Kesküla