3-14-50648/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50648

Haldusasi

Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.07.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ken Kesseli määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 10.07.2014. a määrus

muutmata ja Ken Kesseli määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Ken Kessel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatavateks vangla toiminguteks

K. Kesselile laupäeval 26.04.2014 ja pühapäeval 27.04.2014 vanemvalvurite poolt antud

korraldused asuda tööle ning töötamiseks tööriiete mitteväljastamine.

Kaebaja leiab, et tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 39 lg-st 2 võib kinnipeetavat

puhkepäevadel tööle rakendada ainult kinnipeetava nõusolekul ja seetõttu ei saa olla

seaduslikud puhkepäevadel antud korraldused tööle asumiseks. Samuti pöördus kaebaja alates

tööle määramisest korduvalt vangla poole taotlusega, et talle väljastataks töö tegemiseks

tööriided, kuid vangla ei ole tööriideid väljastanud. Nimetatud Tartu Vangla toimingute

õigusvastasuse tuvastamist taotleb kaebaja eesmärgil, et hoida tulevikus ära sarnaste

rikkumiste kordumist ning hilisemat kahju hüvitamise nõude esitamise soovi. Koos kaebusega

esitas K. Kessel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse.

2. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2014. a määrusega K. Kesseli kaebuse käiguta. Kohus

märkis, et mõistab kaebaja taotlusi selliselt, et kaebaja eesmärk on saada vanglalt töötamiseks

tööriided ja mitte töötada puhkepäevadel. Tulenevalt sellest ei ole vangla senise tegevuse

õigusvastasuse tuvastamine efektiivseim õiguskaitsevahend kaebaja eesmärgi saavutamiseks

ning seega ei ole tuvastamisnõue vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45

lg-le 2 lubatav. Kui kaebaja soovib siiski tuvastamiskaebuse lahendamist, tuleb tal kohtule

selgitada, miks Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine on vajalik tema õiguste

kaitseks ehk millise eelise ta tulevikus oma õiguste kaitsmisel saab.

3. 01.06.2014 avalduses halduskohtule märgib kaebaja, et jääb tuvastusnõude juurde, kuna

soovib tulevikus esitada võimaliku kahjunõude. Mittevaraline kahju seisneb selles, et kaebaja

pidi vangla õigusvastase tegevuse tõttu tegutsema oma uskumuste ja veendumuste vastaselt

(nädalavahetusel töötamine) ja alandati kaebaja inimväärikust, kuna ta pidi töötama ja

igapäevaselt olema samades riietes (ei väljastatud tööriideid).

4. Tartu Halduskohus tagastas 10.07.2014. a määrusega K. Kesseli kaebuse HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel.

Halduskohus on seisukohal, et tõhusamaid õiguskaitsevahendeid kui tuvastamiskaebuse

esitamine ei ole võimalik kaebajale soovitada, kuna kaebaja on väitnud oma õiguste

rikkumiseks juba toimunud inimväärikuse alandamise, mida ei saa kõrvaldada ei tühistamis-

ega kohustamisnõude menetlemisega.

Õigusvastasuse tuvastamine on väheefektiivne õiguskaitsevahend, mille kasutamise vajadus

peab olema põhjendatud. Kaebaja on küll märkinud enda õiguse – inimväärikuse - rikkumist,

kuid ei ole selgitanud, kuidas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine saaks kaasa

aidata kaebaja õiguste kaitsele.

Tuvastamist on leidnud, et vastustaja ei pea väljastama kaebajale tööriietust ja seega selle

nõudmise osas ei saa vangla toiming olla õigusvastane. Kohtu päringule vastas vangla, et

majandustööde sisuks on eluosakonna koristamine - põrandate pühkimine, pesemine; seinte

pesemine; duširuumi koristamine; prügi kokku korjamine 2 korda nädalas ja ilma sorteerimata

ümbervalamine suuremasse anumasse. Kaebaja töö laad ei nõua tööriietust, väljastatakse

ainult kilekindad. Kaebaja ei ole kordagi pöördunud taotlusega vangla poole tööriietuse

väljastamiseks ja vangla ei ole sellist taotlust läbi vaadanud. Majandustöö on vangla enda

olmeliste vajaduste rahuldamisele suunatud töö ja kinnipeetavaid rakendatakse tööle vastavalt

vangla vajadusele ja äranägemisele. Kohus ei pea võimalikuks Tartu Vangla kaevatava

tegevusega (nädalavahetusel töötamine) kaebajale riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel

hüvitatavat kahju tekkimist, seega tulevikus esitatav kahjunõue oleks perspektiivitu.

Kaebajal puudub käesoleva tuvastuskaebuse esitamiseks kaebeõigus, võttes arvesse, et tema

hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi. Kuna

kohus tagastab K. Kesseli kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluste

kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. K. Kessel esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10.07.2014. a määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega võtta esitatud kaebus menetlusse ning kohustada teist

koosseisu kaebust läbi vaatama, kuna antud kohtunik on oma seisukoha juba võtnud.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu hinnang kaebaja kaebusele väär. Määruse teinud

kohtunik ei olnud erapooletu, vaid asus vastustaja poolele. Eksitav on halduskohtu seisukoht,

et tuvastamist leidis, et vastustaja ei pea väljastama kaebajale tööriietust. Vastustaja on ise

lihtsalt öelnud, et ta ei pea tööriietust väljastama, kuid see väide ei ole millegagi tõendatud.

Ebainimlik, ebahügieeniline ja inimväärikust alandav on olukord, kui kaebaja on sunnitud

elama igapäevast elu ja samal ajal töötama ühtedes ja samades riietes. Töötades puutub

inimene kokku mustuse, tolmu, solgivee, prügi ja erinevate happeliste kodukeemia

vahenditega ning lisaks sellele inimene higistab tööd tehes.

Ebaõige ja ebaadekvaatne on halduskohtu hinnang, et vangla ei ole tekitanud kaebajale teda

õigusvastaselt tööle sundides kahju. Vangla sundis oma tegevusega kaebajat tegutsema tema

uskumuste ja veendumuste vastaselt, alandades sellega kaebaja inimväärikust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.07.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

K. Kesseli määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud

määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203

lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Kuna vaatamata halduskohtu selgitustele, et kaebajal oleks oma õiguste kaitseks

efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks võimalik esitada kohustamiskaebus, on kaebaja leidnud,

et tema sooviks on esitada tuvastamiskaebus sooviga tulevikus esitada kahjunõue.

HKMS § 45 lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Käesoleval juhul on kaebaja leidnud, et tema tööle sundimisel ja talle tööriietuse

mitteväljastamisel on vastustaja käitunud õigusvastaselt. Sellega seoses on alandatud tema

inimväärikust ja kaebaja leiab, et tal on õigus nõuda hiljem selle eest hüvitist.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja nädalavahetusel tööle sundimine ja talle

tööriietuse mitteväljastamine ei saa kaebajale tekitada sellist kahju, mida tal oleks RVastS

alusel hilisemalt nõuda. Seega oleks kaebaja hilisem kahju hüvitamise nõue ilmselgelt

perspektiivitu ja seoses sellega ei ole kaebajal õigust ka tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna

kaebajal puudub sellel aluse ilmselgelt kaebeõigus, siis on halduskohus kaebuse õigesti

tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Ka muud määrusekaebuses esitatud põhjendused ei ole aluseks selle rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Maili Lokk

Agu Timmi