3-14-50844/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50844 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seonduvalt prokuratuuri posti läbivaatamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov

RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.05.2014 esitas A. Maksimov Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1). Kaebuse kohaselt on kaebaja läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 13.05.2014 vastused nr 1-13/748-2 ja 1-13/749-2. Kaebaja palus halduskohtul võtta vastu hagi suuruses 1000 eurot ning kaebuse sõnastusest sai teha järelduse, et kahju on kaebajale tekitatud prokuratuurist saabunud posti läbivaatamisega, millega on rikutud õigust eraelule.

2. Tartu Halduskohus 28.05.2014. a määrusega (tl 7-8) jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati ja selle andnud või teinud haldusorgan. Lisaks nõudis halduskohus kaebajalt riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse või riigilõivust vabastamise taotluse esitamist.

3. 03.06.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaks pöördumist. Esimeses pöördumises (tl 14) väitis kaebaja, et ei saanud aru, mida halduskohus 28.05.2014. a määruses kaebajalt nõuab. Lisaks märkis kaebaja, et kohus ei anna kaitsjat ning venitab kirjavahetust. Teises

2 pöördumises (tl 18) taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel, kaitsjat riigi kulul ning asja läbivaatamist kohtuistungil koos kaitsjaga.

4. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a määrusega (tl 22-23) jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, jättis kaebuse teistkordselt käiguta (resolutsiooni p 2) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 3 alusel ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. 19.06.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 29), milles ta väidab, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei olnud kaitsjat. Kaebaja hinnangul on rikutud põhiseadust. Kaebaja märgib, et tal ei ole A4 paberit kirjavahetuse jaoks ning paljudes küsimustes ei ole sisu selge. Lisaks väidab kaebaja, et on vaja kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 06.08.2014. a määrusega (tl 39-39p) võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale ning jättis määruskaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Kaebaja 19.06.2014 esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse (I) ning seejärel kaebaja riigi õigusabi taotluse (II).

I 9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kaebaja ei ole 19.06.2014 esitatud määruskaebuses selgesõnaliselt esitanud Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse tühistamise taotlust, kuid kuna määruskaebuse esitaja väidab, et ei ole kohtu arvamusega nõus, kuna ei olnud kaitsjat, tuleb seda tõlgendada Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamise taotlusena. Muus osas määrus vaidlustatav ei ole.

10. Tartu Halduskohtus jättis 10.06.2014. a määrusega kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.

11. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

3

II 12. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rahulolematusele riigi õigusabi andmata jätmisega halduskohtu poolt on 19.06.2014. a määruskaebusest väljaloetav kaebaja jätkuv soov saada riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kuna halduskohus on selle tähelepanuta jätnud, lahendab taotluse ringkonnakohus.

13. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on käesolevas asjas suutnud esitada menetletava määruskaebuse. Lisaks sellele on kaebaja varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele kohtutele. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et ei ole oluline, millises formaadis paberit kaebaja kohtuga suhtlemisel kasutab.

14. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi