3-14-359/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-359 Haldusasi AS Audentes kaebus, milles taotletakse Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/364-2 sisalduva otsuse tühistamist ning Tallinna linna kohustamist tasuma kaebajale eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks

256 766 eurot koos riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatud intressidega Menetlusosalised Kaebaja – AS Audentes, volitatud esindaja v.adv Martin Triipan Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Nele Kilk Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsus muutmata.

2. Jätta Tallinna linna apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

3. Mõista Tallinna linnalt AS Audentes (registrikood 10306970) kasuks välja menetluskulud summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-14-359 2(7) § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Audentes poolt käesoleval ajal peetavad Audentese Erakool ning Audentese Spordigümnaasium on eraüldhariduskoolid erakooliseaduse (EraKS) ning põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) tähenduses. AS Audentes eraüldhariduskoolides õpivad teiste seas õpilased, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn. AS Audentes 2013. a tegevuskulude arvestusmudeli kohaselt on Audentese Erakooli 2013. a tegevuskulu suurus ühe õpilase kohta kuus 147,56 eurot ning sama näitaja Audentese Erakooli kohta aastal 2014 on vastavalt 93,44 eurot kuus ühe õpilase kohta. AS Audentes 2013. a tegevuskulude arvestusmudeli kohaselt on Audentese Spordigümnaasiumi tegevuskulu ühe õpilase kohta kuus 96 eurot ning 2014. aastal on Audentese Spordigümnaasiumi tegevuskulude summa ühe õpilase kohta kuus 127,24 eurot. AS Audentes teavitas Tallinna linna kooskõlas PGS § 83 lgga 5 tegevuskulude arvestuslikest maksumustest ühe õpilase kohta.

2. AS Audentes on perioodil aprill 2013 kuni märts 2014 esitanud Tallinna linnale Audentese Erakooli tegevuskulude katmiseks järgmised arved numbritega: 11304033, 11305034, 11306067, 11307002, 11308022, 11309001, 11310002, 11311002, 11312002, 11401048, 11402001, 11403033. AS Audentes on perioodil aprill 2013 kuni märts 2014 esitanud Tallinna linnale Audentese Spordigümnaasiumi tegevuskulude katmiseks järgmised arved numbritega: 6130500063, 6130600063, 6130700043, 6130800001, 6130900001, 6131000015, 6131100001, 6131200001, 6140100001, 6140100149, 61400200001, 6140300001. Loetletud Tallinna linnale esitatud 24 arvet on tasumata, mille hulgas on üks arve tasutud osaliselt (arve nr 11304033). Arvest nr 11304033 on tasumata 2760 eurot. Tasumata on aprill 2013 kuni märts 2014 nii Audentese Erakooli kui ka Audentese Spordigümnaasiumi poolt esitatud arved, kokku summas 256 766 eurot. Sellest Audentese Erakooli esitatud arved on summas 213 860 eurot ning Audentese Spordigümnaasiumi esitatud arved on summas 42 906 eurot.

3. 17.02.2014 hoiatuskirjaga nr 1-13/6 palus AS Audentes Tallinna linnal täita EraKS §

222 lg-dest 1 ja 3 ning PGS §-st 83 tulenevad kohustused ja tasuda tekkinud võlgnevus summas 231 119 eurot hiljemalt 28.02.2014.

4. Tallinna Haridusamet keeldus 27.02.2014 vastuses nr 3.-60/364-2 arveid tasumast, kuivõrd Tallinna linnal ei ole AS Audentes edastatud arvete tasumiseks raha. Linn selgitas, et EraKS § 222 on põhiseadusevastane, sest sellega on kohalikule omavalitsusele pandud riikliku ülesande rahastamise kohustus, ilma et riigieelarvest oleks eraldatud selle täitmiseks vajalikke vahendeid. Riik ei ole kõrvaldanud Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsusega nr 3-4-1-8-09 tuvastatud põhiseadusevastast olukorda.

5. AS Audentes esitas 28.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti 27.02.2014 vastuses nr 3.-60/346-2 sisalduva keelduva otsuse tühistamiseks ning Tallinna linnalt AS Audentes kasuks 256 766 euro väljamõistmiseks eraüldhariduskoolide

3-14-359 3(7) tegevuskulude katteks 2013. a aprilli kuni 2014. a märtsi arvete alusel. Lisaks taotles AS Audentes, et Tallinnalt mõistetaks AS Audentes kasuks välja kaebuse esitamise päeva seisuga intress 6593,67 eurot, millele lisandub intress riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 p-s 1 sätestatud määras, arvestatuna kaebuse esitamisest kuni arvete täieliku tasumiseni. Linnal on kohustus osaleda eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises (vt EraKS § 222 lg 1 ja PGS § 83) ning selle kohustuse täitmisest keeldumise aluseid ei esine. AS Audentes peab eraüldhariduskoole Audentese Erakool ning Audentese Spordigümnaasium. EraKS § 222 lg-s

1 on eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemise kohustus pandud selgesõnaliselt linnale või vallale. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul, kui riik linnale vastavad vahendid eraldab. See, kas erakooli tegevuskulude kandmises osalemine on riikliku või kohaliku omavalitsuse iseloomuga ülesanne ja kas riik peab linnale täiendavaid vahendeid eraldama, ei ole käesolevas kaebuses esitatud nõude rahuldamisel oluline. EraKS § 222 ei ole põhiseadusevastane ega vastuolus PS §-ga 37. Tallinna linna kohustust ei muuda põhiseadusevastaseks asjaolu, kui riik peaks vahendeid eraldama, aga ei ole seda teinud.

See, et Tallinna linn peab tagama ja tagabki munitsipaalkoolides õppemaksuta õpet, ei tähenda, et Tallinna linn ei võiks olla kohustatud lisaks osalema eraüldhariduskoolide kulude kandmises. Eraüldhariduskoolide tegevuskulude arvutamise ning omavalitsuse poolt katmise regulatsioon ei kuulu PS § 113 kaitsealasse. AS Audentes on esitanud Tallinna linnale PGS § 83 alusel kalkulatsiooni õpilaskoha tegevuskulude arvestuslike maksumuste kohta mõlema kooli arvestuses. Samuti on esitatud tegevuskulude rahastamise kohustuse täitmiseks vajalikud arved.

Nõude esitamisel on lähtutud PGS § 83 lg 6 esimesest lausest, mille kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Vabariigi Valitsus kehtestab PGS § 83 lg 7 alusel igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määruse nr 28 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“ (edaspidi „Määrus 2013. a õppekoha tegevuskulu piirmäära kohta“) §-st 1 tulenevalt on vastav piirmäär 73 eurot.

Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe koha kohta 2014. aastal“ (edaspidi „Määrus 2014. a õppekoha tegevuskulu piirmäära kohta“) §-st 1 tulenevalt on vastav summa 83 eurot. Kuivõrd AS Audentes mõlema kooli õppekohtade tegevuskulu maksumused on suuremad piirmäärast, siis on AS Audentes tegevuskulude arvete esitamisel lähtunud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmääradest. AS-l Audentes on õigus nõuda Tallinna linnalt välja intress eraüldhariduskoolide tegevuskulude tasumise kohustusega viivitamise eest.

Käesoleval juhul on õigusliku aluseta Tallinna linna käsutuses raha, mis tegelikult kuulub AS-le Audentes väljamaksmiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks (RVastS § 23 p 1).

6. Tallinna linn palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. EraKS §-s 222 ja PGS §-s 83 sisalduv tegevuskulude kandmises osalemise kohustus on riiklik kohustus, kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid kohustus, mille riik on vabatahtlikult endale võtnud ja mille täitmise seadusega omavalitsusele delegeerinud. EraKS § 222 on vastuolus PS § 154 lgga 1, sest kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik kaaluda ega valida, kas ja milliste erakoolide tegevust toetada. Olukorras, kus Tallinna linn peab lisaks olemasolevale hariduse pakkumise kohustusele ilma igasuguse rahastamiseta ülal pidama ka erakoole, on põhiseadusevastane, kuivõrd see on otseses vastuolus kohaliku omavalitsuse kohustusega pakkuda tasuta õpet. EraKS § 222 põhiseadusevastasus nähtub ka kohaliku omavalitsuse

3-14-359 4(7) korraldamise seaduse (KOKS) § 6 lg-st 2. AS Audentes koolid ei ole munitsipaalomandis olevad koolid. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja „Määrus 2014. a õppekoha tegevuskulu piirmäära kohta“ on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja PS §-ga 113, sest seadusega ei ole erakoolidele makstavat tegevuskulude suurust kehtestatud. Samuti pole Vabariigi Valitsusele rahalise kohustuse delegeerimisel kehtestatud seadusega tegevuskulu ülempiiri ega tegevuskulu suuruse arvestamise selgeid diskretsioonipiire ning arvestamise metoodikat. Tallinna linn mõistab erakoolide majandusraskusi ja on sel põhjusel oma teiste kohustuslike ülesannete täitmise võimalikkust ohtu seades eraüldhariduskoolidele mõningasi rahaeraldusi teinud. Selliselt on Tallinn tasunud ka AS-le Audentes 2013. aasta eest arveid summas 88 344 eurot (nimetatud arved on jaanuari, veebruari, märtsi ja osaliselt ka aprilli eest). Selline käitumisviis ei ole vaadeldav kohustuse kohaliku omavalitsuse ülesandeks tunnistamisena. Põhjendamatu on AS Audentes nõue mõista Tallinna linnalt välja intress, kuivõrd seda ei näe ette vaidlusalust avalik-õiguslikku suhet reguleerivad normid (EraKS ega PGS). Ka ei ole intressinõue õigustatud RVastS § 23 alusel, kuna see puudutab õigust intressile alusetu rikastumise korral, millega antud juhul tegemist ei ole.

7. Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsusega rahuldati AS Audentes kaebus osaliselt ning tühistati Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/364-2 väljendatud otsus ja kohustati Tallinna linna 21 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuma AS-le Audentes 256 766 eurot. Kohus jättis rahuldamata kaebuse intressi tasumiseks kohustamise nõudes ning mõistis Tallinna linnalt AS Audentes kasuks välja menetluskulu 1500 eurot. Tallinna linnal on kohustus osaleda EraKS § 222 lg 1 kohaselt Audentese Erakooli ja Audentese Spordigümnaasiumi tegevuskulude katmises.

Poolte vahel pole vaidlust, et Audentese Erakool ja Audentese Spordigümnaasium on eraüldhariduskoolid. Vaidlust pole ka selle üle, et neis eraüldhariduskoolides õppis igal kuul AS Audentes poolt Tallinna linnale esitatud arvetel nimetatud arv õpilasi, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn. Eelviidatud arvete kohaselt on taotletud tegevuskulude maksumuseks ühe õpilase kohta 2013. aastal 73 eurot ning 2014. aastal 83 eurot kuus. Niisiis ei ületa AS Audentes nõue PGS § 83 lg-s 7 nimetatud piirmäärasid. Tallinna linn ei vaidle vastu sellele, et AS Audentes on talle esitanud igakuiselt arveid eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn.

Maksetähtaega sisaldavate arvete esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel näidatud rahasumma mingiks konkreetseks ajaks. Sellised arved on kaebaja vastustajale esitanud ning seega taotlenud erakooli tegevuskulude katmises osalemist. Lisaks nähtub toimikust, et kaebaja on vastustajale arvete tasumise kohustust meelde tuletanud 17.02.2013 kirjas, millele Tallinna Haridusameti poolt saadetud vastust tuleb käsitada sõnaselge keeldumisena arvete tasumisest. Põhjendamatu on Tallinna linna seisukoht, nagu võiks EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist õigustada sellega, et riik ei ole Tallinna linnale eraldanud PGS-st ja EraKS-st tulenevate, väidetavalt riikliku iseloomuga kohustuste täitmiseks vajalikke eelarvevahendeid.

See, kas erakooli tegevuskulude kandmises osalemine on riikliku või kohaliku omavalitsuse iseloomuga ülesanne, ei ole käesoleval juhul oluline. Seaduses on kulude kandmises osalemise kohustus pandud sõnaselgelt linnale või vallale. Asjaolu, et kohustatud poolel puuduvad rahalise kohustuse täitmiseks vajalikud vahendid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda. Nõustuda ei saa Tallinna linnaga, et vaidlusalust kohustust puudutavad normid on vastuolus põhiseadusega. PS §-st 154 tulenev kohaliku omavalitsuse

3-14-359 5(7) enesekorraldusõigus ei välista seadusega kohalikule omavalitsusele ülesannete panemist ega anna kohalikule omavalitsusel ühelgi juhul õigust keelduda seadusega pandud kohustuse täitmisest isikute ees. Seda ei välista ka PS §-st 37 tulenev kohaliku omavalitsuse kohustus. EraKS § 222 lg 2 ei kuulu PS § 113 kaitsealasse, sest PS § 113 kaitsealasse kuuluvad põhimõtteliselt rahalised kohustused avaliku võimu kandja ees, kuid mitte avaliku võimu kohustused eraisiku ees. Põhjendamatu on AS Audentes intressinõue. RVastS §-d 22 ja 23 reguleerivad suhteid, mis tulenevad avaliku võimu alusetust rikastumisest isiku arvelt. Alusetu rikastumise normide kohaldamine eeldab, et isik on avalikule võimule andnud üle asja või raha ning nõuab selle tagastamist. Käesoleval juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Samuti ei saa sellist intressi tasumise kohustust tuletada Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-81-13, milles käsitletud juhtumi puhul oli tegemist alusetu rikastumisega. Ka ei ole käesoleval juhul tegemist Riigikohtu viidatud otsuses käsitletuga võrreldava tasaarvestusega ega muul moel analoogse situatsiooniga. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna linn õigusvastaselt keeldunud AS Audentes esitatud arvete tasumisest, mistõttu tuleb tühistada Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas väljendatud sellesisuline otsus ning kohustada linna AS Audentes esitatud arvetel näidatud summade tasumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2014 otsus ning teha uus otsus, millega jätta AS Audentes kaebus rahuldamata. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud EraKS §-s 222 sisalduva kohustuse iseloomu ning on otsuse tegemisel kohaldanud põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid. EraKS §-ga 222 kohalikule omavalitsusele pandud kohustus ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne, vaid riiklik kohustus. EraKS § 222 on põhiseadusega vastuolus, sest riik ei ole kõrvaldanud Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsusega nr 3-4-1-8-09 tuvastatud põhiseadusevastast olukorda. Põhiseadusevastase olukorra kõrvaldamiseta täiendavate uute ülesannete panemine on vastuolus PS §-dega 154 ja 157. Kui kohus siiski leiab, et EraKS § 222 on kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis on nimetatud säte vastuolus PS §-dega 37 ja 154, kuna vaatamata erakoolide rahastamiskohustusele, ei ole kohalikul omavalitsusel õigus kaasa rääkida omavalitsuse territooriumil pakutava erahariduse ja selle korralduse tingimuste üle. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja „Määrus 2014 õppekoha tegevuskulu piirmäära kohta“ on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ning §-ga 113. Samuti on EraKS § 222 vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. EraKS § 222 sõnastus ei järgi põhimõtet, et kohustusliku õppe ulatuses peab õppimine olema PS järgi õppemaksuta, kuna nõuab kohaliku omavalitsuse poolset tasulise hariduse toetamist. EraKS § 222 on vastuolus PS §-ga 37, sest erakoolidele tegevustoetuse maksmise kohustuse näol on kehtestatud „tasulise hariduse prioriteet“ omavalitsuse poolt pakutava tasuta hariduse ees. Tasulise hariduse prioriteet väljendub nendes täna kehtivates kriteeriumites, mille alusel tekib kohalikul omavalitsusel avalik-õiguslik kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust. Kohalik omavalitsus võiks olla kohustatud osalema erakoolide õppemaksu tasumisel siis, kui ta ei täidaks KOKS § 6 lg-s 2 ja PGS § 1 lg 2, § 7 lg-tes 1, 2 ja 5, § 71 ja § 10 sätestatud tasuta

3-14-359 6(7) üldhariduse andmise kohustust ning lapsevanem peaks olema sunnitud panema lapse koolikohustuse täitmiseks ja hariduse omandamiseks erakooli.

9. AS Audentes palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata osas, millega halduskohus tühistas Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.- 60/364-2 väljendatud otsuse ja kohustas Tallinna linna tasuma AS-le Audentes 256 766 eurot eraüldhariduskoolide tegevuskulude osaliseks katmiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et Tallinna linna kohustuse – osaleda eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises – iseloom ei ole antud vaidluses tähtis, kuna see ei välista EraKS §-st

222 tulenevat kohustust eraüldhariduskoolide pidajate ees. EraKS § 222 ei ole põhiseadusega vastuolus. Tallinna linn on suures osas korranud apellatsioonkaebuses samu argumente, millele ta on tuginenud esimeses astmes. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, milles konkreetselt seisneb halduskohtu poolne rikkumine. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on erinevate õigussuhetega ning kohalik omavalitsus ei saa EraKS §-st 222 tuleneva ja eraüldhariduskooli pidaja ees lasuva kohustuse täitmata jätmist õigustada viitega riigi võimalikele tegematajätmistele või rikkumistele nendevahelises õigussuhtes. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-12-1007 leidnud, et kohaliku omavalitsuse garantii (PS § 154) kaitseb kohaliku omavalitsuse üksust riigi eest ning kohaseim viis kaitsta seadusega kohaliku omavalitsuse finantsilist sõltumatust ülemääraselt piiravate kohustuste panemise eest ei ole mitte sellise kohustuse panemise põhiseadusevastaseks tunnistamine, vaid rahaliste vahendite eraldamata jätmise õigusvastaseks tunnistamine (Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2013 otsus haldusasjas nr 3-12- 1007, p 14). Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et EraKS § 222 ei ole põhiseadusega vastuolus. Asjakohane ei ole Tallinna linna väide, mille kohaselt tuleks EraKS § 222 tunnistada põhiseaduse §-dega 37 ja 154 või alternatiivselt §-dega 154 ja 157 vastuolus olevaks. Halduskohus on õigesti ning põhjendatult leidnud, et Tallinna linna kohustus osaleda eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises ei kuulu PS § 113 kohaldamisalasse, kuna PS §

113 kohaldamisalasse kuuluvad rahalised kohustused avaliku võimu kandja ees. Erakooli pidaja näol on tegemist eraisikuga, mitte avaliku võimu kandjaga. Põhjendatud ei ole Tallinna linna viide sellele, justkui EraKS § 222 oleks vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Tallinna linn ei ole välja toonud, milles täpsemalt seisneb EraKS § 222 vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega. Kohaliku omavalitsuse kohustusliku hariduse tasuta kättesaadavuse tagamine ei ole seotud sellega, et seetõttu peaks EraKS § 222 olema automaatselt põhiseadusega vastuolus. Tegemist on õigussuhtega riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, mis ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ning seetõttu ei mõjuta Tallinna linna kohustust osaleda AS Audentes kui eraüldhariduskoolide pidaja tegevuskulude katmises.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

11. Ekslik on Tallinna linna seisukoht, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud EraKS §-s 222 sisalduva kohustuse iseloomu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see, kas erakooli tegevuskulude kandmises osalemine on riikliku või kohaliku omavalitsuse iseloomuga

3-14-359 7(7) ülesanne, ei ole käesoleval juhul oluline. Halduskohtu sellekohased põhjendused on jälgitavad. Seejuures ei ole Tallinna linn esitanud põhjendusi, et ta ei nõustu halduskohtu poolt kohustamistaotluse rahuldamise eelduste tuvastamisega, mistõttu võib eeldada, et selles vaidlust ei ole.

12. Tallinna linn leiab, et EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja „Määrus 2014. a õppekoha tegevuskulu piirmäära kohta“ on vastuolus PS §-dega 3 ja 113. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusalust kohustust puudutavad normid ei ole vastuolus põhiseadusega. Halduskohus on hinnanud normide kooskõla PS §-dega 37, 113 ja 154. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Käesolev vaidlus puudutab kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku juriidilise isiku vahelisi suhteid, mistõttu ei ole asjassepuutuvad Tallinna linna väited riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelistest suhetest seonduvalt õigusaktide andmata jätmisega, riigi ja kohalike ülesannete piiritlemisega või piisavate finantsiliste vahendite eraldamisega kohalikule omavalitsusele.

13. Täiendavalt on Tallinna linn apellatsioonkaebuses märkinud, et EraKS § 222 on vastuolus PS §-ga 11, sest EraKS § 222 sõnastus ei järgi põhimõtet, et kohustusliku õppe ulatuses peab õppimine olema PS järgi õppemaksuta, kuna nõuab kohaliku omavalitsuse poolset tasulise hariduse toetamist. Seega on Tallinna linn sidunud EraKS § 222 põhiseadusevastasuse oma PS §-st 37 tuleneva kohustusega tagada õppimine üldhariduskoolides õppemaksuta. Tallinn linnale ei tulene EraKS §-st 222 põhiõigust, vaid kohustus, mistõttu on asjakohatu väide sätte vastuolust PS §-ga 11. Samuti seondub kaebaja väide EraKS § 222 vastuolust PS §-ga 11 kohaliku omavalitsuse ülesannete ja riiklike ülesannete määratlemisega. Küsimus riiklike ülesannete panemisest kohalikule omavalitsusele ja selleks piisavate finantsvahendite eraldamine, puudutab riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelisi suhteid. See ei saa mõjutada kuidagi linna ja erakooli vahel tekkinud vaidlust seoses Tallinna linna kohustusega osaleda AS Audentes kui eraüldhariduskoolide pidaja tegevuskulude katmises.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd Tallinna linna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, siis jäävad Tallinna linna apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

15. AS Audentes on taotlenud Tallinna linnalt välja mõista menetluskulud summas 960 eurot. Kulude kantust tõendav maksekorraldus on kohtule esitatud ja kulud on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Tallinna linnalt AS Audentes kasuks välja menetluskulud summas 960 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets