3-14-50966/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50966 Otsuse kuupäev 23.oktoober 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksei Savva kaebus Tartu Vangla vastu kahju 6000 eurot

hüvitamise nõudes

seoses tingimustega transportimisel. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Savva Vastustaja Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24.11.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 25.03.2014 esitas Aleksei Savva Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada talle mittevaraline kahju summas 6000 eurot seoses kinnipidamistingimustega transportimisel 14.07.2011 ja 05.12.2012. Tartu Vangla jättis 12.06.2014 otsusega nr 1-13/607-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, leides, et transportimisel ei ole A.Savva inimväärikust alandatud.

Kaebuse esitaja põhjendused

2. Kaebaja märgib kaebuses, et teda transporditi 14.07.2011 Tallinna Vanglast Harku ja Murru Vanglasse (Murru osakond) ning 05.12.2012 Harku ja Murru Vanglast (Murru osakond) Tartu Vanglasse. Samuti transporditi teda aastatel 2011-2012 Murru osakonnast

Harku osakonda ja tagasi ning Murru osakonnast Tallinna Vanglasse ja tagasi meditsiinilistel põhjustel. Iga reis kestis vähemalt 2 tundi (päevas). Saatmisbussides on isiklikku ruumi ühele inimesele kas 0,48 m2 või 0,38 m2, mis on EIÕK artikli 3 rikkumine. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tuvastanud, et kui isiklik ruum on alla 0,8 m2, siis on sõltumata reisi kestusest tegemist artikli 3 rikkumisega. Peale selle puuduvad saatmisbussides turvarihmad kinnipeetavatele, mis põhjustab transporditavatele ohtu tervisele ja elule avarii korral või isegi järsumal pidurdamisel. Ka on kambri sisemised seinad tehtud traumaohtlikest materjalidest, enamjaolt metallist.

Kuna Tartu Vangla, kes vastustab kinnipeetavate transportimise eest on rikkunud EIÕK artikkel 3, siis nõuab kaebaja, et Tartu Vangla hüvitaks talle tekitatud mittevaraline kahju summas 6000 eurot. Kahju summa osas lähtub ta EIK otsusest Retunscaia vs Rumeenia nr 25251/04 08.01.2013, samuti sellest, et elatustase ja hinnad on Eestis tunduvalt kõrgemad kui Rumeenias. Hüvitise palub kaebaja kanda tema isa kontole.

Kaebuse täienduses (tlk.16) jääb kaebaja seisukoha juurde, et 0,4-0,5 m2 kambri pinda on iseenesest juba artikli 3 rikkumine, sõltumata reisi ajalisest kestusest või reiside arvust. Arvestada tuli, et kaebaja isiklik ruum oli veel pisut vähendatud käsipakkidega, kuna kõik pagas ei mahtunud pakiruumi sisse. Peale selle puuduvad turvarihmad. Traumaohtlikest materjalidest tehtud sisemised seinad saatmisbussis põhjustasid ohtu tervisele.

Vastustaja vastuväited

3. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Saatmiste osas 14.07.2011 ja 05.12.2012 jääb vastustaja Tartu Vangla 12.06.2014 vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata, lisades järgmist. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses tugines kaebaja üksnes transportimisele 14.07.2011 ja 05.12.2012. Halduskohtule esitatud kaebuses viitab kaebaja lisaks eeltoodule ka transportimistele tervislikel põhjustel. Sellistele asjaoludele ei ole kaebaja aga vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses tuginenud ning selliste asjaolude pinnalt ei ole kahju hüvitamise taotlust läbi vaadatud. Uute asjaoludena on esitatud see, et tema ruum oli vähendatud käsipagasi tõttu. Seega on tegemist uute asjaolude ja kaebuse laiendamisega. Vanglale esitatud kaebuses taotles kaebaja kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega, muudele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alustele ei ole kaebaja vanglale esitatud taotluses viidanud, milles osas on seega kohtueelne kohustuslik menetlus läbimata.

4. Etapibussid, millega kaebajat etapeeriti, on Tartu Vanglas kasutusel alates oktoobrist 2010.a. Bussid soetati Justiitsministeeriumi korraldatud riigihankega, milles nähti ette ka bussis olevate kambritele mõeldud tingimused, s.h kambrite mõõtmed. Bussid võeti kasutusel uutena. Bussides on olemas ventilatsioon, valgustus, peale igakordset etapeerimist bussid koristatakse, millega tagatakse busside puhtus, bussis on olemas istekoht igale kinnipeetavale, transporditakse korraga ainult niipalju kinnipeetavaid kui on bussis ettenähtud kohti ning kunagi ei panda boksi korraga rohkem kinnipeetavaid, kui seal on ettenähtud istekohti.

Samuti ei toimu etapeerimised Eesti piires vahemaid arvestades ebamõistlikult kaua ning lähtepunktist sihtkohta jõutakse tavapäraselt sama ajaga, kui see toimuks tavatranspordiga sõites.

5. Vanglas kinnipidamisega kaasneb ka paratamatult kinnipeetava etapeerimine, sõltuvalt vajadusest, kas teise vanglasse, kohtuistungile, uurimisasutustesse menetlustoimingutele, raviteenuse osutaja juurde jne. On ilmselge, et kinnipeetava etapeerimisel tuleb tagada tema ohutus ning väärikust austav kohtlemine, mis ei tähenda aga seda, et etapeerimine peab toimuma tingimustes, mis ületab ka ühistranspordis sõitmiseks pakutavad tingimused. Ka tavalises sõiduautos ei ole tagaistmel istudes kaassõitjal ülemäära ruumi enda liigutamiseks, rääkimata võimalikust püsti tõusmisest, et ennast sirutada. Sundasend tekitab ebamugavust, mida ei saa aga käsitleda erilise kannatusena või piina tekitamisena, mis oleks käsitletav inimese väärikust alandava kohtlemisena.

Turvavööde puudumise osas jääb vangla otsuses märgitud seisukohtade juurde ning leiab, et vastavalt viidatud normidele ei ole turvavööde puudumine õigusvastane.

6. Saatemasina kambri konstruktsioonid on valmistatud neljakandilistest metallist torudest. Seinad on samuti metallist ning boksi peal on metallist võre. Teravaid nurki konstruktsioonil ei ole. Justiitsministri 30.05.2006 määruse nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ §

12 lg 1 kohaselt on alarmsõidukis saadetavate paigutamiseks lukustatavad kambrid, kus on võimalik saadetavat jälgida vahetult või ust avamata elektrooniliselt. Seega nimetatud nõudest tulenevalt peabki vangla paigutama isikud lukustatavatesse kambritesse ja korraldama saatmise viisil, mis välistab saadetava põgenemise või muud saatmise häired. Kuigi kaebaja viitab turvavööde puudumisele ja sisemiste seinte ohtlikkusele, ei ole võimalik kaebusest aru saada, kuidas see riivas kaebaja väärikust.

Kohtu seisukoht

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK 15.03.2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09 p 11). Kohtu hinnangul saab samast põhimõttest lähtuda ka kinnipeetava saatmise tingimuste tõttu väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendatuse hindamisel.

8. A.Savva leiab, et tema transportimisel 14.07.2011 Tallinna Vanglast Harku ja Murru Vanglasse ning 05.12.2012 Harku ja Murru Vanglast Tartu Vanglasse ning aastatel 2011- 2012 Murru osakonnast Harku osakonda rikuti EIÕK artiklit 3, kuna talle ei olnud tagatud

EIK praktika kohaselt minimaalset nõutavat isiklikku ruumi vähemalt 0,8 m2, puudusid turvarihmad ning saatmismasina kambrid on tehtud traumaohtlikest materjalidest, enamjaolt metallist. Kahju suuruse osas märgib kaebaja, et lähtub Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsusest Retunscaia vs Romania ja sellest, et hinnad on Eestis tunduvalt kõrgemad kui Rumeenias.

9. Vaidlust poolte vahel, et kaebajat transporditi vastustaja saateautodega 14.07.2011 ja 05.12.2012, ei ole. Selles osas on A.Savva kahju nõude Tartu Vanglale eelnevalt esitanud, Tartu Vangla on taotluse rahuldamata jätnud. Kohtule esitatud kaebuses on lisaks eelnevale kaebaja kahju hüvitamise taotluses märkinud, et teda transporditi aastatel 2011-2012 tervislikel põhjustel Murru osakonnast Harku osakonda ning Murru osakonnast Tallinna Vanglasse ja tagasi, mida vastustaja väitel kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes välja ei toonud. 23.09.2014 kohtule esitatud selgituses märgib A.Savva, et kohtule esitatud täpsustused, mida ta vanglale ei esitanud, on esitatud ainult üldise pildi täienduseks. Seega saab lugeda, et A.Savva kahju hüvitamise nõue põhineb ainult 14.07.2011 ja 05.12.2012 toimunud transportimistele.

10. Kaebaja on vanglale kui kohtule esitatud kahju hüvitamise taotluses tuginenud peamiselt sellele, et EIK lahendites on leitud, et isiklik ruum tarnspordivahendis peab olema vähemalt 0,8 m2. Vaidlustatud Tartu Vangla 12.06.2014 otsuses on märgitud, et Tartu Vangla saatemasinas, millega kaebajat mõlemal vaidlusalusel päeval transporditi, on neljakohalise kambri mõõtmed

90 x176 cm ehk kambri pindala on 1,584 m2. Ühe isiku kohta tuleb seega pindala 0,396 m2 . Samas on otsuses välja toodud, et 14.07.2011 viibis saatemasina kambris kokku 3 isikut, ning 05.12.2012 neli isikut. Kolme isiku kambris transportimisel oli seega ühe isiku kohta kambri pinda 0,528 m2. Kaebaja on kaebuse aluseks võtnud EIK kohtuasja Retunscaia vs Romania, ning märgib, et kui kinnipeetava isiklik ruum transpordivahendis on alla 0,8 m2, siis sõltumata reisi kestusest on tegemist EIÕK artikli 3 rikkumisega. Samas on kaebaja aga jätnud tähelepanuta, et viidatud lahendis on EIK osundanud, et artikli 3 rikkumise tuvastamisel tuleb arvesse võtta nii kohtlemise kestust, seda, kas kinnipeetav paiknes ettenähtud kohal või paigutati nt ühele kinnipeetavale mõeldud sektsiooni rohkem kinnipeetavaid, sõiduki üldisi tingimusi, nt ventilatsiooni ja valgustuse olemasolu. Seega ei saa ainult saatemasina põrandapinna alusel üheselt järeldada inimväärikuse alandamist.

11. Kehtivast õigusest ei tulene selgeid nõudeid saatebussi tingimustele. Justiitsministri 30.05.2006 määruse nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ §-st 22 tuleneb, et saateülesande täitmine toimub üldjuhul alarmsõidukiga ning § 12 lg 1 sätestab, et saadetavate paigutamiseks on lukustatavad kambrid, kus on võimalik saadetavat jälgida vahetult või ust avamata elektrooniliselt.

12. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava saatmine saatebussis on iseenesest vangistusega kaasnev ebameeldivus, mida tuleb kinnipeetaval taluda objektiivsesetest põhjustest tulenevalt. Esineb olukordi, mis tingivad kinnipeetava toimetamise ühest vanglast teise vanglasse või kohtusse. Selge on ka see, et maanteetransport on Eesti tingimustes kõige otstarbekam transpordiliik. Samas on selge ka see, et ka saatmise käigus peavad olema tagatud olulisemad vangistuse täideviimise põhimõtted ulatuses, milles see on saatebussis võimalik, tagades seejuures pideva järelevalve kinnipeetava suhtes.

13. Kohus leiab, et neil kahel korral kaebaja saatmine kinnipidamiskambri kitsikuse tõttu ei saanud põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega paratamatult kaasneva taseme ja kuuluks rahaliselt hüvitamisele. Kaebaja seisukohalt tuleb talle rahaline hüvitis välja mõista juba seetõttu, et ei olnud täidetud Euroopa Liidu standardeid. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud põhjendatuks kaebaja poolt viidatud lahendis Retunscaia vs Rumeenia rahalise hüvitise väljamõistmist, ei ole antud asjas määrav ega too automaatselt kaasa kõikidel juhtudel, kui saateautos vaba pind on väiksem kui 0,8 m2 , rahalise hüvitise väljamõistmist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul vajavad tõendamist nõude aluseks olevad asjaolud ning nende pinnalt tuleb kaalutlusõiguse alusel hinnata isiku õiguste rikkumise intensiivsust ja otsustada selle põhjal, kas ja kui suures ülatuses kuulub tekitatud kahju hüvitamisele. Vastustaja on seejuures põhjendatult osundanud mitmetele EIK lahenditele, kus EIK on tuvastanud art 3 rikkumist, kuid seda kumulatiivselt koos muude tingimustega. Otsuses Yakovenko vs Ukraina (nr 15825/06) tuvastas EIK Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni art 3 rikkumise, kuid seda olukorras, kus isikut transporditi 64 korda raudteevagunis, kus suur hulk isikuid viibis ühiste pinkidega kambrites ning kus isiku kohta oli ruumi 0,3 – 0,4 m2\ . Asjades Khudoyorov vs Venemaa (nr 6847/02) ja Starokadomiskiy vs Venemaa (nr 6847/02) seisnes art 3 rikkumine selles, et kinnipeetavad viibisid ühe istekohaga kambris kahekesi. Seega on EIK tuvastanud EIÕK art 3 rikkumised iga juhtumi puhul eraldi, ja seda lähtudes konkreetsetest asjaoludest. EIK lahenditest ei tulene otsest viidet sellele, et ainult ruumi väiksust saab pidada inimväärikust alandavaks.

14. Kaebaja on märkinud, et EIK tuvastab artikli 3 rikkumise ka juhul, kui oli oluliselt rikutud CPT (Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee) soovitusi. Kohus leiab, et kuigi EIK on oma lahendites (nt Retunscaia vs Romania, Yakovenko vs Ukraina) viidanud CPT seisukohtadele, ei saa samas CPT soovitustele mittevastava kambri kasutamisest järeldada koheselt veel tingimuste õigusvastasust. EIK otsuses Trepashkin vs Venemaa (asi nr 36898/03) on EIK punktis 92 asunud seisukohale, et kuigi kohus võib võtta CPT standardeid arvesse, ei saa need olla otsustava kaaluga. Selle on vastustaja välja toonud ka kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Eestile CPT saatebussidega seonduvalt etteheiteid ei ole teinud.

15. Kaebaja ei ole ise välja toonud, et vaba ruumi vähesus oleks talle mingeid füüsilisi või hingelisi kannatusi põhjustanud. Vaidlustatud otsusest nähtub, et teekond Tallinna Vanglast Murru Vanglasse kestis 53 minutit, Murru Vanglast Tartu Vanglasse 2 tundi ja 50 minutit. Saatebussid, millega kaebajat etapeeriti, on kasutusel alates 2010 aastast, bussid vastavad riigihankes määratud tingimustele. Bussides on olemas ventilatsioon, valgustus, busse koristatakse iga sõidu järel ning bussis on olemas igale transporditavale oma istekoht. Kunagi ei panda boksi rohkem kinnipeetavaid, kui seal on istekohti. Need nõuded olid täidetud ka vaidlusalustel kordadel. Vastustaja on põhjendatult toonud võrdluseks välja ka asjaolu, et tavaelus sõiduautos, bussis, lennukis ei ole alati reisijal rohkem istumisruumi kui kaebajal oli kinnipidamiskambris. Kaebaja seisukoha, et kambri vaba ruumi vähesuse tõttu pidi ta end ebainimlikult ja alandavalt tundma, mis tooks kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise, kahjuks räägib ka asjaolu, et kaebaja ei ole ühegi etapeerimise järel kaebusega Politseija Piirivalveameti poole ega kohtusse koheselt etapeerimise järel pöördunud. Reaalsete kannatuste ja alanduste olemasolu ei saa selguda aastaid hiljem teiste kohtuasjade pinnalt.

16. Kohus on seisukohal, et ka ülejäänud väited ei anna alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks kaebaja kasuks. Turvarihma puudumine saatemasinas ei ole kohtu hinnangul käsitatav sellise asjaoluna, mis kvalifitseeruks EIK art 3 rikkumisena. Kaebuse põhjendustest ei nähtu, et turvavöö puudumine oleks seadnud kaebaja elu ohtu või oleks talle tekitanud hirmu ja liigseid pingeid. Ühtki ohtlikku situatsiooni kaebaja etapeerimisel ei tekkinud. Liiklusseaduse § 30 lg 1 tulenevalt peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud üksnes sõidukites, mille on turvavöö. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava saatmisel kasutataval eriotstarbelisel sõidukil peab sõitjate ruumis olema turvavööd. Majandusja kommunikatsiooniministri 03.06.2011 määruse nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituste, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ kohaselt on turvavööd kohustuslikud ainult tänavasõidul tavakasutuseks mõeldud istmetele. EIK on asjas Voicu vs Rumeenia (asi nr 22015/10) leidnud, et kinnipeetava transportimine tagaistmel ilma turvavööta ei ole EIÕK artikli 3 rikkumine ning et Rumeenia seadus ei nõua, et sõiduki tagaistmel oleksid turvavööd.

17. Siseministri 14.12.2009 määruse nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 5 lg 5 p

2 kohaselt tuleb kinnipeetava saatmine korraldada viisil, mis välistab saadetava põgenemise. Seega on põhjendatud selle nõude täitmiseks saateauto kinnipidamiskambri valmistamine tugevast materjalist, sealhulgas metallist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse põhjendustest ei selgu, kuidas seinte materjal mõjutas saatmistingimusi. Teoreetiline oht sattuda liiklusõnnetusse ei saa olla kahju hüvitamise taotluse rahuldamise aluseks.

18. Arvestades eeltoodut jätab kohus Aleksei Savva kaebuse rahuldamata. Tuvastamist ei leidnud Tartu Vangla õigusvastane tegevus kaebaja transportimisel saatemasinas ega RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud kahjulikud tagajärjed. Kaebaja transportimisel 14.07.2011 ja 05.12.2012 ei ole vastustaja poolt põhjustatud kaebajale selliseid kannatusi, mille aluseks saaks vastustaja tegevust hinnata EIÕK art 3 tuleneva piinamise keelu rikkumiseks.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik