Legislator Case Law & Legislation
1-14-8651/2 AI generated

1-14-8651/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-14-8651/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada kriminaalmenetlus S.K. kahtlustuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel S.K. t maksma riigituludesse 355 (kolmsada

Legislator headnote

AI generated

1-14-8651/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: kahtlustuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel S.K. t maksma riigituludesse 355 (kolmsada

Keywords

AI generated
electronic legal transactions postal service registered postal service united States of America timely postal transmission transmission to requesting state
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2014, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kriminaalasja number

1-14-8651 (14930000230)

Kriminaalasi

S.K. kahtlustus KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi

Taotlus

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

II

osakonna

ringkonnaprokuröri

Margus

Lellepi

taotlus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks

Menetlustoiming

kriminaalmenetluse lõpetamine

Kahtlustatav

S.K.

isikukood: XXXX

elukoht: XXX

kontaktandmed: tel nr XXX

kodakondsus: XXXX

emakeel: XXX

haridus: XXX

perekonnaseis: XXX

töökoht: XXXX

karistatus: kriminaalkorras karistamata

tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates

04.08.2014

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kriminaalmenetlus S.K. kahtlustuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises KrMS § 202 lg 1 alusel vähese süü ja

avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

2. Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel S.K. t maksma riigituludesse 355 (kolmsada

viiskümmend viis) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

Riigituludesse makstav summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 (SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank), nr

EE513300333522160001

(Danske

Bank

A/S

Eesti

filiaal)

või

nr

EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal), viitenumber

99914900000582. Selgituseks: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse

liik.

3. Konfiskeerida KarS § 392 lg 4 ja 83 lg 2 alusel hävitamise eesmärgil S.K. lt

elektrišokirelv.

4. Käesoleva määruse p-is 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral uuendab

kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 alusel menetluse.

5. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada käesoleva määruse p-is 2 nimetatud

kohustuse täitmisel.

6. Määrus edastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja kahtlustatavale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määrus ei ole vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalmenetlus nr 14930000230 alustati 01.07.2014 KarS § 392 lg 1-25 lg 1, 2 tunnustel

selles, Maksu- ja Tolliameti ametnikud tuvastasid 27.06.2014 Ameerika Ühendriikidest

saabunud postisaadetise, mis oli adresseeritud S.K. nimele aadressile XXX linn, Tartu

maakond ja mille täieliku läbivaatuse käigus avastati turvaümbrikust eriluba omamata

strateegiline kaup – elektrišokirelv.

Kohtueelse uurimise käigus on kindlaks tehtud, et nimetatud kuriteo on toimepannud S.K. ,

kellele esitati 04.08.2014 kahtlustus:

S.K. t kahtlustatakse KarS § 392 lg 1-§ 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

mis seisnes selles, et tema tellis eeluurimisel tuvastamata ajal enne 27.06.2014 Ameerika

Ühendriigist eriluba omamata strateegilist kaupa – elektrišokirelva. Lihtpostisaadetis saabus

Ameerika Ühendriigist Eesti Vabariiki 27.06.2014 ja oli adresseeritud S.K. nimele, aadressile

XXX, Tartumaa. Samal päeval pidasid Maksu-ja Tolliameti töötajad S.K. tellitud

lihtpostisaadetise kinni ning elektrišokirelva ebaseaduslik üle piiri toimetamine jäi S.K. tahtest

mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata.

Elektrišokirelv kuulub Strateegilise kauba seaduse § 2 lg 2 alusel sõjaliste kaupade nimekirja,

mis on loetletud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 171 kehtestatud strateegiliste

kaupade nimekirja lisas 1 „sõjaliste kaupade nimekiri“ kategoorias EST 2 ja on strateegiline

kaup. Sama seaduse § 6 lg 2 sätestab, et strateegilise kauba nimekirja kantud kauba veoks on

vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või

teenuse riigipiiri ületamist. S.K. l eriluba puudus.

Vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba toimetamise katsega üle Euroopa

Ühenduse tolliterritooriumi piiri pani S.K. toime KarS § 25 lg 1, 2- 392 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 392 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline

karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on tegemist II astme kuriteoga.

04.08.2014 kahtlustatavana ülekuulamisel andis S.K. ütlusi selles, et on toime pannud kuriteo,

milles teda kahtlustatakse ja kahetseb tehtut. S.K. ei ole kantud Eesti Vabariigi

karistusregistrisse.

Prokurör on seisukohal, et S.K. süü eelpoolnimetatud kuriteo toimepanemisel on tõendamist

leidnud. Tuginedes ülaltoodule ning arvestades asjaolu, et kahtlustatava tegu jäi katsestaadiumi,

tema eesmärgiks ei olnud tekitada selle elektrišokirelva käitlemisega kellelegi kahju, tema

eesmärgiks

ei

olnud

selle

elektrišokirelvaga

mingisuguste

ebaseaduslike

tegude

toimepanemine, et tegemist on II astme kuriteoga ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud,

siis leiab prokurör, et antud kriminaalasjas on S.K. süü väike.

Arvestades asjaoluga, et S.K. ei ole kriminaalkorras karistatud, tema suhtes ei viida käesoleval

hetkel läbi ühtegi teist kriminaalmenetlust, tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks on

võimalik rakendada KrMS § 202 tulenevaid mõjutusvahendeid, siis puudub menetluse

jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et S.K. näol on tegemist isikuga, kes ei vaja edasise

õiguskuuleka käitumise tagamiseks mõjutamist kriminaalkaristuse näol. KrMS § 202 lg 1 alusel

võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja

selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale KrMS §-st 202 lg 2 tuleneva

kohustuse ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse kulud käesolevas asjas puuduvad ning tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud

ei ole. S.K. on nõus võtma endale KrMS §-s 202 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustuse tasuda

riigituludesse kindel rahasumma. Kriminaalmenetluse taotlusega tuleb pöörduda kohtu poole,

kuna seisukoht on vaja võtta elektrišokirelva konfiskeerimise osas.

S.K. le on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus

KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 6 ja 126 taotleb ringkonnaprokurör Margus

Lellep Tartu Maakohtult:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14930000230 menetlus S.K. (IK XXXX) poolt KarS § 25

lg 1,2-392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi

puudumise tõttu.

2. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral konfiskeerida hävitamise eesmärgil S.K. lt KarS

§ 392 lg 4 ja 83 lg 2 alusel elektrišokirelv.

3. Kohustada kahtlustatav S.K. t maksma riigituludesse 355 eurot 6 kuu jooksul pärast

kohtulahendi jõustumist.

4. Tõkendit elukohast lahkumise keeld tühistada kohustuse täitmisel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et prokuröri taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada

kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt

määrusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega tuleb pöörduda kohtu poole, kuna

seisukoht on vaja võtta käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise osas.

Kohtu hinnangul vastab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud

tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. S.K. le on esitatud kahtlustus

KarS § 25 lg 1, 2- 392 lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu. Kuivõrd S.K. t ei ole varem

kriminaalkorras karistatud, on asjakohane esmalt leebemate meetmete kasutamine suunamaks

isikut edaspidi õiguskuulekale käitumisele. 17.10.2014 on S.K. oma nõusolekut KrMS § 202

rakendamiseks kinnitanud ja selle allkirjastanud. Talle on selgitatud kohustuse mittetäitmise

tagajärgi. S.K. on võtnud endale kohustuse maksta riigi tuludesse kindel summa 355 eurot kuue

kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Eelnimetatud põhjendustel ning arvestades ka kuriteo tehisolusid ning karistust raskendavate

asjaolude puudumist, on kohus seisukohal, et S.K. süü ei ole suur ja tema suhtes

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega vastab prokuratuuri taotlus

KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist.

Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse S.K. kahtlustuses KarS § 25

lg 1, 2- 392 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KarS

§ 392 lg 4 ja 83 lg 2 alusel konfiskeerida hävitamise eesmärgil S.K. lt elektrišokirelv.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik