1-14-8651/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada kriminaalmenetlus S.K. kahtlustuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel S.K. t maksma riigituludesse 355 (kolmsada
Legislator headnote
AI generated1-14-8651/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: kahtlustuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel S.K. t maksma riigituludesse 355 (kolmsada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2014, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kriminaalasja number
1-14-8651 (14930000230)
Kriminaalasi
S.K. kahtlustus KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi
Taotlus
Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri
II
osakonna
ringkonnaprokuröri
Margus
Lellepi
taotlus
kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Menetlustoiming
kriminaalmenetluse lõpetamine
Kahtlustatav
S.K.
isikukood: XXXX
elukoht: XXX
kontaktandmed: tel nr XXX
kodakondsus: XXXX
emakeel: XXX
haridus: XXX
perekonnaseis: XXX
töökoht: XXXX
karistatus: kriminaalkorras karistamata
tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates
04.08.2014
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada kriminaalmenetlus S.K. kahtlustuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises KrMS § 202 lg 1 alusel vähese süü ja
avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
2. Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel S.K. t maksma riigituludesse 355 (kolmsada
viiskümmend viis) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse
jõustumisest.
Riigituludesse makstav summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 (SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank), nr
EE513300333522160001
(Danske
Bank
A/S
Eesti
filiaal)
või
nr
EE221700017003510302 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal), viitenumber
99914900000582. Selgituseks: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse
liik.
3. Konfiskeerida KarS § 392 lg 4 ja 83 lg 2 alusel hävitamise eesmärgil S.K. lt
elektrišokirelv.
4. Käesoleva määruse p-is 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral uuendab
kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 alusel menetluse.
5. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada käesoleva määruse p-is 2 nimetatud
kohustuse täitmisel.
6. Määrus edastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja kahtlustatavale.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määrus ei ole vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kriminaalmenetlus nr 14930000230 alustati 01.07.2014 KarS § 392 lg 1-25 lg 1, 2 tunnustel
selles, Maksu- ja Tolliameti ametnikud tuvastasid 27.06.2014 Ameerika Ühendriikidest
saabunud postisaadetise, mis oli adresseeritud S.K. nimele aadressile XXX linn, Tartu
maakond ja mille täieliku läbivaatuse käigus avastati turvaümbrikust eriluba omamata
strateegiline kaup – elektrišokirelv.
Kohtueelse uurimise käigus on kindlaks tehtud, et nimetatud kuriteo on toimepannud S.K. ,
kellele esitati 04.08.2014 kahtlustus:
S.K. t kahtlustatakse KarS § 392 lg 1-§ 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,
mis seisnes selles, et tema tellis eeluurimisel tuvastamata ajal enne 27.06.2014 Ameerika
Ühendriigist eriluba omamata strateegilist kaupa – elektrišokirelva. Lihtpostisaadetis saabus
Ameerika Ühendriigist Eesti Vabariiki 27.06.2014 ja oli adresseeritud S.K. nimele, aadressile
XXX, Tartumaa. Samal päeval pidasid Maksu-ja Tolliameti töötajad S.K. tellitud
lihtpostisaadetise kinni ning elektrišokirelva ebaseaduslik üle piiri toimetamine jäi S.K. tahtest
mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata.
Elektrišokirelv kuulub Strateegilise kauba seaduse § 2 lg 2 alusel sõjaliste kaupade nimekirja,
mis on loetletud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 171 kehtestatud strateegiliste
kaupade nimekirja lisas 1 „sõjaliste kaupade nimekiri“ kategoorias EST 2 ja on strateegiline
kaup. Sama seaduse § 6 lg 2 sätestab, et strateegilise kauba nimekirja kantud kauba veoks on
vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või
teenuse riigipiiri ületamist. S.K. l eriluba puudus.
Vastava kohustusliku dokumendita strateegilise kauba toimetamise katsega üle Euroopa
Ühenduse tolliterritooriumi piiri pani S.K. toime KarS § 25 lg 1, 2- 392 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
KarS § 392 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline
karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on tegemist II astme kuriteoga.
04.08.2014 kahtlustatavana ülekuulamisel andis S.K. ütlusi selles, et on toime pannud kuriteo,
milles teda kahtlustatakse ja kahetseb tehtut. S.K. ei ole kantud Eesti Vabariigi
karistusregistrisse.
Prokurör on seisukohal, et S.K. süü eelpoolnimetatud kuriteo toimepanemisel on tõendamist
leidnud. Tuginedes ülaltoodule ning arvestades asjaolu, et kahtlustatava tegu jäi katsestaadiumi,
tema eesmärgiks ei olnud tekitada selle elektrišokirelva käitlemisega kellelegi kahju, tema
eesmärgiks
ei
olnud
selle
elektrišokirelvaga
mingisuguste
ebaseaduslike
tegude
toimepanemine, et tegemist on II astme kuriteoga ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud,
siis leiab prokurör, et antud kriminaalasjas on S.K. süü väike.
Arvestades asjaoluga, et S.K. ei ole kriminaalkorras karistatud, tema suhtes ei viida käesoleval
hetkel läbi ühtegi teist kriminaalmenetlust, tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks on
võimalik rakendada KrMS § 202 tulenevaid mõjutusvahendeid, siis puudub menetluse
jätkamiseks avalik menetlushuvi.
Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et S.K. näol on tegemist isikuga, kes ei vaja edasise
õiguskuuleka käitumise tagamiseks mõjutamist kriminaalkaristuse näol. KrMS § 202 lg 1 alusel
võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja
selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, ta on võtnud endale KrMS §-st 202 lg 2 tuleneva
kohustuse ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse kulud käesolevas asjas puuduvad ning tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud
ei ole. S.K. on nõus võtma endale KrMS §-s 202 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustuse tasuda
riigituludesse kindel rahasumma. Kriminaalmenetluse taotlusega tuleb pöörduda kohtu poole,
kuna seisukoht on vaja võtta elektrišokirelva konfiskeerimise osas.
S.K. le on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus
KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 6 ja 126 taotleb ringkonnaprokurör Margus
Lellep Tartu Maakohtult:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14930000230 menetlus S.K. (IK XXXX) poolt KarS § 25
lg 1,2-392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi
puudumise tõttu.
2. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral konfiskeerida hävitamise eesmärgil S.K. lt KarS
§ 392 lg 4 ja 83 lg 2 alusel elektrišokirelv.
3. Kohustada kahtlustatav S.K. t maksma riigituludesse 355 eurot 6 kuu jooksul pärast
kohtulahendi jõustumist.
4. Tõkendit elukohast lahkumise keeld tühistada kohustuse täitmisel.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus on seisukohal, et prokuröri taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub
rahuldamisele.
KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada
kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse
tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib
prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse
lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt
määrusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega tuleb pöörduda kohtu poole, kuna
seisukoht on vaja võtta käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise osas.
Kohtu hinnangul vastab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri taotlus KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud
tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. S.K. le on esitatud kahtlustus
KarS § 25 lg 1, 2- 392 lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu. Kuivõrd S.K. t ei ole varem
kriminaalkorras karistatud, on asjakohane esmalt leebemate meetmete kasutamine suunamaks
isikut edaspidi õiguskuulekale käitumisele. 17.10.2014 on S.K. oma nõusolekut KrMS § 202
rakendamiseks kinnitanud ja selle allkirjastanud. Talle on selgitatud kohustuse mittetäitmise
tagajärgi. S.K. on võtnud endale kohustuse maksta riigi tuludesse kindel summa 355 eurot kuue
kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
Eelnimetatud põhjendustel ning arvestades ka kuriteo tehisolusid ning karistust raskendavate
asjaolude puudumist, on kohus seisukohal, et S.K. süü ei ole suur ja tema suhtes
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega vastab prokuratuuri taotlus
KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist.
Ülaltoodust lähtuvalt, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse S.K. kahtlustuses KarS § 25
lg 1, 2- 392 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KarS
§ 392 lg 4 ja 83 lg 2 alusel konfiskeerida hävitamise eesmärgil S.K. lt elektrišokirelv.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik