1-13-715/101 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-13-715

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoobr 2014 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-13-715 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne A.R ’i tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.10.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu A.R, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja vandeadvokaat Nik

olai Rõžov

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A.R

Rahuldada vandeadvokaat

A.R-ile Nikolai Rõžov taotlus ja määrata tema poolt osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 48 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 40

8 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista A.R-ilt kriminaalmenetluse kulud:

48 eurot kait

sjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

A.R tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtu määruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99914700026326 A.R 1-

13-715 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.10.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava

lid A.R ’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.R Harju Maakohtu 14.02.2013 kohtuotsusega

202 lg 2 p 1,2, tunnistati süüdi KarS § § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 68 lg 1

karistati kohaldamisega vangistusega

9 kuud 29 päeva. KarS § 69, § 74 lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1328 tunni ulatuses tähtajaga 18 kuud. Harju Maakohtu 09.12 määrusega pöörati mõistetud .2013 karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 17.11.2013 15.09.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 16.10.2014.

Kinnipidamisasutusest kohta koostatud iseloomustu A.R-i sest nähtub, et kinnipeetaval

kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. vabanemise korral soovib kinnipeetav Ennetähtaegse elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva eramuga, kus elavad tema vanemad ja kaks nooremat venda. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis lõpetas 8. klassi.

Käesoleval hetkel õpib 9. klassis. Vabanemisel planeerib põhihariduse omandamise jätkamist. Enne vangistusse sattumist töötas Viru Vanglas töötab majandustöödel. Pärast xxx OÜ-s ehitajana.

vabanemist on isikul olemas töökoht OÜ- xxx. Enne vangistust elas koos vanemate ja kahe s

vennaga, kellega on väga head suhted. Tuttavate hulgas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Isik tunnistab, et on , kannatanute seisukohti arvestamata. tegutsenud mõtlematult, hetketuju ajendil

Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 42%. Viru Vangla toetab A.R-i

ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Kinnistusraamatu andmetel korter kuulub kinnipeetava emale. Ema on nõus A.R . ’it materiaalselt aitama ja enda juurde võtma Kinnipeetaval olemas kindel töökoht peale vangistust OÜs Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa xxx. ja kaks nooremat venda. Ema sõnade järgi perekonnas on head A.R on olnud käitumiskontrolli all. ja toetavad suhted.

Katseaja kestel sooritas uue kuriteo. Harju Maakohus mõistis talle karistuseks 1328 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö ta ei ole täitnud ning Harju Maakohus pööras karistuse täitmisele. Kinnipeetava ema väidab, et

kinnipeetaval ei ole kunagi probleeme olnud narkootikumide t Karistusregistri arvitamisega või alkoholi tarvitamisega. Seda kinnitab ka andmebaas.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ta ei suutnud pärast kohtuotsus jõustumist jätkata seaduskuulekat te elu, kuigi katseaega ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega anti talle selline võimalus. Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, isiku mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude toimepanemise. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril süüdimõistetu ühe aasta puudub veendumus, et seekord

jooksul

suudab selle läbida nõuetekohaselt. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetu eeskujulik käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ja töökoha olemasolu ning lähedaste , elu-

toetus), ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid ning arvu.

3(5)

Kaitsja oli seisukohal, et i pane enam uusi kuritegusid. Tema ei suus tõenäosus on, et isik e esimene vangistus on talle rangeks õppetunniks.

A.R selgitas, et ta on oma käitumisest aru saanud, soovib loobuda kuritegelikust elust. Enam tal ei tekki probleeme kriminaalhooldusega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et A.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest ennetähtaegne vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu elas varem koos vanemate ja kahe noorema vennaga vanematele kuuluvas eramus.

8. klassi on lõpetanud Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Enne vangistust töötas ehitajana ettevõttes OÜ. Isik ei ole omandanud kindlat eriala. xxx

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vanglakaristust kannab esimest korda. Varem on isikut karistatud süstemaatilise varguse eest grupi poolt, kelmuse eest grupi poolt ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Isik on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi vangistusega, mille ajal ta pani toime uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 26-32) nähtub, et kinnipeetav pani toime mitmeid varguseid ja omandas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, sh tegutsedes grupiviisiliselt. Ühtlasi nähtub kohtuotsusest, et toimepandud süüte on üksteisele ajastikku lähedased. Karistusregistri väljavõttest gude episoodid

(isiklik toimik I osa, tl 7- erinevaid liiklusalaseid 13) nähtub, et süüdimõistetu on toime pannud rikkumisi, sh 8- -l korral l korral mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, 1 väheväärtusliku asja varguse, 1-l korral tubakatoote tarvitamise eest alaealisena, 3-l korral ilma sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmise eest ühistranspordis.Viru Vangla iseloomusest kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud muutumatuks, sest tegemist on jätkuvalt varavastaste süütegudega.

Kohus leiab, et kuna isik on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kohtuotsustest ed nähtub, et süüdimõistetu on tegutsenud mõtlematult, hetkeemotsioonide aje andmata endale aru l, võimalikest tagajärgedest. Täitmise pööramise määrusest nähtub, et isik ei sooritanud seitsme kuu jooksul mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. See ilmestab kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei arvesta võimalike tagajärgedega, mis võivad tekkida mõtlematu käitumise tulemusena.

Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses omandamas põhiharidust osaleb ja

majandustöödel koristajan . Ühtlasi osaleb kinnipeetav a sotsiaalprogrammis EQUIP, milles õpitakse kuidas toime tulla impulsiivse käitumisega, et analüüsida teo ja tagajärgede seoseid ning arendada kõlbelist mõtlemist. Samuti puuduvad isikul distsiplinaarkaristused. Kohus peab

4(5) vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 20.03.2018.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda rahvastikuregistrijärgsel aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistusse sattumist. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva korteri erekond, kuhu kuuluvad vanemad ja kaks nooremat venda. ga. Lähedastest on isikul p Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ehituse abitöölisena ettevõttes OÜ. Kohus loeb xxx positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik vanemate ja vendade näol ning garanteeritud töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades A.R-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani süstemaatiliselt toime grupiviisilise varguse ja isikute grupis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise), korduvaid karistusi (isik on kahel korral karistatud varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et kahel korral karistatud isiku puhul, kes on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mis mõlemal korral ebaõnnestusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks allapoole keskmist e madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistuse või üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Eriti kaalukaks seab argumendi asjaolu, et isik ei suutnud seitsme kuu jooksul mitte ühtki tundi üldkasulikku tööd sooritada, mis kohtu hinnangul näitab, et isik suhtub talle pandud kohustustesse ükskõikselt ja ei võta mõistetud karistust tõsiselt. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kelle mõlemad katseajad on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud. Ometigi pani isik katseajal toime uue kuriteo. Isik tarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses hõivatud majandustöödel koristajana, õpib üldharidussüsteemis 9. klassis ja alates 01.09.2014 osaleb sotsiaalprogrammis

EQUIP. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivamalt ja avaldab rohkem mõju, kui vabaduses viibimine.

Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste –

omandiõigust. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma var

asema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav 15.09.2015 miseks on veel natuk alla aasta. Kohus a karistusaeg lõpeb , ärakand e ühe

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Olenemata kindla

- ja elukoha olemasolust ning töö lähedaste toetusest, kust käitumisest hoiduda. puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegeli Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

5(5)

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul d. tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusi

Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra keh

testamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on k le kriminaalhoolduslike vahenditega ohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei o võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A.R-i temale Harju Maakohtu 14.02.2013 ja Harju Maakohtu kohtuotsustega mõistetud 09.12.2013 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik