3-13-1600/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-1600

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1600 Haldusasi K.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.06.2013.a vastutusotsusele nr 13-7/324-8 Asja läbivaatamise kuupäev 19.09.2014.a Menetlusosalised Kaebaja K.K. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips RESOLUTSIOON Jätta K.K. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 25.06.2013.a vastutusotsusega nr 13-7/324-8 kohustati K.K.i tasuma OÜ Rosneft Eesti maksuvõla 20 241,11 eurot ja R. P. tasuma OÜ Rosneft Eesti maksuvõla 284 263,51 eurot (I kd, 35).

2. K.K. esitas 26.07.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.06.2013.a vastutusotsuse nr 13- 7/324-8 tühistamiseks (I kd, tl 8). Kaebaja täpsustas 19.09.2014.a kaebust, taotledes vastutusotsuse tühistamist teda puudutavas osas (II kd, tl 19).

3. Kohus võttis kaebuse 23.10.2013.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA (I kd, tl 83-85).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebuse põhjendused.

4.1 Sisuliselt on MTA isikule, keda ta käsitleb ilma kohtuotsuseta kuriteos süüdiolevana andnud õiguse tõendada oma süütust st esitada dokumente äriühingu kohta, mille seaduslik ega volitatud esindaja ta enam ei ole. Selline õiguskäsitlus on jämedas vastuolus nii põhiseaduse (PS) kui ka

2

rahvusvaheliste õigusaktidega. MTA peab ennekõike lähtuma maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 ja PS-s § 14 sätestatust – tagama isiku põhiõigused. MTA on ise oma vastutusotsuses (lk 15) kinnitanud, et „MTA ülesandeks on läbi viia nii haldus- kui ka kriminaalmenetlusi, kriminaalmenetlustes teadupärast ei ole isikutel kaasaaitamiskohustust.“ Kui MTA praeguses olukorras on läbi viinud nii kriminaalmenetluse kui ka väidetava haldusmenetluse, siis kuidas saab vastutusotsuses asuda seisukohale, et kaasaaitamiskohustust on rikutud.

4.2 MTA kasutab vastutusotsuses konstruktsiooni, et „on tuvastatud süü“, „on rikkunud kaasaaitamiskohustust“, „ei ole andnud selgitusi“. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduri selline tegevus on lubamatu. Eriti viide kellegi T. Tiiveli magistritööle, mis ei oma antud kaasuses mittemingisugust puutumust. Küsimus on ikka selles, kas K.K. oli kohustatud neid ütlusi andma ja tõendeid esitama. Termin „rikkunud kohustust esitada maksudeklaratsioonides õigeid andmeid“ on Eesti Vabariigi seaduste järgi konkreetne tegevus, mis on sellises summas karistatav ainult karistusseadustiku §-de 3891 ja 3892 järgi. MTA on koostanud haldusakti ja see on juriidiline dokument, mille koostamisel tuleb lähtuda täpsetest terminitest. MTA on läinud kaugemale kriminaalmenetluses esitatud süüdistusest, kus öeldakse, et „K.K.i süüdistatakse valeandmete esitamises“. MTA on K.K. süüdi mõistnud ja seetõttu teinud vastutusotsuse.

4.3 Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma mitmetes otsuses juhtinud riikide tähelepanu sellele, et tuleb hoiduda isikute suhtes süüdimõistvate avalduste tegemisest enne jõustunud kohtulahendit. Antud juhul on tegemist ilmselge süütuse presumptsiooni rikkumisega ning ebaõige haldusaktiga. Olgu näitena toodu EIK 24.11.2012.a lahend kohtuasjas nr 23185/03, kus EIK kinnitab veelkord: „Seoses süütuse presumptsiooni riivega kordab EIK oma järjekindlat õiguskäsitlust viidetega kohtulahenditele, et isiku süütuse presumptsiooni on rikutud siis, kui ametiisiku poolt enne kohtuotsuse jõustumist tehtud avalduse kohaselt on isik süüdi kuriteo toimepanemises. Süütuse presumptsiooni rikkumiseks piisab sellest, kui ametiisiku sõnakasutusest võib välja lugeda tema veendumust isiku süüküsimuse kohta.”

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

5.1 Vastustaja hinnangul on maksuhaldur vastutusotsuses piisavalt selgitanud asjaolusid, millest tulenevalt on asutud seisukohale, et kaebaja on rikkunud seadusliku esindaja kohustusi tahtlikult. Vastutusotsuse p-s 6 heidetakse K.K.le ette tahtlikku süülist tegevust, mis põhjustas äriühingu maksuvõlgade progresseerumise MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmise kaudu, mis tema juhatuse liikmeks olemise ajal oli põhjuslikus seoses äriühingu tasumata jäänud ja progresseerunud rahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise kohustuse tagamata jätmisega esindatava vara arvelt (MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1), mida kaebajal oleks oma kohustuste õiguskuulekal täitmisel olnud võimalik deklareerida ja vältida.

5.2 Revisjoni käigus kogutud tõenditest nähtuvalt on OÜ Rosneft Eesti AS-s Tavid asuvalt arvelduskontolt 19.02.2008.a tehtud K.K.le sularaha väljamakse summas 998 000 krooni (63 783,83 eurot), mille ta 18.02.2008.a kandis eelnevalt OÜ Rosneft Eesti arvelduskontolt AS-s Tavid arveldusarvele. OÜ Rosneft Eesti kassaordereid või teisi sularaha liikumist tõendavaid dokumente maksuhaldurile revisjoni käigus ei esitatud, samuti ei esitatud muid OÜ Rosneft Eesti raamatupidamisdokumente, mis oleksid kinnitanud K.K. poolt äriühingust välja võetud summade kasutamist OÜ Rosneft Eesti ettevõtluses. OÜ Rosneft Eesti raamatupidamise korraldamine oli juhatuse liikme K.K. ülesanne ja kohustus, kuid kaebaja lõi olukorra, kus OÜ Rosneft Eesti esitas valeandmeid, mistõttu rikkus kaebaja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegsest ning täieliku täitmise kohustust. Kaebaja poolt ettevõtlusest välja viidud summad oleks kaebaja pidanud OÜ Rosneft Eesti nimel deklareerima ja maksu tasuma, kuid kaebaja jättis MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused teadlikult maksukohustuse vältimise eesmärgil täitmata.

3

5.3 OÜ Rosneft Eesti ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust revisjoni käigus, samuti keeldus koostööst maksuhalduriga kaebaja. Äriühing ei esitanud revisjoni käigus dokumente ega andnud selgitusi kontrollitud perioodil äriühingust tehtud väljamaksete kohta. Samuti ei andnud äriühingu endised juhatuse liikmed (K.K. ja R. P.) selgitusi vastutusmenetluse käigus tehtud väljamaksete kohta, keeldudes sellega faktiliselt vastutusmenetluse raames kaasaaitamiskohustuse täitmisest, millega on kaebaja loobunud võimalusest anda enda võimalikku maksukohustust vähendavat teavet ja seletusi. Maksuhaldur on andnud kaebajale võimaluse anda seletusi maksukohustust vähendavate asjaolude suhtes vastutusmenetluses, kuid kaebaja ei soovinud täita kaasaaitamiskohustust ka selle menetluse raames.

5.4 Kaebaja poolt äriühingust tehtud väljamaksed on kvalifitseeritavad tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt väljamakseteks, mille kohta maksumaksjal puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Vastustaja on veendunud, et olukorras, kus kaebaja viis äriühingust maksuvabalt välja rahalised vahendid ettevõtlusega mitteseotud kuludena ja jättis need deklareerimata, keeldus igasugusest koostööst maksuhalduriga, oli tema eesmärgiks varjata maksuhalduri eest maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid maksukohustuse vältimise ajendil. Seega on kaebaja tegevus kvalifitseeritav teadliku ja tahtliku tegevusena. Vastutusotsuse andmisel hindab maksuhaldur tõendeid, mis kinnitavad või lükkavad ümber isiku süülist tegevust maksuvõlglasest äriühingu juhatuse liikmena. Asjaolu, et kaebaja on keeldunud igasugusest koostööst maksuhalduriga, ei saa olla vastutusotsuse andmist takistavaks asjaoluks, vaid pigem vastupidi, sest isiku soov varjata maksustamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid on varjatud maksukohustuse olemasolu tõendavaks faktiks. Erinevalt kaebuses väljendatud arvamusest ei ole maksumenetluses keelatud kaebaja vaikimisest järelduste tegemine, millisele väärarusaamale kaebuse ajend peaasjalikult tugineb.

5.5 Vastutusotsuses on ära toodud selle andmise õiguslik alus ning viidatud kaebaja rikkumistele ning selle põhjuslikule seosele. Vastutusmenetluses on tuvastatud, et kaebaja ei ole õiguspäraselt korraldanud OÜ Rosneft Eesti äri- ja majandustegevust ning taganud kohustuste täitmist tahtlikult. Vastustaja leiab, et kaebus ei sisalda asjaolusid või ümberlükkamatuid seisukohti, mille pinnalt oleks võimalik jõuda vastutusotsuses kajastatust erinevale lõppjäreldusele. Vastustaja jääb vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde ning on seisukohal, et vastutusotsus on õiguspärane ja motiveeritud. Kaebajale solidaarse maksukohustuse panemine summas 20 241,11 eurot on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses toodud põhjendused ei anna alust vaidlustatud vastutusotsuse tühistamiseks eelnimetatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

7. MTA 25.06.2013.a vastutusotsus nr 13-7/324-8 osas, millega kohustati kaebajat tasuma OÜ Rosneft Eesti maksuvõla 20 241,11 eurot, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2).

8. Kohus leiab, et vastutusotsuses on põhjalikult välja toodud nii OÜ Rosneft Eesti maksuvõla tekkimise asjaolud, kui ka asjaolud, millel põhineb kaebaja vastutus. Kaebusest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et OÜ Rosneft Eesti kaebajale süüks arvatav maksuvõla osa tekkis kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal ja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Vaidlust ei ole ka selles, et 19.02.2008.a OÜ Rosneft Eesti AS-s Tavid asuvalt arveldusarvelt välja võetud sularaha kasutamise kohta äriühingu ettevõtluses puudusid dokumentaalsed tõendid ning sularaha väljavõtjaks oli kaebaja ja need

4

vahendid olid piisavad selleks, et tasuda kaebaja esindatava äriühingu poolt deklareerimata jäetud maksukohustused, mida aga ei tehtud. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajal oli MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine esindatava nimel.

Käesoleval juhul on täidetud kõik vastutusotsuse tegemise eeldused ning otsus on õiguspärane. Kaebaja, luues äriühingu juhatuse liikmena olukorra, kus äriühingust viidi välja rahalisi vahendeid ja jäeti samas väljamaksed deklareerimata, on põhjustanud OÜ Rosneft Eesti maksuvõla tekke, milline tegevus saab oma iseloomult olla vaid teadlik ja tahtlik. Kaebaja rikkus tahtlikult juhatuse liikme kohustust tagada äriühingu maksudeklaratsioonides tõeste andmete esitamine (deklareerimis- kohustus). Kaebaja teadlikul ja tahtlikul tegevusel ning OÜ-l Rosneft Eesti tekkinud maksuvõla vahel on olemas põhjuslik seos. Seega on OÜ Rosneft Eesti endine juhatuse liige K.K. OÜ-ga Rosneft Eesti solidaarselt vastustav viimase Eesti maksuvõla tasumise eest. Seejuures on põhjendatult kaebaja vastutusulatuse määramisel vastutusotsuses arvesse võetud üksnes selle osa OÜ Rosneft Eesti maksuvõlad, mille täitmise tähtpäev oli saabunud kaebaja juhatuse liikmeks oleksu ajal ja mille täitmist oli kaebajal võimalik tagada.

9. Kaebuse seisukoht, et enese mittesüüstamise privileeg välistab kaebaja kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses, on ekslik. EIK on selgitanud, et enese mittesüüstamise õigust ei saa tõlgendada kui üldist immuunsust maksuhalduri toimingute suhtes sooviga vältida isiku suhtes läbiviidavat uurimist maksumenetluses (vt EIK 10.09.2002.a otsus asjas Allen vs Ühendkuningriik). MKS § 64 lg 1 p 6 ei anna kaebajale õigust keelduda maksumenetluses kõikide ja ükskõik milliste tõendite esitamisest. Kaebajal tulnuks põhjendada oma soovi kasutada enese mittesüüstamise privileegi ning see põhistus pidanuks olema kontrollitav.

10. Kaebuse viide süütuse presumptsiooni väidetavale rikkumisele vastustaja poolt ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Asjaolul, kas kaebaja on enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vastustaja poolt kuulutatud kuriteo toimepannud isikuks või mitte, puudub maksustamise kontekstis tähendus.

11. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys