4-14-5747/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 08. oktoober 2014 Väärteoasi (number ja nimetus) nr 2840 13 000411; kohtuasi nr nr 4-14-5747 täiteasi nr 191/2013/1304 riigiasutus versus Valev Soll Lahend väärteoasjas kohtuvälise menetleja 03. aprilli 2013 otsus Valev Solli karistamises Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s. o 100 € Menetlus ja menetluse ese väärteoasjas tehtud otsuse täitmine asenduskaristuse kohaldamine Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Sissenõudja avalduse esitajana Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane Valev Soll (isikukood 39508256017; kohtus üldkasuliku töö tegemiseks avaldatud elukoht xxxxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx ) Ühiskondliku töö täitmist korraldav ametnik Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitsetalituse vanemspetsialist Anžela Murumägi (asukoha aadress Tartu, Riia 132-A216; kontaktandmed: e-post anzela.murumagi@politsei.ee; telefon 730 8786 või 5770 5922) Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Väärteoasjas Valev Solli karistamises rahatrahviga: 1.1 KarS § 72 lg 2 alusel asendada kohtuvälise menetleja 03. aprilli 2013 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 25 trahviühikut arestiga 2 (kaks) päeva; 1.2 asendada arest üldkasuliku tööga 4 (neli) tundi; 1.3 määrata Valev Solli üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 30. november 2014. Asja lahendamisest tulenevad otsustused 2. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega: 2.1 kohtumääruse jõustumisel Valev Sollil pöörduda üldkasuliku töö tegemiseks hiljemalt 20. oktoober 2014 üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole; 2.2 anda määruse koopia süüdlasele ja edastada kohtutäiturile; 2.3 saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile (kusjuures personaalselt üldkasuliku töö täitmist korraldavale politseiametnikule). Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada:

2

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu; 3.2 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on Politsei- ja Piirivalveamet õigustatud KrMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud 1. Sissenõudja avaldus Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. 2. Sissenõudja avalduse aluseks olevad asjaolud 2.1. Süüdlase kohta on jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. 2.2. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 13. septembril 2013. 2.3. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 29. aprillil 2014 sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 25 trahviühikut - 100 €. 2.4. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi ning täiendavateks kontaktandmeteks võlgniku telefoninumbri ja e-posti aadressi. 3. Süüdlase ärakuulamine kohtus Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus ühiskondliku töö tegemisega. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava politseiametniku poole kohtu määratud tähtajaks. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadress ja kontaktandmed, millede kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval politseiametnikul temaga võimalik ühendust saada.

II Kohtu põhjendused 1. Asjaomased õigusnormid rahatrahvi täitmisel Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmine on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) 9 peatüki 2. jaos (Vääteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi täitmine; § 199 - § 203). TMS § 201. Rahatrahvi asendamine arestiga (1) Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistus- seadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. VTMS § 211. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramine (1) Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

3

(11) Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. (2) Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. 3) Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. 2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud KarS § 72. Rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga (1) Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. (2) Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. (3) Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. KarS § 69. Üldkasulik töö (1) Kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase või süüdimõistetu nõusolekul. VTMS § 2071. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine. (1) Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. (2) Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. (3) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab siseminister määrusega. 3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs 3.1. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. 3.2. Süüdlasel tasumata rahatrahv 25 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja KarS § 72 alusel asendada asenduskaristusena arestiga 2 päeva. 3.3. Arvestades süüdlase nõusolekut ühiskondlikuks tööks on põhjendatud KarS § 69 kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 2 päeva üldkasuliku tööga 4 tundi. 3.4. VTMS § 2071 (Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine). lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile ja kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohtu andmetel on selleks ametnikuks Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitsetalituse vanemspetsialist Anžela Murumägi. 3.5. VTMS § 2071 lg 3 alusel vastu võetud siseministri 22. detsembri 2011 määruse nr 27 (Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord; edaspidi kord) § 6 kohaselt prefekt määrab süüdlase üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku (edaspidi ametnik). Korra § 15 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad määruse §-s 13 nimetatud asjaolud (süüdlase viibimine töökohal alkoholi- või

4

narkojoobes, süüdlase käitumine ohustab või võib ohustada teist töötajat või töö andja vara, kõrvalist isikut või süüdlast ennast, süüdlane hilineb tööle, süüdlase tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega), fikseerib üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik rikkumised ning teeb süüdlasele vormikohase kirjaliku hoiatuse. Süüdlasele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse süüdlase üldkasuliku töö toimikusse. Üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik võib esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus. Taotlus koostatakse ja esitatakse kohtule VTMS § 2103 lõikes 1 sätestatud taotluse nõuetest lähtudes. VTMS § 2103 (Taotlus üldkaduliku töö katkestamise või peatamise kohta) lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. 4. Määruse edastamine ja vaidlustamine VTMS § 211 lõige 3 kohasaelt määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. VTMS § 189 (Määruskaebuse kohaldamisala) kohaselt määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud. VTMS § 190 (Määruskaebuse esitamise õigus) kohaselt määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Toomas Lillsaar

Kohtunik