4-14-7698/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-14-7698

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

22.oktoobril 2014.a Tartu kohtumajas,

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi Heli Parveotsa kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 18.septembri 2014.a otsusele väärteoasjas nr. 2602,14,003233,

t u v a s t a s:

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 18.septembri 2014.a otsusega väärteoasjas nr. 2602,14,003233 karistati Heli Parveotsa liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot ning lisakaristusena määrati LS § 227 lg 5 p 2 alusel ka juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Heli Parveots 23.augustil 2014.a kella 16.15 ajal Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme mnt 66 km-l Viljandi maakonnas Viiratsi vallas mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 139 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h (mõõtmine toimus mõõtevahendiga Stalker DSR2XDP021107). Sellega rikkus Heli Parveots LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo. Karistust raskendavad asjaolud otsuse kohaselt Heli Parveotsa teos puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist ja kahetsust.

18.septembril 2014.a saabus Tartu Maakohtusse Heli Parveotsa kaebus, milles ta taotleb Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 18.septembri 2014.a otsuse tühistamist väärteoasjas nr. 2602,14,003233 määratud lisakaristuse osas. Kaebuse kohaselt saab menetlusalune isik oma teost aru ja kahetseb seda siiralt. Varasemast tal kehtivad karistused puuduvad. Menetlusalune isik on 3-aastase lapse üksikema ning dokumentide transpordi ja klientide teenindamisega tegeleva ettevõtte ainus töötaja ja juhatuse liige. Seega vajab ta juhtimisõigust nii lapse lasteaeda transportimiseks kui ka tööasjade ajamiseks. Kõike eeltoodut arvestades palub menetlusalune isik tühistada väärteootsus juhtimisõiguse äravõtmist puudutavas osas ja jätta karistuseks vaid rahatrahv. Samuti palub kaebuse esitaja arvestada sellega, et juba rahatrahvi määramine ning hirm juhtimisõiguse äravõtmise ees on talle piisav karistus, pannes mõtlema selle peale, et edaspidi tuleb olla liikluses hoolikam ja tähelepanelikum. Kaebusele on lisatud menetlusaluse isiku lapse ID-kaardi koopia (tl 7) ja OÜ XXXX teatis selle kohta, et töökohustuste täitmiseks on Heli Parveotsal vajalik juhtimisõiguse olemasolu (tl 8). Samuti on Heli Parveots esitanud avalduse kaebuse menetlemiseks vastavalt tema elukohale Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas (tl 11-12) ning nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 29).

16.oktoobril 2014.a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri kirjalik seisukoht Heli Parveotsa kaebusele (tl 19). Kohtuväline menetleja nõustub väärteootsuse tühistamisega määratud lisakaristuse osas, kuna isikule määratud karistus on rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Arvestada tuleb sellega, et isik on varasemast karistamata ning talle on piisav juba ka karistuse määramine rahatrahvina ja hirm juhtimisõigusest ilmajäämise ees. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri kiirusemõõturi kasutamise protokollist (tl 21) nähtub Heli Parveotsa poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, kui kiirusemõõteseadmega mõõdeti tema sõiduki liikumiskiiruseks 139 +/- 5 km/h. Samuti nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et suurim lubatud sõidukiirus oli mõõdetaval teelõigul 90 km/XXXX, mis on LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel. Kuna ka Heli Parveots ise on oma rikkumist tunnistanud ning seda kinnitavad tunnistaja M.M. ütlused (tl 22), siis tuleb lugeda tõendatuks menetlusaluse isiku poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõude rikkumine.

LS § 227 lg 3 sätestatud väärteokoosseis kujutab endast mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 41–60 km/h. Kuna Lõuna Prefektuuri kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli Heli Parveotsa poolt rikkumise toimepanemise ajal kasutataval asulavälisel teelõigul suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ning temal mõõdeti sõidukiiruseks 139 +/- 5 km/h, siis tuleb järeldada, et Heli Parveots ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 44 km/h. Seega tuleb lugeda tõendatuks Heli Parveotsa poolt LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõude rikkumisega LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo toimepanemine Lõuna Prefektuuri 18.septembri 2014.a otsuses väärteoasjas nr. 2602,14,003233 märgitud ajal, kohas ja viisil.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Heli Parveots LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, pidi ta kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks pidama, et lubatud suurimat sõidukiirust ületab ning paneb sellega toime vastava väärteokoosseisu. Sellest hoolimata ületas ta aga lubatud sõidukiirust.

Kohus ei ole tuvastanud Heli Parveotsa puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni.

Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada Heli Parveotsa LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning ka kohus peab nimetatud karistusliiki põhjendatuks. Samas aga ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega, s.o 120 trahviühikut. Kuigi tegemist on olulise liiklusrikkumisega, mis

seab lisaks rikkujale endale potentsiaalsesse ohtu ka teiste liiklejate elud, tervise ja vara ning riigil tuleb sellistesse rikkumistesse suhtuda äärmise tõsidusega, siis leiab kohus, et käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus siiski liiga range. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb isikule karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks konkreetse teo eest ette nähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel seda määra vastavalt isiku süü suurusele, karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele ning üldja eripreventiivsetele kaalutlustele korrigeerida. Käesoleval juhul tuleb kohtul Heli Parveotsa süüd iseloomustava asjaoluna arvestada sellega, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine pidi olema tema poolt tahtlik. Samas tuleb arvestada ka sellega, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määr jäi tema puhul konkreetses sättes ettenähtud sõidukiiruse ületamise alammäära lähedale (44 km/h), kuna vastav säte näeb ette karistuse kiiruse ületamise eest 41- 60 km/h. Lisaks eeltoodud süüd iseloomustavatele asjaoludele tuleb kohtul arvestada ka seda, et isiku suhtes puuduvad karistust raskendavad asjaolud, samas kui kergendava asjaoluna tuleb arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Oluline on arvestada, et varasemad kehtivad karistused isikul puuduvad ja seega on karistuse eesmärgid tema suhtes ilmselt täidetavad ka väiksema karistusmäära kohaldamisega. Eeltoodud andmete põhjal ei ole alust karistada Heli Parveotsa suuremas kui sanktsiooni keskmises karistuse määras nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud määrata karistus alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistusega, s.o 80 trahviühikuga.

Kohtuväline menetleja on väärteootsuses pidanud vajalikuks kohaldada Heli Parveotsale väärteo toimepanemise eest ka lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks. Lõuna Prefektuuri poolt esitatud kirjalikus seisukohas kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamist siiski vajalikuks ei pidanud.

Kohus nõustub, et arvestades rikkumise raskust ja sellega kaasnevaid potentsiaalseid ohte, võib isiku suhtes olla vajalik lisaks põhikaristusele ka juhtimisõiguse äravõtmise läbi lisakaristuse kohaldamine. Samas aga tuleb seejuures arvestada, kas isikut on võimalik mõjutada ka ilma lisakaristust kohaldamata või on lisakaristuse kohaldamine karistuse eesmärkide täitmiseks vajalik. Kohus leiab, et kuna tegemist on sisuliselt kaebuse esitaja esmase karistusega, siis on alust arvata, et juba põhikaristusena märgatava suurusega rahatrahvi kohaldamine avaldab isikule edaspidiseks õiguskuulekusele suunavat mõju. Seega ei ole täiendavalt lisakaristuse kohaldamine kaebuse esitaja suhtes käesoleval juhul enam vajalik ega põhjendatud. Seega tuleb Lõuna Prefektuuri otsus Heli Parveotsale lisakaristuse kohaldamise osas tühistada.

Juhindudes VtMS § 120 ja § 132 – § 135, kohtunik

o t s u s t a s:

Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 18.septembri 2014.a otsus väärteoasjas nr. 2602,14,003233 Heli Parveotsale määratud põhija lisakaristuse osas.

Mõista Heli Parveotsale karistuseks LS § 227 lg 3 järgi rahatrahv kaheksakümmend (80) trahviühikut, s.o kolmsada kakskümmend (320) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda viieteistkümne (15) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates ühele järgmistest Rahandusministeeriumi arveldusarvetest: EE891010220034796011 (SEB Pank), EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 10220145193833.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele, millega kaasnevad täitmiskulud.

Otsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kolmekümne (30) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ning kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või sellest teadasaamisest.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/